Enim on mürgistustest ohustatud väikelapsed

Teisipäev, 11. juuni 2013 Õhtuleht Lapsed mürgistustega kimpus: ohtlikud on nii pesugeelikapslid kui naerugaas Kõige sagedasemad mured, millega mürgistusinfoliinile 16662 helistatakse, on seotud väikelastega. Neid ohustavad ühtviisi nii kodused kemikaalid (sealhulgas pesugeelikapslid), ravimid, tubakas, alkohol ja sääsetõrjevahendid. Suuremate laste puhul on viimasel ajal kõneks lisaks muudele sõltuvusainetele ka naerugaas.

Liikumine ja tervislik eluviis toetavad südant

Igaüks peab teadma oma vererõhuväärtusi ning südame- ja veresoonkonna haiguste riskitegureid.   Umbes kolmandik inimestest ei tea, et neil on kõrgenenud vererõhk. Kõrgenenud vererõhk ei tekita enamasti kaebusi ja kindlaid sümptomeid, kuid sellest võivad märku anda nt peavalud, väsimus, tasakaaluhäired, südamekloppimine. Valdavalt tekivad selged sümptomid siis, kui kõrge vererõhu pikaajalisel toimel kujunevad välja südame-, neeru-, aju- ja silmakahjustused. Linnaleht 21.11.2014

Kirurgilise ohutuse kontrollkaardi (KOK) kasutamine operatsioonitubades (Eesti Arst 2015; 94(8):498–500)

Igal aastal tehakse maailmas umbes 234 miljonit kirurgilist operatsiooni, millega paratamatult kaasnevad eksimusjuhtumid (1). USA meditsiiniinstituudi aruande „Err is human – building a safer health system” kohaselt sureb USAs igal aastal 44 000 kuni 98 000 haiglapatsienti potentsiaalselt ärahoitava meditsiinilise vea tõttu (2). Hinnanguliselt leiavad pooled eksimustest aset kirurgiliste manipulatsioonide korral, põhjustades surmlõpet või operatsioonijärgseid tüsistusi. Postoperatiivsete tüsistuste esinemissagedus sõltub küll tüsistuste määratlusest ja dokumenteerimise täpsusest, kuid eri uuringute andmetel jääb see vahemikku 3–17%. Eksperdid on väitnud, et umbes 50% postoperatiivsetest tüsistustest on ennetatavad (3, 4).

Tekst

Reavahe

Kontrast

Seaded