Lae alla

Staatus: RJNK kinnitatud

Kinnitatud: 03.12.2019

Erialad/teemad
• Lihasluukonna ja sidekoehaigused [M00-M99]

Autor
Eesti Haigekassa

Juhendi rekvisiidid, võtmesõnad
seljavalu, alaseljavalu, taastusravi, füüsiline aktiivsus, harjutused, patsiendijuhend, valuravi

Sinu seljavalu

Kogu patsiendijuhendi allalaadimiseks kliki paremal menüüs ,Lae alla'. 

MIS ON ALASELJAVALU?

Alaseljavalu on valu, mis esineb seljas alumiste roiete ja tuharavoltide vahelisel alal ning võib kiirguda jalga või jalgadesse. Alaseljavalu võib olla peaaegu kõigil inimestel mingis eluetapis – see on täiesti normaalne ja vaibub peaaegu alati. Üle 90% alaseljavaludest on hea prognoosiga nn mittespetsiifilised alaseljavalud, mis tähendab, et neid ei põhjusta ükski ohtlik haigus ega närvijuure pitsumine. Tavaliselt põhjustavad mittespetsiifilist alaseljavalu pehmete kudede väiksed muutused, nagu lihaspinge ja lülisammast ümbritsevate kudede tundlikkus. Väga harva - ainult 0,9%-l juhtudest – osutub alaseljavalu põhjuseks mingi tõsine haigus, nagu lülisambamurd, kasvaja, infektsioon, süsteemne põletikuline reumaatiline haigus või muu haigus (vt ohumärke).

Need seisundid erinevad mitte-spetsiifilisest alaseljavalust ja tavaliselt saab Sinu arst need kindlaks teha küsitluse, läbivaatuse ja vajaduse korral vereanalüüsidega.
 
Tuleb teada, et isegi kui valu on väga tugev ja takistab igapäevategemisi, on väga ebatõenäoline, et see viitab tõsisele haigusele või vigastusele.

Tugeva seljavalu korral ei pruugi üldse olla tuvastatavat  vigastust ega koekahjustust - Sinu selg on lihtsalt tundlikuks muutunud. Isegi väikeste muutuste korral võib valusüsteem aktiveeruda ja põhjustada valu. Tegurid, mis võivad mõjutada Sinu valutundmist,  on näiteks meeleolu ja stressitase, varasemad valukogemused, une kvaliteet, elustiil ja üldine füüsiline tervis.

Alaseljavalu paraneb üldjuhul paari päeva  kuni  2–3  nädalaga,  kuid mõnikord kulub selleks kauem aega. Alaseljavalu võib korduda, aga see ei tähenda, et oleks suuremat põhjust muretsemiseks. Mõnikord  jääb  ka  hea   prognoosiga   alaseljavalu   püsima. Püsivaks ehk krooniliseks alaseljavaluks loetakse valu, mis on kestnud üle 12 nädala. Miks  meie aju  ja  valusüsteem  otsustavad, et valu püsima jääb, kuigi kahjustust  ei ole – seda me kahjuks  ei  tea. Alaseljavalupikem kestus võib olla seotud meie enda mõtlemise või käitumisega, mis takistavad paranemist.

Alaseljavalu püsimajäämist  ja  puude  väljakujunemist soodustavad tegurid, nagu valu  tugevus,  kaasuv  jalga  kiirguv valu, ülekaal või suitsetamine. Paranemist  pidurdavad depressioon, hirm  haiguste  ees,  suur  valukartus,  füüsiliselt  raske töö, tööga rahulolematus või sotsiaalsete garantiide taotlemine. Mõnel juhul  võivad  korduvad  liigutused  ja sundasendid alaseljavalu alal hoida.
 

Mõtted, mille tõttu võib paranemine tavalisest enam aega võtta:

  • Valu on ohtlik ja kontrolli alt väljas
  • Mul on ilmselt väga raske haigus, arstid ei suuda seda leida
  • Valu ilmselt suureneb, kui liigun ja tegutsen rohkem
  • Valu peab olema täielikult kadunud, enne kui tööle tagasi lähen
  • Ma ei võimle, sest see ei ole ravi
  • Mind aitab üksnes passiivset laadi ravi, nagu soojendus,elektriravi, nõelravi, manipulatsioon jm
  • Mul on meeleolumuutused (depressioon, ärevus)
  • Ma olen oma murega üksi
  • Minu töö on minu jaoks liiga raske ja teeb mind haigemaks
  • Mul pole tööd, mind ähvardab töökaotus
  • Tegelen oma haiguste ja raviga nii põhjalikult, et aega ega energiat ei jätku enam igapäevategevusteks, nagu töö, hobid ja sõbrad
99%-l juhtudest ei viita alaseljavalu elu ja tervist ohustavale haigusele.

 

KAS UURINGUID JA ANALÜÜSE ON VAJA?

Lülisambauuringud (röntgen-, kompuuter- või magnetuuring) ei aita  tavaliselt  leida  mittespetsiifilise   alaseljavalu   põhjust. Uuring ei muuda alaseljavalu paranemise  kiirust  ja  raviplaani. Paljud  uuringutel  nähtavad  muutused  võivad  sind  hirmutada, kuid  on  tavapärased,   esinevad   paljudel   inimestel   ja   ei põhjusta  valu.  Samuti  kaasneb  „igaks  juhuks”  tehtud   uuringutega  riske,  mida  on  parem   vältida.   Nii   näiteks suurendab röntgen- ja kompuuteruuringu ioniseeriv kiirgus vähitekke     riski.     Samuti     võivad     uuringul nähtud muutused tekitada  suurt  stressi,  ärevust  ja  muret,  isegi  kui need   on   ebaolulised.   Inimene   võib  hakata   uskuma,   et   ta selg    on    kahjustatud    ja     vajab     kaitset,    selle     tõttu suureneb  hirm  valu  ees,   lihased   lähevad   veel   rohkem   pingesse  ja  liikuda  on  veelgi  raskem.  Eelnev   omakorda raskendab paranemist ja suurendab ebavajaliku operatsiooni võimalikkust.

Piltdiagnostilised  uuringud   on   olulised,   kui   kaalutakse   kirurgilist   ravi    või    tehakse    kindlaks    seljavalu    tõsiseid põhjusi,  nagu  kasvaja,  infektsioonid  ja   lülisambamurrud. Seljavalu põhjustavaid  tõsiseid  haigusi  esineb  ainult  väga vähesel  osal  inimestest  (alla  1%)  ja   Sinu  arst  on  võimeline neid ära tundma.

Kõik seljavalu põhjused ei ole uuringutel näha. Elustiilitegurid on olulised!


Näidisskeem uuringute vajalikkusest

Mittespetsiifilise alaseljavalu korral ei ole uuringud ägeda valu faasis (kuni 6 nädalat) tavaliselt vajalikud.

                                                                                                         



 

MIDA SAAD ISE TEHA, ET OMA SELJAVALU VÄHENDADA?

Oma  seljavalu  leevendamiseks  saad  ise  palju   ära   teha.  Valu võib olla hirmutav ja selle kartmine on inimlik, kuid liikumise vältimine, kartlikkus ja voodisse jäämine pigem soodustab valu püsimajäämist.

Tavalise ehk mittespetsiifilise alaseljavalu korral ei kahjusta liikumine selga. Valu läheb  paremini  üle  just  siis  kui  püsid  liikvel ja jätkad valust hoolimata normaalsete igapäevategevustega nii palju, kui  võimalik.  Ka  valuvaigistid  aitavad  kiiremini  taastuda. Piira (kuid ära väldi) neid tegevusi, mis muudavad Sinu valu tugevamaks,  kuid  samal  ajal  tee  järk-järgult  rohkem  midagi muud.

Normaalsed igapäevategevused on tööl käimine, kodused majapidamistööd ja vabaajategevused. Normaalse eluga jätkamine nii palju, kui võimalik, juhib Sinu tähelepanu valust eemale ning su selg ei muutu kangeks ja nõrgaks.

Kui tõesti on vaja võtta haigusleht, peaks see olema lühiajaline ja eesmärgiga kiiresti tööle naasta, võimaluse korral kasvõi osalise koormusega.
 

Valu vaibumisel saad  proovida  juba  aktiivsemaid  seljale  vajalikke harjutusi. Keerulisema seisundi korral on vaja taastusravi.

Valu mõjutamiseks on muidki vahendeid peale liikumise: piisav uni, suitsetamise vältimine, stressiga toimetulek  ja  normaalse  kehakaalu saavutamine.
 

Soovitusi seljavalust taastumisel

  • Seljavalu korral on vaja liikuda ja koormust järk-järgult suurendada
  • Ära karda valu, sest valu ei tähenda tingimata ohtlikku vigastust või kahjustust
  • Kui selg valutab, lõõgastu, hinga rahulikult, liigu ja püüa kasutada selga tavapäraselt
  • Liikumine ja koormused teevad selja tugevaks ja terveks
  • Vabaajategevused on ohutud
  • Ette kummardamine on ohutu
  • Esimesel võimalusel naase tööle
  • Liigu regulaarselt, kui tervis on parem
  • Hea ööuni, kehakaalu normaliseerimine ja suitsetamise lõpetamine aitavad kaasa seljavalust vabanemisele
  • Suitsetamise lõpetamine aitab selga tervemana hoida
 

VALURAVI

Valuravi eesmärgid on vähendada Sinu valust tingitud ebamugavust ja liikumisvõime kiirelt taastada. Valuvaigisteid ei kasutata kunagi ainsa ravimeetodina.

Ära kannata valu! Mida rutem valu kontrolli alla saad, seda kiiremini paraned. Valu vähenemisel saab ka liikumist suurendada! 

Valuvaigisteid tuleks alaseljavalu ravis kasutada lühikest aega. Kohene valu leevendamine   aitab   paranemisele   tõhusalt    kaasa  ja   võimaldab kiiremini igapäevast   elurütmi   taastada.   Kui   valu  ei vähene 5–7 päevaga, vaatamata sellele, et tarvitad  valuvaigisteid ja püsid aktiivne, konsulteeri oma perearstiga.
 

Ravimid

Alaseljavaluravis kasutatakse enamasti mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid (lühend MSPR) nagu ibuprofeen, diklofenak, deksketoprofeen, naprokseen, atseklofenak, ketoprofeen ja etorikoksiib. Nende ravimite pikaajalise võtmise kõrvaltoimed võivad olla seedetraktikahjustused (nt mao ja peensoole haavandtõbi), neerukahjustused ja südame-veresoonkonna-haiguste süvenemine või tüsistused (vererõhu tõusust südameinfarktini). Kui sul on mõni eelnimetatud haigus, peab Sinu arst hindama seda tüüpi ravimite sobivust. Mõnikord tuleb arstil valu leevendamiseks ravimeid kombineerida: lisada paratsetamool või kasutada opioide, nagu tramadool, kodeiin, oksükodoon ja morfiin. Nende ravimite kasutamisel võib tekkida kõrvaltoimeid nagu iiveldus, oksendamine, kõhukinnisus ja uimasus. Opioidide kasutamine võib seega mõjutada Sinu võimet sooritada keskendumist nõudvaid tegevusi, nagu autojuhtimine. Opioide võetakse pigem lühikest aega seni, kuni valu on tugev ja MSPR ei anna efekti või on vastunäidustatud. Opioide võib olla vaja väga tugeva seljavalu korral ja lühiajalisel tarvitamisel ei pea sõltuvuse tekkimist kartma.
 

Käsimüügist kättesaadavate valuvaigistite valik ja annustamisinfo



Mõnikord lisatakse valuraviskeemi teisi närvisüsteemi ravimeid. Inimese ajus on kroonilise valu mehhanismil ja meeleolu või stressi regulatsioonimehhanismidel palju kattuvusi. Seepärast kuuluvad kroonilise alaseljavaluga patsiendi raviskeemi teatud juhtudel ka antidepressandid.​
 

Valu leevendamiseks ja ravitulemuse kiiremaks saavutamiseks tuleks järgida selliseid põhimõtteid: 

  • Valuvaigisteid tuleks võtta suu kaudu (tablettidena), süste ega muid ravimvorme pole vaja
  • Valuvaigisteid tuleks alguses   tarvitada    regulaarselt, kindla ajavahemiku järel
  • Valuravim(id) valitakse individuaalselt olenevalt valu tugevusest, kaasuvatest haigustest jne
  • Ravimeid tuleb võtta õiges koguses (optimaalses annuses), st mitte liiga vähe ja mitte liiga palju
  • Valuravi  on  astmeline,  st kui valu ei leevenda üks ravim, siis tõhustatakse ravi ja lisatakse raviskeemi teised ravimid
  • Sama liiki valuravimeid ei kombineerita omavahel (nt MSPRidest ei kasutata koos ibuprofeeni ja diklofenakki)
  • Mitte  tarvitada  koos  sama  toimeainega   ravimeid,   sest see võib põhjustada ohtlikku üleannustamist
  • Informeeri oma perearsti või pereõde, kui  sul on olnud  seedetraktihaigusi  või  -vaevusi, verejookse, astma, maksa-, neeru-, südamehaigusi või ravimiallergiat
Mitu nädalat kestnud ravimata valu koos hirmutundega võib tekitada kroonilise valu ja/või depressiooni. Kroonilise valu mehhanismi  korral  häirub  aju   valukontrollikeskuse   töö.   Sel juhul on keerulisem valu  vähendada  ja  vaja  on  veelgi  rohkem Sinu enda aktiivsust, spetsialistide  sekkumist  ja  ravimeid. Kroonilise valu korral tuleks valuravi üle   vaadata. Teinekord on tarvis hoopis tõhustada muid  raviaspekte  (taastusravi, soovitada kognitiiv-käitumuslikku teraapiat jm) ja üle vaadata valuraviskeem.

Täiendavate ravimeetodite suhtes pea nõu oma perearstiga.

 

TAASTUSRAVI

Ägeda seljavalu tekkimisel saad kõigepealt ise leida valu leevendavaid asendeid ja jätkata liikumist, siis ei ole taastusravi tavaliselt vaja. Kui esmane valu vaibub, on soovitatav jätkata harjutustega.

Vajaduse korral suunab arst su füsioterapeudile, kes õpetab harjutusi ning jälgib, et need oleksid jõukohased ja õigesti sooritatud. Väliselt suurte tugevate lihastega inimesed üllatuvad sageli, kui saavad teada, et teatud lihased  on  neil  hoopiski nõrgad  ja  ka  neid   tuleb   eraldi  treenida.   Füsioterapeut koostab sobiva harjutuskava. Edasi  tuleb  harjutustega  ise  jätkata. Mõõdukas koormus ja oma lihaste hooldamine tagab  selle,  et  Sinu  valu  leeveneb  või  kaob,  samuti   väheneb   nii  valu kordumise või krooniliseks muutumise risk.

Võiksid proovida ka vees liikumist. Sellest võib taastumisel kasu olla, sest seljavaevustega inimestel soovitatakse vees võimelda ja ujuda.
Kui su valu ei vaibu nii lihtsalt või jääb häirima üle 8 nädala, siis läheb vaja kompleksset taastusravi. Selleks suunab perearst sind taastusarstile, kes koostab individuaalse raviplaani. Taastusarst kasutab kombineeritud ravi ja kaasab vajaduse korral teised taastusravimeeskonna liikmed (füsioterapeut, kliiniline psühholoog).

Sageli loodetakse rohkem abi passiivsetest ravimeetoditest, kus inimene ise aktiivselt ei osale, nagu elektriravi, venitusravi, manuaalteraapia ja massaaž. Võtmetähtsusega on aga enda aktiivsus ja edasine füüsilise vormi taastamine, parandamine ja säilitamine. Siiski võivad manuaalteraapia, nõelravi ja massaaž koos harjutustega valu leevendada. Elektriravi ja ortooside kasutamist alaseljavalu puhul ei soovitata.
 
Väga ägeda seljavalu faasis tuleks soojendavaid kreeme ja soojaprotseduure (nt parafiin ja muda) alguses ettevaatusega kasutada, sest need võivad selja­ valu süvendada. Enamasti sobivad need hästi valu vaibefaasis ja kroonilise valu korral.

Kroonilise seljavalu korral võib Sinu taastusravi kauem kesta, selle raames koostab füsioterapeut individuaalse harjutusprogrammi, mis arvestab Sinu seisundit. Vastavalt paranemisele võivad harjutused muutuda järk-järgult intensiivsemaks.

Püsiva alaseljavalu korral võib perearst või taastusarst kaaluda suunamist kliinilise psühholoogi juurde, kes kasutab ravis teistsuguseid meetodeid ja õpetab sulle oskusi, kuidas oma valuga koos paremini elada. Kui meeleolu on alanenud ja ravimid ei ole aidanud, on mõnikord vaja seisundit täpsustada psühhiaatril.
 

FÜÜSILINE AKTIIVSUS

Liikumine,  lülisamba  liikuvuse  säilitamine ja lihaste tugevdamine on valu vähendav ja selle taasteket ennetav ehk moodustab tähtsa osa alaselja valude ravis.  Seepärast peab regulaarne füüsiline aktiivsus olema edaspidi kindel kaaslane Sinu elus.
 
Juba alaseljavalu tekkel kehtib soovitus alustada aeroobsete tegevustega esimese 2 nädala jooksul ja edaspidi treeningaega pikendada. Valu vaibumisel lisanduvad seljaharjutused. Vormi paranemisel võiks treenida kogu keha lihaskonda.
 

Aeroobselt tuleb treenida pikemalt ja sagedamini. Lihastreeningul tuleb  teha ka puhkepäevi. Venitused kuuluvad treeningu juurde, lõõgastavad lihaspingeid ning on väga olulised suurema treeningkoormuse korral ja vanematel inimestel.

  • Aeroobne treening:
    • Kõnd, kepikõnd, ujumine, jalgrattasõit, vesivõimlemine,tants jms
    • 30 minutit vähemalt 5 päeva nädalas mõõduka koormusega
  • Ülekaalu korral tuleb hea enesetunde juures edaspidi pikendada treeningaega
  • Ülekaaluliste liikumissoovitus on treening minimaalselt 60 minutit vähemalt 5 päeva nädalas mõõduka koormusega
  • Lihastreening kogu kehale:
    • 8-12 korda iga harjutust suurtele lihasgruppidele 2-3 x nädalas
    • Jõu kasvades korrata harjutusi 2-3 seeriana
  • Venitused vähemalt 3 päeva nädalas, aga soovitatavad pärast iga treeningut

Hea  tervise tagab regulaarne harjutamine, peaasi et harjutused oleksid mõnusad, nii paraneb ka meeleolu. Tihti mõjub hästi just grupitunnis osalemine.

Pilatese harjutused ja idamaised treeningud, nagu taiji ja jooga, on regulaarsel treenimisel krooniliste valude ravis  ja  seljavalude  ennetamisel väga tõhusad. Neil treeningutel nii tugevdatakse lihaseid kui ka taastatakse kudede elastsust ja lülisamba liikuvust.

Treenimisel peab alguses end jälgima, et ennetada sobimatuid asendeid. Vajaduse korral küsi harjutuste sobivuse kohta nõu oma arstilt, taastusarstilt või füsioterapeudilt.

Nõuandeid vajad kindlasti osteoporoosi, lülisamba ebastabiilsuse, kaugelearenenud artroosi vm tõsise liigesprobleemi ning põlve- ja puusaliigeste endoproteesimiste korral.

Kui valu vaatamata kõigele püsima jääb, on sul kasulik õppida elama koos oma valuga.

Soovitused seljavaluga inimesele:

  • Püsi liikuvana
  • Katkesta istumine iga 15 min tagant – siruta, kõnni ja kasuta suuri lihasrühmi
  • Kasuta treppe
  • Kõnni üks peatusevahe rohkem
  • Tantsi iga kord, kui tuleb hea muusika, kasvõi pool minutit
  • Ära tööta sinnamaani, kuni enam ei jaksa, vaid lõpeta 5-10 minutit varem ja lõõgastu
  • Tee argitoimetustes või töös paus, kui tekivad valud
  • Vajadusel kasuta ajastatud meeldetuletusi
  • Hangi head puhastus- ja aiatööriistad, millega on mugav püsti töötada. Vaheta kätt ja kehapoolt
  • Televiisorit vaadates või arvutit kasutades vaheta asendit või istumiskohta iga veerand tunni tagant
  • Kasuta telerivaatamisel teraapiapalli või tasakaalupatja, kui saad nende kasutamisest leevendust
 

KOKKUVÕTE

  • Alaseljavalust paranemisel aitab mõistmine, et seljavalu (kui ei olnud     traumat) ei tähenda tavaliselt seljavigastust või ohtlikku haigust.
  • Liikumine on ohutu, ole aktiivne, tööta ja tegele enda jaoks oluliste asjadega.
  • Individuaalset harjutuskava aitab vajaduse korral koostada füsioterapeut.
  • Ära jää lõksu, kus keegi lubab Sinu selja korda teha – see töötab harva pikas perspektiivis, oled ise oma seljatervise sepp!
  • Kui sind saadetakse uuringule, pea meeles, et paljud uuringul ilmnevad leiud on tavapärased kõigil inimestel.
  • Kui seljavalu siiski püsib ja tekitab muret, küsi nõu oma perearstilt Ohumärkide korral pea kohe nõu perearstiga (vt ohumärke lk 25).
  • Kroonilise mittespetsiifilise seljavalu ravimeeskonda kuulub sageli mitu spetsialisti (nt füsioterapeut, taastusarst, valuraviarst, kliiniline psühholoog).
 

Pöördu kohe (pere)arsti vastuvõtule, kui sul esineb mõni järgmistest sümptomitest (nn ohumärgid):

  1. Koos alaseljavaluga on raskusi põie- või sooletühjendamise või -kontrollimisega
  2. Koos alaseljavaluga on tekkinud tuimus genitaalide ümbruses või mõlemas jalas
  3. Koos alaseljavaluga on tekkinud iga päevaga süvenev jala- või jalgade nõrkus
  4. Seljavalu on tekkinud tõsisema trauma tagajärjel
  5. Püsiv väga tugev seljavalu, mis ei vähene valuvaigistite võtmisega
  6. Üldine halb enesetunne koos alaseljavaluga, palavikuepisoodid või seletamatu kaalulangus
  7. Tugev süvenev valu, seletamatu kaalulangus, varem diagnoositud pahaloomuline kasvaja
  8.  

VALIK HARJUTUSI ALASELJAVALU LEEVENDAMISEKS (lingile klikkides avaneb pdf-fail)





 
Tekst
Reavahe
Kontrast
Seaded