Lae alla

Staatus: Heakskiidetud

Avaldatud: 02.04.2017

Kehtib kuni: 02.05.2022

Erialad/teemad
• Nakkus- ja parasiithaigused [A00-B99]

Autor
Eesti Haigekassa

Juhendi rekvisiidid, võtmesõnad
Otsingusõnad: kopsutuberkuloos, kopsuväline tuberkuloos, patsiendijuhend Materjali reprodutseerimine levitamise eesmärgil ei ole ilma Eesti Haigekassa nõusolekuta lubatud. ©Eesti Haigekassa 2017 Lastekodu 48, 10144 Tallinn www.ravijuhend.ee, www.haigekassa.ee info@haigekassa.ee

Koostajad
Kaja Hurt
vanemõde, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi kopsukliiniku kopsutuberkuloosi osakond; Eesti Õdede Liit

Kai Kliiman MD, PhD,
pulmonoloog, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi kopsukliinik; Eesti Kopsuarstide Selts

Maarja Sukles
üliõpilane, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool; Eesti Ämmaemandate Ühing

Sirle Võsu
Patsientide esindaja

Mare Oder MSc (õendus);
ravikvaliteedi talituse peaspetsialist, Eesti Haigekassa; Eesti Õdede Liit

Kopsu- ja kopsuväline tuberkuloos (PJ-A/19.1-2017)

Eessõna

Patsiendijuhendi koostamisel võeti aluseks 2017. aastal valminud Eesti ravijuhend „Kopsu- ja kopsuvälise tuberkuloosi käsitlus“ ning seal kajastatud teemad koos soovitustega. Ravijuhendi soovitusi on patsiendijuhendis käsitletud patsiendile olulistest vaatenurkadest. Juhendis käsitletakse tuberkuloosi haigestumisega seotud põhiprobleeme.

Patsiendijuhend on suunatud tuberkuloosi haigestunud inimestele ja nende lähedastele. Patsiendijuhendi eesmärk on aidata patsientidel ja nende lähedastel edukamalt toime tulla tuberkuloosiga, anda vastused sagedamini esitatud küsimustele ravi ja igapäevaelu puudutavate probleemide kohta ning toetada patsiente ja nende lähedasi raviprotsessis. Patsiendijuhend annab ülevaate tuberkuloosi olemusest, selle diagnoosimiseks kasutatavatest uuringutest, ravist ning igapäevaelu korraldamisest otseselt kontrollitava ravi ajal.

Patsiendijuhendi on koostanud valdkonna eksperdid koostöös varem tuberkuloosi haigestunud ja haigusest paranenud inimesega. Patsiendijuhendis käsitletud teemade olulisust ning tekstide arusaadavust on hinnanud tuberkuloosi põdevad patsiendid ja nende lähedased. Patsientide tagasiside ja täiendusettepanekud on olnud juhendi koostamisel väga olulised ning edasiviivad.

Patsiendijuhendis käsitletud teemade kohta saate põhjalikumalt lugeda juhendi lõpus toodud veebilinkidega tutvudes.
 

Peamised soovitused

  • Tuberkuloosiravi ajal järgige oma raviarsti määratud raviskeemi. Võtke ravimeid regulaarselt, õiges koguses ja ettenähtud ajal.
  • Ärge muutke ise ravimite annuseid ega tarvitamise sagedust. Pidage alati nõu raviarstiga.
  • Enesetunde halvenemisel või ravimite kõrvatoimete tekkimisel informeerige sellest oma raviarsti või tervishoiutöötajat, kes jälgib Teie ravi.
  • Kui tunnete end tuberkuloosiravi ajal juba paremini, ärge katkestage ravi. On väga oluline, et võtaksite ravimeid kogu raviarsti määratud ravikuuri vältel.
  • Tuberkuloosiravi ajal toituge täisväärtuslikult ja järgige tervislikke eluviise.
  • Raseduse planeerimisel pidage esmalt nõu oma raviarstiga. Teadke, et tuberkuloosiravimid võivad nõrgestada rasestumisvastaste ravimite toimet.
  • Võimalusel vältige alkoholi tarvitamist. Alkoholi tarvitamine ravi ajal suurendab tõsiste kõrvaltoimete (sealhulgas maksakahjustuse) tekke riski. Kui tarvitate alkoholi, tehke seda mõõdukalt.
  • Loobuge kõikidest tubakatoodetest (kaasa arvatud vesipiip ja e-sigaret). Suitsetamine kahjustab kopsude kaitsefunktsiooni ning võib seetõttu paranemist aeglustada.
  • Saunas käies vältige liiga kuuma leili.
  • Vältige päevitamist ja solaariumis käimist. Tuberkuloosiravimite kõrvaltoimete tõttu on suurem oht pigmendilaikude ja päikesepõletuse tekkeks.
  • Teavitage oma haigestumisest lähedasi ja paluge neil minna tervisekontrolli.
  • Kui olete tuberkuloosist tervenenud, kuid Teil tekivad taas tuberkuloosi haigestumisele viitavad sümptomid, pöörduge kohe perearsti või kopsuarsti vastuvõtule.
 

Tuberkuloosi olemus ja esinemissagedus

Tuberkuloos on nakkushaigus, mida põhjustab bakter nimega Mycobacterium tuberculosis. Tuberkuloositekitajad levivad õhu kaudu. Kopsutuberkuloosi põdeva haige köhimisel, aevastamisel, laulmisel või rääkimisel paiskub koos süljepiiskadega õhku hulk tuberkuloositekitajaid, mida samas ruumis viibijad võivad koos õhuga sisse hingata. Selle tulemusel võib inimene nakatuda tuberkuloosi. Üks ravimata tuberkuloosihaige võib aastas nakatada 10–15 inimest.

Kõik nakkusohtliku tuberkuloosihaigega kokku puutunud inimesed ei nakatu tuberkuloosi. Tuberkuloosi edasikandumise tõenäosus on seda suurem, mida rohkem eritab tuberkuloosihaige tuberkuloositekitajaid õhku ning mida kestvam ja lähedasem on kokkupuude haigega. Nakkusohtliku tuberkuloosihaige lähikontaktsetest (perekonnaliikmed, sõbrad ja töökaaslased, kes viibivad haigega igapäevaselt koos), nakatub umbes kolmandik. Tuberkuloosi ei nakatuta näiteks haigega käteldes, samasid toidunõusid või tualetti kasutades.

Tuberkuloos võib kahjustada inimese kõiki elundeid, kuid kõige sagedamini saavad kahjustada kopsud. Teistest elunditest kahjustuvad tuberkuloosi korral sagedamini kopsukelme, luud ja liigesed ning neerud. Sellist tuberkuloosi, mille korral ei esine kopsude kahjustust, nimetatakse kopsuväliseks tuberkuloosiks ning seda põdevad haiged ei ole enamasti nakkusohtlikud. Samas on ka kopsuvälise tuberkuloosiga patsientide puhul väga oluline, et nad järgiksid korrapäraselt ravikuuri ning viiksid ravi lõpuni.

Tuberkuloosi võivad haigestuda kõik inimesed, olenemata nende majanduslikust olukorrast või sotsiaalsest staatusest. Seega ei pea paika levinud arvamus, et tuberkuloos ohustab ainult madala elatustasemega või halvemal elujärjel inimesi.

Eestis diagnoositi 2016. aastal kopsutuberkuloos 190 patsiendil, kellest 166 haigestus tuberkuloosi esmakordselt. 31 patsiendil diagnoositi lisaks kopsukahjustusele tuberkuloos ka mingis muus organis. Üksnes kopsuväline tuberkuloos diagnoositi samal aastal 15 patsiendil. Lapsed haigestuvad Eestis tuberkuloosi harva, aastas diagnoositakse alla kümne haigusjuhu.
 
  • Tuberkuloos on õhu teel leviv nakkushaigus, mida põhjustab bakter Mycobacterium tuberculosis.                      
  • Tuberkuloos kahjustab kõige sagedamini kopse, kuid võib kahjustada ka teisi elundeid inimese kehas.
 

Tuberkuloosi nakatumine

Tuberkuloosi nakatumise korral on inimese organismis eluvõimelised, kuid mitteaktiivsed tuberkuloosibakterid. Enamasti suudab organismi kaitse- ehk immuunsüsteem tuberkuloosibakterite edasist paljunemist organismis ära hoida.

Tuberkuloosi nakatunud inimesed tunnevad ennast tervena, neil ei ole haigussümptomeid ja nad ei levita tuberkuloosi teistele inimestele. Tuberkuloosi nakatumist on võimalik diagnoosida vereanalüüsiga (tuberkuloosi haigusetekitaja M. tuberculosis’e gammainterferooni taseme määramine veres) või tuberkuliinitestiga, mida kõnekeeles tuntakse kopsuproovi nime all.

Tuberkuloosi haigestumise risk pärast nakatumist on elu jooksul hinnanguliselt 5–15%. Risk haigestuda on suurim just nakatumisele järgneva kahe aasta jooksul, kuid tuberkuloosi võib haigestuda ka aastaid hiljem, kui inimese immuunsüsteem mingil põhjusel nõrgeneb ega suuda enam tuberkuloosibakterite paljunemist ära hoida. Seetõttu on oluline, et tuberkuloosi nakatunud inimesed oskaksid ennast tuberkuloosi haigestumisele viitavate sümptomite osas jälgida ning pöörduksid nende sümptomite ilmnemisel arsti poole. Teatud juhtudel määratakse tuberkuloosi nakatunule ennetav ehk profülaktiline ravi, mille eesmärk on ära hoida edaspidist tuberkuloosi haigestumist. Profülaktiline ravi määratakse enamasti ühe tuberkuloosivastase põhiravimiga ning ravi kestus on kuus kuni üheksa kuud.
 

 Tuberkuloosi nakatunud inimesed:
  • ei ole haiged ning neil ei ole haigussümptomeid 
  • ei levita tuberkuloosi teistele inimestele
  • võivad edaspidi immuunsüsteemi nõrgenemisel tuberkuloosi haigestuda
 

Tuberkuloosi haigestumine

Tuberkuloosi võib haigestuda nii kohe pärast nakatumist kui ka mitmeid aastaid hiljem. Haigestumisel mängib rolli inimese organismi üldseisund – haigestumist soodustab vaegtoitumus, vaimne ülepinge, alkoholism, narkomaania, kroonilised haigused, immuunpuudulikkus (sh HIV-nakkus). Kui tuberkuloosi nakatunud inimese immuunsüsteem nõrgeneb oluliselt (näiteks HIV-nakkuse või mõne muu haiguse tõttu), hakkavad organismis olevad eluvõimelised tuberkuloosibakterid paljunema ning põhjustavad tuberkuloosi haigestumise. Tuberkuloosi haigestumise korral tekivad tuberkuloosile omased haigussümptomid ning inimene võib levitada tuberkuloosibaktereid teistele.

Tuberkuloosi haigestumise risk on nakatumise järgselt suurim:

• HIV-nakkusega inimestel
• siirdatud organiga või siirdamise järjekorras olevatel inimestel
• kroonilise neerupuudulikkusega inimestel, kes saavad dialüüsiravi
• silikoosi (harva esinev kopsuhaigus, mis on tekkinud ränidioksiidi sissehingamisel) põdevatel inimestel
• suhkurtõvega inimestel
• teatud tüüpi bioloogilist ravi saavatel inimestel
• nakkusohtlike tuberkuloosihaigete lähikontaktsetel
 
   
Tuberkuloosi haigestunud inimesed:
  • on haiged ning neil võib olla haigussümptomeid
  • võivad levitada tuberkuloosi teistele inimestele
 

Tuberkuloosi haigestumise sümptomid

Tuberkuloosi haigestumisel tekivad haigussümptomid sõltuvalt sellest, millist elundit tuberkuloosibakter kahjustas.

Foto: Scanpix
Kopsude kahjustuse korral võivad esineda järgnevad sümptomid:

• üle kahe nädala kestev köha
• mädase röga eritus või vere sisaldumine rögas
• valu rindkeres

Sageli võivad kaasneda ka üldised sümptomid:

• nõrkus, jõuetus
• isu- ja kehakaalu langus
• palavik
• öine higistamine, külmavärinad



Mõnikord võib tuberkuloos kulgeda ka ilma sümptomiteta.

Tuberkuloosile viitavate sümptomite korral peab pöörduma perearsti või kopsuarsti vastuvõtule. Tuberkuloosi kahtluse korral võib tuberkuloosiga tegeleva kopsuarsti
vastuvõtule pöörduda ilma perearsti saatekirjata ning uuringud tuberkuloosi suhtes on tasuta ka nendele, kellel ei ole ravikindlustust.

Kui tuberkuloosi kahtlustatakse lapsel, peab edasisteks uuringuteks pöörduma laste infektsioonhaiguste arsti poole.
 
  •   Kopsutuberkuloosi kõige sagedasem sümptom on üle kahe nädala kestev köha, millele võivad lisanduda üldsümptomid.
  •   Tuberkuloosi kahtluse korral tuleb pöörduda perearsti või kopsuarsti vastuvõtule
 

Tuberkuloosi haigestumise diagnoosimine

Kopsutuberkuloosi haigestumise kahtluse korral küsitleb arst inimest haigussümptomite kohta ning uurib, kas on varem oldud kontaktis tuberkuloosihaigega.

Enamasti tehakse seejärel rindkere röntgeniülesvõte ning palutakse anda vähemalt kaks erineval ajal võetud rögaproovi. Need rögaproovid saadetakse uuringutele
tuberkuloosibakterite esinemise suhtes. Juhul kui inimene ei suuda ise rögaproovi anda, on võimalik ka röga esile kutsuda ehk indutseerida ning selleks tehakse inhalatsiooni füsioloogilise lahusega. Teine võimalus on suunata inimene bronhoskoopiale ehk bronhitorude vaatluse protseduurile. Kuna väikelapsed ei oska röga
analüüsi anda, siis neil uuritakse röga asemel maoloputusvedelikku.


Foto: Scanpix


Rögaproovi uuritakse kõigepealt mikroskoobiga. Kui mikroskoobiga uurimise käigus (mikroskoopia) leitakse rögast tuberkuloosibaktereid, on tegemist suure bakterieritusega ja selline patsient on nakkusohtlik. Mikroskoopia vastuse saab raviarst enamasti juba järgmisel päeval pärast analüüsi andmist. Edasi uuritakse röga külvimeetodil, mille lõpliku vastuse saamiseks võib kuluda kuni kaheksa nädalat. Külvimeetodil on võimalik kindlaks teha tuberkuloosibakteri olemasolu, kui bakterieritus on väiksem. Patsient, kellel leitakse rögast tuberkuloosibaktereid ainult külvimeetodil, võib samuti olla nakkusohtlik ja levitada tuberkuloosibaktereid teistele.

Üldjuhul peetakse selliseid patsiente aga vähem nakkusohtlikumateks võrreldes patsientidega, kelle rögast leitakse tuberkuloosibaktereid juba mikroskoobiga uurides. Külvimeetodil tuberkuloosibakterite leidmine rögast kinnitab lõplikult tuberkuloosi diagnoosi. Külvimeetodil määratakse ka tuberkuloosibakterite ravimitundlikkus, mis on raviskeemi koostamise aluseks.

Tuberkuloosi diagnoosimisel kasutatakse ka kiirteste, mille tulemused selguvad mõne päevaga. Kuna kiirtestide abil ei ole võimalik määrata tuberkuloositekitaja ravimitundlikkust kõigi tuberkuloosiravis kasutatavate ravimite suhtes, siis tehakse samaaegselt alati ka mikroskoopia ja külvimeetodil uuring.

Tuberkuloosi haigestumise kahtluse korral kontrollitakse ka vereanalüüse ning mõnikord tehakse kompuutertomograafiline uuring, et hinnata täpsemalt kopsude või muude elundite kahjustust ja selle ulatust.

Tuberkuloosi kahtluse korral on Eestis kõik uuringud inimesele tasuta, sõltumata ravikindlustuse olemasolust.
 

Kopsutuberkuloosi haigestumise diagnoosimiseks tehakse:                                                         
  • rindkere röntgeniülesvõte
  • röga analüüsid
Uuringud tuberkuloosi suhtes on Eestis patsiendile tasuta, sõltumata ravikindlustuse olemasolust.
 
 

Tuberkuloosi ravi

Kui tuberkuloosibakter on tuberkuloosivastastele põhiravimitele tundlik (st allub ravile), kestab ravikuur kuus kuni üheksa kuud ning ravi alustatakse samaaegselt nelja-viie erineva ravimiga. Enamasti kasutatakse tablettravimeid, kuid ravi alguses võib raviskeemis olla ka süstitav ravim. Ravimite korrapärasel võtmisel võib raviarst vähendada pärast kahe või kolme kuu möödumist igapäevaselt võetavate ravimite hulka.

 
Tundliku tuberkuloosi korral kasutatavad põhiravimid on:
• isoniasiid
• rifampitisiin
• etambutool
• pürasiinamiid
• streptomütsiin


Foto: Scanpix

Tuberkuloos on peaaegu alati ravitav, kuid tervenemiseks tuleb korrektselt läbida kogu raviarsti määratud ravikuur. Ravimitundliku haigustekitajaga tuberkuloosihaige enesetunne paraneb tavaliselt juba mõne nädala jooksul pärast ravi alustamist. Sageli ei olda siis enam ka nakkusohtlik. Ometi on väga oluline pidada meeles, et paljunemisvõimelised tuberkuloositekitajad säilivad mõnda aega varjatult organismis isegi siis, kui patsiendil ei ole enam mingeid sümptomeid ning ta ei tunne ennast haigena. Seetõttu on täielikuks paranemiseks vajalik raviarsti määratud tuberkuloosiravi skeemi täpne järgimine kogu ravi vältel.

Ravimata tuberkuloos on jätkuvalt ohtlik ka ümbritsevatele inimestele, ennekõike nõrgestatud immuunsusega inimestele ja lastele.
 
               
  • Tuberkuloos on enamasti ravitav
  • Ravikuuri pikkus sõltub haigustekitaja ravimitundlikkusest, põhiravimitele alluva tuberkuloosi korral kestab ravi 6–9 kuud
  • Kõik tuberkuloosiravimid on Eestis patsiendile tasuta, sõltumata ravikindlustuse olemasolust.
 
 
 

Ravimiresistentne tuberkuloos

Kui tuberkuloositekitajat ei hävita mingi kindel ravim, tähendab see seda, et bakter on selle ravimi suhtes allumatu ehk resistentne. Kui tuberkuloositekitaja on resistentne kahe peamise tuberkuloosiravimi, isoniasiidi ja rifampitsiini suhtes, nimetatakse sellist haigusvormi multiravimiresistentseks tuberkuloosiks. Multiravimiresistentne tuberkuloos allub raskemini ravile ning selle ravi kestab tunduvalt kauem võrreldes ravimitundliku tuberkuloosiga (poolteist kuni kaks aastat).

Inimene võib haigestuda ravimiresistentsesse tuberkuloosi kahel viisil:
  • juba algselt nakatudes ravimiresistentse bakteriga
  • ravimiresistentsus kujuneb välja ravi käigus, kui haige ei võta tuberkuloosivastaseid ravimeid õiges koguses, õige sagedusega ja piisavalt kaua Multiravimiresistentse tuberkuloosi ravimiseks kasutatakse korraga viit kuni seitset ravimit ning need ravimid võivad põhjustada rohkem kõrvatoimeid.

Eestis diagnoositi 2016. aastal multiravimiresistentset tuberkuloosi 24 patsiendil, sealhulgas 17 patsiendil esmakordselt.
 
          
  • Kui patsient ei järgi raviskeemi korrapäraselt, võib välja kujuneda haigustekitaja ehk tuberkuloosibakteri ravimiresistentsus.
  • Sellisel juhul pikeneb ravikuuri aeg ja raviskeemis peab olema rohkem ravimeid.
 

Tuberkuloosiravi läbiviimine

Tuberkuloosiravi läbiviimisel kasutatakse nn otseselt kontrollitava ravi (OKR) meetodit. OKR tähendab, et patsient peab iga päev võtma ravimeid tervishoiutöötaja, õe juuresolekul, kes jälgib vahetult ravimite võtmist. Tavaliselt alustatakse tuberkuloosiravi haiglas, kuid peale nakkusohu kadumist võib ravi jätkata ambulatoorselt ehk kodus.


Foto: Scanpix


OKR-i püütakse kohandada patsiendile võimalikult mugavaks ja kättesaadavaks. Näiteks võidakse patsiendile kompenseerida haiglasse ravimite võtma tulemiseks
bussipiletite maksumus. Kui patsient on lubatud kodusele ravile, aga ta ei saa tuberkuloosiravi jälgiva õe juurde tulla, viiakse patsiendile tuberkuloosiravimid koju. Ravikuuri viimastel kuudel, kui patsient tunneb ennast hästi ega ole enam nakkusohtlik, võib ta naasta tööle või kooli ning elada tavapärast elu.

Ravi ajal jälgib kopsuarst järjepidevalt patsiendi raviprotsessi ning paranemist. Selleks tehakse igakuiselt röga uuringuid, korratakse rindkere röntgeniülesvõtet ning vajadusel tehakse vereanalüüse.

Tuberkuloos on eriti ohtlik nakkushaigus, mis ohustab nii patsienti ennast kui ka teda ümbritsevaid inimesi. Sellest tulenevalt on Eestis võimalik suunata tuberkuloosiravist keeldujaid või ravi katkestajaid halduskohtu otsusega kuni kuus kuud (182 päeva) kestvale tahtest olenematule tuberkuloosiravile SA Viljandi Haigla Jämejala tuberkuloosiravi osakonda.
 
              
  • Tuberkuloosiravi alustatakse haiglas, kuid suurem osa ravist viiakse läbi ambulatoorselt, otseselt kontrollitava ravina (OKR), mille käigus võtab patsient igapäevaselt ravimeid meditsiinitöötaja juuresolekul kas tervishoiuasutuses või kodus.
  • Ravi ajal tehakse igakuiselt vajalikud analüüsid ja uuringud.
  • Tuberkuloosiravist keeldujaid või ravi katkestajaid on õigus suunata tahtest olenematule ravile.
 

Tuberkuloosiravimite kõrvaltoimed

Tuberkuloosiravimid võivad põhjustada kõrvaltoimeid. Oluline on, et patsient jälgiks ennast ravi ajal kõrvaltoimete suhtes ning võtaks nende tekkimisel kohe ühendust raviarstiga. Sagedamini esinevate kõrvaltoimete leevendamiseks kasutatavad ravimid annab raviarst patsiendile tasuta. Mõnede tuberkuloosivastaste ravimitega koos antakse ka teatud vitamiine, mis vähendavad kõrvaltoimete tekkimise riski.
 
Ravimite ohutud kõrvaltoimed Ravimite ohtlikud kõrvaltoimed
Iiveldus, isutus, kerge kõhuvalu Naha sügelus, lööve
Üleüldine väsimus, jõuetus Naha/silmade kollasus
Seedetrakti häired (kõhulahtisus, puhitus) Korduv oksendamine ja tugev kõhuvalu
Metallimaitse suus Kuulmise või nägemise halvenemine
Uriini ja teiste kehavedelike (sülg, pisarad) oranž värvus Pearinglus, tasakaaluhäired
Kerged valud liigestes Krambihoog
Naha punetus kokkupuutel päikesega Hallutsinatsioonid
 
 

Elukorraldus tuberkuloosiravi ajal

Kui patsient on lubatud ambulatoorsele ravile, võib ta enamasti teha tavapäraseid tegevusi, käia väljas ja suhelda sõprade-tuttavatega. Oluline on järgida raviarsti määratud raviskeemi ja tervisliku toitumise põhimõtteid. Ravi paremaks sujumiseks on soovitatav loobuda tervist kahjustavatest eluviisidest, nagu näiteks alkoholi tarvitamine ja suitsetamine.
Kui patsient ei ole enam nakkusohtlik, tal ei ole haigussümptomeid ning ravimid ei põhjusta kõrvaltoimeid, võib inimene tuber­kuloosiravi ajal naasta tööle või minna taas kooli. Tööle või kooli naasmisel peab ta siis­ki jätkama kõigil tööpäevadel OKR-i visiiti­del käimist. Seetõttu ei ole tuberkuloosiravi ajal üldjuhul võimalik käia välisreisidel.

Kui patsient ei ole ravi ajal võimeline oma töökohal töötama, vormistatakse tuberku­loosiravi ajaks talle töövõimetusleht. Hai­gushüvitist on võimalik saada kuni 240 kalendripäeva eest ning vajadusel on või­malik seejärel taotleda ka töövõimekaotuse määramist. Selleks tuleb töötukassale esita­da taotlus töövõime hindamiseks. Patsient, kes käib kõrgkoolis, saab taotleda ravi ajaks akadeemilise puhkuse tervislikel põhjustel. 

Foto: Scanpix


Tuberkuloosiravi ajal:
  • suitsetamine kahjustab kopsude kaitsefunktsiooni ning võib seetõttu paranemist aeglustada
  • alkoholi tarvitamine võib põhjustada tõsiseid kõrvaltoimeid
  • peale nakkusohu kadumist võib jätkata seksuaalelu
  • rasestumine ei ole soovitatav ning peab arvestama, et tuberkuloosiravimid võivad nõrgestada rasestumisvastaste ravimite toimet
  • tuleb vältida päevitamist ja solaariumis käimist, kuna ravimite kõrvaltoimete tõttu võivad tekkida pigmendilaigud ja päikesepõletuse oht on suurem
  • saunas käimine ei ole keelatud, kuid vastunäidustatud on väga kuum leil
  • võib süüa kõiki toite ning täisväärtuslik toitumine aitab paranemisele kaasa
 
  • Tuberkuloosiravi ajal tuleb järgida arsti määratud raviskeemi, toituda täisväärtuslikult ja vältida alkoholi tarbimist.
  •  Nakkusohu möödumisel ja ravimite kõrvatoimete puudumisel on võima­lik naasta tööle või kooli, kuid säilib kohustus käia OKR-i visiitidel.  
  • Tuberkuloosiravi ajaks vormistatakse vajadusel töövõimetusleht ja vajadusel on võimalik taotleda töövõimetoetust.
 

Jälgimine pärast tuberkuloosiravi

Patsient, kes põdes tundliku tuberkuloositekitaja põhjustatud tuberkuloosi, läbis täielikult raviarsti määratud ravikuuri ning paranes, ei vaja pärast tu­berkuloosist paranemist regulaarset jälgimist arsti juures. Siiski on oluline, et selline patsient oskaks enda tervist ise jälgida ning pöörduks tuberkuloosi taashaigestumisele viitavate sümptomite tekkimi­sel kohe kopsuarsti või perearsti poole.

Patsienti, kes põdes multiravimiresistentset tuber­kuloosi, on HIV-nakkusega või kelle ravisoostu­mus oli halb (st kes ei järginud ravikuuri ajal täpselt raviarsti määratud ravirežiimi), jälgitakse pärast paranemist kahe aasta jooksul iga kuue kuu järel. Jälgimiseks peab patsient käima kopsuarsti juures ning igal visiidil küsitletakse teda sümptomite esi­nemise kohta, tehakse rindkere röntgeniülesvõte ning uuritakse röga tuberkuloosibakterite suhtes.

Foto: Scanpix
 
  • Pärast tuberkuloosist paranemist ei ole enamasti edasine regulaarne arsti juures jälgimisel käimine vajalik.
  • Multiravimiresistentset tuberkuloosi põdenud patsienti, HIV-nakkuse­ga patsienti ja patsienti, kelle ravisoostumus oli halb, jälgitakse pärast paranemist kahe aasta jooksul iga kuue kuu järel.
 

Tuberkuloosihaige kontaktsed

Tuberkuloosihaige saab kaitsta oma lähedasi nakkusohu eest, kui:
  • võtab tuberkuloosiravimeid nii, nagu raviarst on määranud
  • köhides pöörab oma pea kõrvale ning katab suu käe ja pabertaskurätiga
  • palub kõigil oma lähikontaktsetel pöörduda arsti juurde tervisekontrolli
 
Iga tuberkuloosi põdeva patsiendi puhul selgitatakse välja nakkusohus viibinud kontaktsed. Selleks küsitleb tuberkuloosiravi jälgiv õde patsienti ning selgitab välja need kontaktsed, kes võivad olla nakatunud ning kellel on suurim risk tuberkuloosi haigestumiseks. Kontaktsete väljaselgitamine võimaldab kutsuda nakkusohus viibinud inimesed tervisekontrolli ning tuvastada varakult uusi võimalikke tuberkuloosijuhtumeid.

Kui patsient ei soovi ise oma lähikontaktseid enda tuberkuloosi haigestumisest teavit­ada, võib seda teha tervishoiutöötaja. Kontaktsete teavitamine ja uuringutele kutsum­ine toimub delikaatselt, selle käigus ei mainita tuberkuloosi haigestunud patsiendi nime. Ka kontaktsetele on Eestis kõik uuringud tuberkuloosi suhtes tasuta sõltumata ravikindlustuse olemasolust ning uuringutele tulles ei ole vaja perearsti saatekirja.

Kontaktsetele tehakse enamasti rindkere röntgeniülesvõte ning vereanalüüs (määratakse M. tuberculosis’e gammainterferooni taset) või tuberkuliinitest. Mõnikord saadetakse uuringutele ka rögaproove.

Teatud juhtudel määratakse tundliku tuberkuloositekitajaga haige kontaktsetele, kellel on tuvastatud tuberkuloosi nakatumine, profülaktiline ravi. Profülaktilise ravi eesmärk on ennetada tuberkuloosi haigestumist. Profülaktilise ravi ajal peab enamasti iga päev võtma ühte tuberkuloosi põhiravimit kuue kuni üheksa kuu vältel. Enne profülaktilise ravi määramist tehakse alati uuringud tuberkuloosi haigestumise välistamiseks.

Profülaktiline ravi määratakse vajadusel pärast tuberkuloosi nakatumist:
  • alla 5-aastastele lastele
  • HIV-nakkusega kontaktsetele
  • inimestele, kes saavad teatud tüüpi bioloogilist ravi
  • inimestele, kelle immunsüsteem on nõrgem mõne haiguse või selle ravi tõttu
  • siirdatud organiga või siirdamise järjekorras olevatele inimestele
Multiravimiresistentse tuberkuloosihaigega kontaktis olnud ning seejärel tuberkuloosi nakatunud kontaktsetele profülaktilist ravi ei määrata, kuna selleks ei ole veel välja töötanud efektiivseid raviskeeme. Nende jälgimiseks tehakse kahe aasta jooksul regulaarselt rindkere röntgeniülesvõtteid. Samuti õpetatakse multiravimiresistentse tuberkuloosihaigega kontaktis olnud inimesi end ise jälgima tuberkuloosile viitavate sümptomite suhtes.
 
  • Kontaktsed kutsutakse uuringutele delikaatselt, selle käigus ei mainita tuberkuloosi haigestunud patsiendi nime.
  • Kontaktsetele on Eestis kõik uuringud tuberkuloosi suhtes tasuta, sõl­tumata ravikindlustuse olemasolust.
  • Teatud juhtudel määratakse profülaktiline ravi, mille eesmärgiks on ennetada tuberkuloosi haigestumist. Profülaktilise ravi kestvus on tavaliselt kuus kuni üheksa kuud.
 

Kasutatud kirjandus

  1. Ai J-W, Ruan Q-L, Liu Q-H, Zhang W-H. Updates on the risk factors for latent tuberculosis reactivation and their managements. Emerg Microbes Infect. 2016 Feb; 5 (2):e10.
  2.  Landry J, Menzies D. Preventive chemotherapy. Where has it got us? Where to go next? Int J Tuberc Lung Dis Off J Int Union Tuberc Lung Dis. 2008 Dec; 12 (12):1352–64.
  3. Malaysia Health Technology Assessment Section Ministry of Health Malaysia. Management of Tuberculosis (3rd Edition). 2012.
  4. Ministry of Science and Innovation, Spain. Clinical Practice Guideline on the Diagnosis, Treatment and Prevention of Tuberculosis. 2010.
  5. National Institute for Health and Care Excellence. Tuberculosis. 2016.
  6. Public Health Agency of Canada. Canadian Tuberculosis Standards 7th Edition. 2014.
  7. TB CARE I. International Standards for Tuberculosis Care, Edition 3. The Hague: TB CARE I; 2014.
  8. Viiklepp, P. Tuberkuloosihaigestumus Eestis 2012- 2013. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2014
  9. World Health Organization. Global Tuberculosis Report 2016. Geneva: World Health Organization.
  10. World Health Organization. Systematic screening for active tuberculosis: principles and recommendations. 2013.
 

Täiendavat informatsiooni tuberkuloosi kohta 

  1. Terviseinfo portaal
  2. Soome Kopsutervise Ühingu kodulehel
  3. Terviseportaal inimene.ee
  4. Terviseportaal kliinik.ee
  5. Tervise Arengu Instituudi portaal hiv.ee
  6. Tervise Arengu Instituudi poolt väljaantud tuberkuloositeemalised infovoldikud

Soovitusi tervislikuks toitumiseks leiate Tervise Arengu Instituudi portaalist www.toitumine.ee.

 

Lisa 1

Tervishoiuasutused, kuhu on tuberkuloosi kahtluse korral võimalik minna uuringutele
Uuringule pöördumiseks ei ole vaja perearsti saatekirja ning uuringud tuberkuloosi suhtes on tasuta (ka ilma ravikindlustuseta inimestele).

Tallinn
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla pulmonoloogiakeskuse tuberkuloosiravi polikliinik
Hiiu 39, Tallinn
Täiskasvanute ja laste vastuvõtt – Tallinna, Harjumaa ja Raplamaa patsiendid
Registratuuri tel 617 2929
Lastekabineti tel 617 2951
 
Tartu
Täiskasvanute vastuvõtt – Tartu, Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Põlvamaa patsiendid
SA Tartu Ülikooli Kliinikumi kopsukliinik, Riia 167, Tartu
Kopsukabineti tel 731 8949
Laste vastuvõtt – Tartu, Tartumaa, Jõgevamaa, Võrumaa, Valgamaa, Põlvamaa patsiendid
SA Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinik, Lunini 6, Tartu
Lastekabineti tel 731 9513
 
Jõgeva
SA Jõgeva Haigla, Piiri 2, Jõgeva
Registratuuri tel 776 6220
 
Kohtla-Järve
SA Ida-Viru Keskhaigla Polikliinik, Ravi 10d, Kohtla-Järve
Registratuuri tel 339 5057, 331 1133
 
Narva
SA Narva Haigla nakkushaiguste osakond, Haigla 5, Narva
Registratuuri tel 357 2778
Kopsukabineti tel 354 7900
 
Haapsalu
SA Läänemaa Haigla, Vaba 6, Haapsalu
Registratuuri tel 472 5800
Kopsukabineti tel 472 5855
 
Kuressaare
SA Kuressaare Haigla, Aia 25, Kuressaare
Registratuuri tel 452 0115
 
Paide
AS Järvamaa Haigla, Tiigi 8, Paide
Registratuuri tel 384 8132
Kopsukabineti tel 384 8117
 
Põlva
AS Põlva Haigla, Uus 2, Põlva
Registratuuri tel 799 9199
 
Pärnu
SA Pärnu Haigla, Ristiku 1, Pärnu
Registratuuri tel 447 3300
Kopsukabineti tel 447 3382
 
Rakvere
AS Rakvere Haigla, Lõuna Põik 1, Rakvere
Registratuuri tel 322 9780
Kopsukabineti tel 327 0188
 
Viljandi
SA Viljandi Haigla, Pärsti vald, Viljandimaa
Registratuuri tel 434 3001
Kopsukabineti tel 435 2053
 
Võru
AS Lõuna-Eesti Haigla, Meegomäe küla, Võru vald
Registratuuri tel 786 8569
Kopsukabineti tel 786 8591
 
Tekst
Reavahe
Kontrast
Seaded