Guideline Development Tool

Author(s): Ingrid Kirs

Question:

Setting: Kas kõigile kroonilise südamepuudulikkusega täiskasvanud patsientidele tuleb parema ravitulemuse saamiseks soovitada keedusoola hulga piiramist toidus või mitte?

Bibliography:

Certainty assessment	Impact	Certainty	Importance
Elukvaliteet (follow-up: mean 6 months; assessed with: KCCQ; MID=5)^a
1^1,^b	randomised trials	very serious^c	not serious	not serious	serious^d	none	6 kuu möödumisel tõusis KCCQ kliinilise skoori mediaanväärtus madala soola tarbimise grupis (n=19) ehk Na 1500mg/päevas tarbivate uuritavate hulgas (63-75 punkti, muutus 9 punkti [2, 15]; P=0,006) ning kaldus tõusu suunas keskmise soola tarbimise grupis (n=19) ehk Na 2300mg/päevas tarbivate uuritavate hulgas (66-73 punkti, muutuse mediaan 6 [-1, 15], P=0,07. Kahe grupi vahel on P=0,41, seega ei ole mõlemas grupis esineva muutuse vahel statistiliselt olulist erinevust (P>0,05).	⨁◯◯◯ Very low
Elukvaliteet (timing of exposure: mean 6 months; assessed with: KCCQ; MID=5)
1^1,^b,^e	observational studies	serious^c	not serious	not serious	very serious^f	none	Tegemist on post hoc analüüsiga, mis klassifitseerib patsiendid vastavalt sellele, kui palju nad tegelikult uuringuperioodi lõpus soola tarbisid. Antud analüüs on oluline, kuna tegelikkuses vähendasid mõlemad uuringurühmad (nii madala kui keskmise soola tarbimisega grupid) soola tarbimist.KCCQ kliiniline skoor madala soola (Na <1500mg/päevas) tarbimise rühmas (n=21) 63.0 (53.7-83.3) -> 77.1 (67.2-87.5), P=0.003. KCCQ keskmise soola (Na >1500mg/päevas) tarbimise rühmas (n=14) 68.5 (55.2-76.0) -> 68.8 (63.5-85.9, P=0.18. Seega paranes elukvaliteet ainult nende uuritavate hulgas, kes tarvitasid naatriumit alla 1500mg päevas.	⨁◯◯◯ Very low
Neerufunktsioon (follow-up: mean 6 months; assessed with: Kreatiniin, µmol/L)
1^1,^b	randomised trials	serious^c	not serious	not serious	serious^d	none	Madala soola tarbimise rühmas (n=19) oli uuritavate kreatiniini esialgne mediaanväärtus 104 µmol/L (75-138), 6 kuu pärast oli väärtus aga 110,5 µmol/L (92,5-133), P=0,70. Keskmise soola tarbimise rühmas (n=19) oli kreatiniini mediaanväärtus 93 µmol/L (75-118) ning 6 kuu pärast 106,5 µmol/L (78-114), P=0,03. Kreatiniini väärtus tõusis 6 kuu jooksul keskmise soola tarbimisega grupis statistiliselt olulisel määral (kuid ei tõusnud madala soola tarbimise grupis).	⨁⨁◯◯ Low
Neerufunktsioon (timing of exposure: mean 6 months; assessed with: Kreatiniin, µmol/L)
1^b	observational studies	not serious	not serious	serious^g	very serious^f	none	Tegemist on post hoc analüüsiga, mis klassifitseerib patsiendid vastavalt sellele, kui palju nad tegelikult uuringuperioodi lõpus soola tarbisid. Antud analüüs on oluline, kuna tegelikkuses vähendasid mõlemad uuringurühmad (nii madala kui keskmise soola tarbimisega grupid) soola tarbimist.Kreatiniini mediaanväärtus uuritavate hulgas, kes tarbisid naatriumi alla 1500mg/päevas (n=21), oli esialgu 108 µmol/L (88-131), 6 kuu pärast aga 112 µmol/L (100-133), P=0,13. Üle 1500mg naatriumi päevas tarbivate uuritavate rühmas (n=14) oli kreatiniini esialgne mediaanväärtus 94,5 µmol/L (66-128), 6 kuu pärast aga 96 µmol/L (73-109), P=0.25. Seega statistiliselt olulist muutust kummaski grupis ei esinenud.	⨁◯◯◯ Very low
NYHA klass (follow-up: 6 months)
1^b	randomised trials	serious^c	not serious	not serious	serious^d	none	Uuringusse kaasati patsiendid, kes kuulusid NYHA II ja III klassi. Uuringusse kaasamisel vastas madala soola tarbimise grupis (n=19) NYHA II klassifikatsioonile 84% uuritavatest, 6 kuu möödumisel oli neid aga 61%, sest 16% liikus NYHA I klassi ning 7% NYHA III klassi Keskmise soola tarbimisega rühmas (n=19) liikus 6 kuu möödumisel NYHA II klassist 22% uuritavatest NYHA I klassi ning 6% NYHA III klassi. Gruppide vahel statistiliselt olulist muutust ei esinenud (P=0,87).	⨁⨁◯◯ Low
NYHA klass (timing of exposure: 6 months)
1^b	observational studies	not serious	not serious	serious^g	very serious^f	none	Tegemist on post hoc analüüsiga, mis klassifitseerib patsiendid vastavalt sellele, kui palju nad tegelikult uuringuperioodi lõpus soola tarbisid. Antud analüüs on oluline, kuna tegelikkuses vähendasid mõlemad uuringurühmad (nii madala kui keskmise soola tarbimisega grupid) soola tarbimist.Naatriumit alla 1500mg/päevas tarbivatest uuritavatest (n=21) kuulus NYHA II klassi esialgu 90,5%. 6 kuu möödumisel kuulus NYHA II klassi 71,4%, mis on 19,1% vähem kui esialgu. NYHA II ja III klassist kokku liikus 23,8% uuritavatest NYHA I klassi, NYHA III klassi jäi omakorda 4,7% vähem uuritavaid kui esialgu. Naatriumit üle 1500mg/päevas tarbivatest uuritavatest (n=14) 92,9% kuulusid esialgu NYHA II klassi, 6 kuu möödumisel kuulus sinna 50% inimestest (42,9% vähem). NYHA II klassist NYHA I klassi liikus 14,3% ning NYHA III klassi 28,6%. Gruppide vahel statistiliselt olulist erinevust ei esinenud (P=0,08).	⨁◯◯◯ Very low
Rehospitaliseerimiste arv (follow-up: 30 days)
2^2,^3,^h	randomised trials	seriousⁱ	not serious	not serious	serious^j	none	Tegemist on süstemaatilise ülevaatega, mis analüüsis 9 RCT-d. Metaanalüüsi ei saanud adekvaatsete andmete vähesuse tõttu teostada. Üheksast uuringust kaks käsitles rehospitaliseerimiste arvu. Aliti et al, 2013 (n=75) uuringusse oli kaasatud ägeda haigestumisega haiglaravil olevad patsiendid. Uuringus ei tuvastatud märkimisväärset erinevust kahe grupi vahel rehospitaliseerimiste arvus 30 päevase jälgimise jooksul (interventsioonigrupis ehk soola 2g/p, vett 800ml/p 11 patsienti (29%) ning kontrollgrupis ehk soola 7,5-12,5g/p ning vett üle 2,5L/p 7 patsienti (19%), P=0,41). Hummel et al, 2017 (n=66, ambulatoorsed patsiendid) uuringu alusel oli 30 päeva jooksul rehospitaliseerimiste arv madalam soolatarbimise piirangu (1.5 g/2100 kcal) grupis: 3/33 sekkumise rühmas vs 11/33 kontrollrühmas, RR 0,27 (95% CI 0,08-0,89), (p=0.055)	⨁⨁◯◯ Low
Sümptomid (assessed with: Clinical Congestion Score; KCCQ )^k
5^1,^2,^3,^4,^5,^h	randomised trials	very serious^l	very serious^m	not serious	serious^j	none	Tegemist on süstemaatilise ülevaatega, mis analüüsis 9 RCT-d. Metaanalüüsi ei saanud adekvaatsete andmete vähesuse tõttu teostada. Üheksast uuringust 5 käsitles sümptomite esinemist uuritavatel. Aliti et al, 2013 (n=75, statsionaarsed patsiendid) hindas Clinical Congestion Score abil kongestiivse südamepuudulikkuse tunnuste ja sümptomite esinemist 3. päeval (seejärel hinnati 7. ravipäeval või haiglast väljalubamisel (kui hospitaliseerimine kestis alla 7 päeva). Interventsiooni grupis (soola 2g/p, vett 800ml/p) oli keskmine muutus -4,03 punkti (SD 3,30) ning kontrollgrupis (soola 7,5-12,5g/p ning vett üle 2,5L/p) keskmine muutus -3,44 punkti (SD 3,35); P=0,47. Uurijad ei tuvastanud statistiliselt olulist erinevust gruppide vahel. Lisaks jälgiti haiglaravi järgselt 30 päeva jooksul 37 interventsiooni grupis olevat uuritavat ning 34 kontrollgrupi uuritavat. Selgus, et interventsiooni rühma kuuluvate patsientide hulgas oli statistiliselt olulisel määral kongestiivseid sümptomeid rohkem kui kontrollgrupis (keskmine 7,9 punkti (SD 3,8) vs 6,0 punkti (SD 3,1); P=0,02). Velloso et al, 1991 (n = 32, stats. ravi patsiendid) uuringus selgus, et südamepuudulikkuse sümptomite kompensatsiooniks vajatav aeg interventsiooni grupi (soola 2g/p) ning kontrollgrupi vahel (soola alla 10g/p) ei ole statistiliselt oluline, keskmine 7,5 päeva (SD 1,9) vs 6,6 päeva (SD 1,6), P=0,18. Colín-Ramírez et al, 2004 (n = 65, ambulatoorsed patsiendid) uuringus jälgiti patsiente 15 päeva jooksul. Selgus, et südamepuudulikkuse tunnused ja sümptomid olid vähem sagedased interventsiooni grupis ehk grupis, kus Na tarvitamise eesmärk oli 2-2,4g/p (enne ja pärast uuringut). Märkimisväärne erinevus esines tursete (37% vs 7,4%; P=0,008) ning väsimuse puhul (59% vs 26%; P=0,012). Kontrollgrupis (tavaline harjumuspärane toitumine) statistiliselt olulisi muutusi ei esinenud. Colin-Ramirez et al, 2015 (n=38) uuringus hinnati KCCQ kliinilist skoori 6 kuu möödumisel. Madala soola tarbimise grupis tõusis skoor statistiliselt olulisel määral, 63 -> 75 punktile, mediaan muutus 9 punkti (P=0,006). Keskmise soola tarbimise grupis kaldus skoor tõusu suunas, kuid ei olnud statistiliselt oluline, 66 -> 73 punkti, mediaan muutus 6 punkti, P=0,07. Kahe grupi vahel statistilist erinevust ei esinenud (P=0,41). Tegelikult langes soola tarbimine mõlemas grupis ning uuringus tehti seda arvestades lisaks post hoc analüüs (vt. eestpoolt elukvaliteedi jälgimisuuring). Hummel et al, 2017 (n = 66) uuringus hinnati samuti KCCQ kliinilist skoori. Skoor paranes rohkem soola tarbimise piirangu rühmas (P=0,053). Haiglast väljalubamisest alates kuni 4 nädalat pärast haiglaravi paranes skoor olulisel määral interventsiooni (P=0,001) ning kontrollgrupis ehk tavalise hoolduse grupis (madala soola tarbimise trükis, telefonijälgimine) (P=0,001). Kahe grupi vahel statistiliselt olulist muutust KCCQ kliinilises skoori ei esinenud (P=0,37).	⨁◯◯◯ Very low
NYHA klass
4^1,^5,^6,^7,^h	randomised trials	very serious^l	very serious^m	not serious	serious^j	none	Tegemist on süstemaatilise ülevaatega, mis analüüsis 9 RCT-d. Metaanalüüsi ei saanud adekvaatsete andmete vähesuse tõttu teostada. NYHA klassi muutust ambulatoosete patsientide hulgas käsitles antud süstemaatilises ülevaates 4 randomiseeritud kontrollitud uuringut. Alvelos et al, 2004 (n=24) uuringus selgus, et NYHA funktsionaalne klass ei paranenud 15-päevase soola tarbimise piirangu tulemusel (Na 100mmol/p vs tavapärane soola tarbimine). Uuringutulemuse toetamiseks andmeid ei esitatud.Colín-Ramírez et al, 2004 (n = 65) uuringu interventsiooni grupis olevate uuritavate NYHA funktsionaalne klass paranes märkimisväärselt ehk uuringu lõpus oli NYHA II ja III klassis vähem patsiente ning enam patsiente kuulus NYHA I klassi (P=0,03). Kontrollgrupis sellist muutust ei esinenud.Colín-Ramírez et al, 2015 (n = 38) uuringus osalesid NYHA II ja III klassi kvalifitseeruvad patsiendid. Uuringus ei esinenud interventsioon- ning kontrollgrupi vahel NYHA klassi paranemise osas märkimisväärset erinevust (P=0,87), kuid ilmnes siiski, et madala soola tarbimise grupis oli NYHA klassi paranemise proportsioon kõrgem. Kuna mõlema grupi patsientide hulgas langes tegelikult uuringu jooksul soola tarbimine, siis teostati uuringu järgselt post hoc analüüs, milles jaotati patsiendid vastavalt uuringu lõpus (6 kuu pärast) saavutatud naatriumi tarbimise tasemele kahte gruppi (<1500mg/p vs >1500mg/p). Sellise analüüsi järgselt selgus, et NYHA klassi paranemine kaldus olema suurem madala soola tarbimise grupis võrreldes keskmise soola tarbimise grupiga (P=0,08). NYHA funktsionaalne klass paranes märkimisväärselt nende uuritavate hulgas, kes sattusid randomiseerimisel madala soola tarbimise gruppi (P=0,01).Philipson et al, 2013 (n = 97) uuringus jagati patsiendid vastavalt tulemusnäitajate dünaamikale (paranemine, halvenemine, muutumatuks jäämine) rühmadesse. Tulemusnäitajateks olid NYHA funktsionaalne klass, hospitaliseerimine südamepuudulikkuse tõttu, kaalutõus ja jalgade turse.Interventsioongrupi hulgas (Na tarbimine 2-3g/p ning vedeliku tarbimine kuni 1,5L/p) toimus tulemusnäitajate paranemine 51% uuritavate hulgas ning kontrollgrupis (õe või toitumisnõustaja standartsed nõuanded jälgida soola tarbimist ja mitte juua liiga palju vedelikku) 16% hulgas (P=0,001). Tulemusnäitajate paranemisel oli kõige suurem roll NYHA klassi paranemisel ning tursete vähenemisel. Uuringu alusel selgus, et NYHA funktsionaalne klass paranes märkimisväärselt nende uuritavate hulgas, kes olid randomiseeritud madala soola tarbimise rühma (P=0,01).	⨁◯◯◯ Very low

Certainty assessment

Impact

Certainty

Importance

№ of studies

Study design

Risk of bias

Inconsistency

Indirectness

Imprecision

Other considerations

Elukvaliteet (follow-up: mean 6 months; assessed with: KCCQ; MID=5)^a

1^1,^b

randomised trials

very serious^c

not serious

serious^d

none

6 kuu möödumisel tõusis KCCQ kliinilise skoori mediaanväärtus madala soola tarbimise grupis (n=19) ehk Na 1500mg/päevas tarbivate uuritavate hulgas (63-75 punkti, muutus 9 punkti [2, 15]; P=0,006) ning kaldus tõusu suunas keskmise soola tarbimise grupis (n=19) ehk Na 2300mg/päevas tarbivate uuritavate hulgas (66-73 punkti, muutuse mediaan 6 [-1, 15], P=0,07. Kahe grupi vahel on P=0,41, seega ei ole mõlemas grupis esineva muutuse vahel statistiliselt olulist erinevust (P>0,05).

⨁◯◯◯
Very low

Elukvaliteet (timing of exposure: mean 6 months; assessed with: KCCQ; MID=5)

1^1,^b,^e

observational studies

serious^c

not serious

very serious^f

none

⨁◯◯◯
Very low

Neerufunktsioon (follow-up: mean 6 months; assessed with: Kreatiniin, µmol/L)

1^1,^b

randomised trials

serious^c

not serious

serious^d

none

Madala soola tarbimise rühmas (n=19) oli uuritavate kreatiniini esialgne mediaanväärtus 104 µmol/L (75-138), 6 kuu pärast oli väärtus aga 110,5 µmol/L (92,5-133), P=0,70. Keskmise soola tarbimise rühmas (n=19) oli kreatiniini mediaanväärtus 93 µmol/L (75-118) ning 6 kuu pärast 106,5 µmol/L (78-114), P=0,03. Kreatiniini väärtus tõusis 6 kuu jooksul keskmise soola tarbimisega grupis statistiliselt olulisel määral (kuid ei tõusnud madala soola tarbimise grupis).

⨁⨁◯◯
Low

Neerufunktsioon (timing of exposure: mean 6 months; assessed with: Kreatiniin, µmol/L)

1^b

observational studies

not serious

serious^g

very serious^f

none

Tegemist on post hoc analüüsiga, mis klassifitseerib patsiendid vastavalt sellele, kui palju nad tegelikult uuringuperioodi lõpus soola tarbisid. Antud analüüs on oluline, kuna tegelikkuses vähendasid mõlemad uuringurühmad (nii madala kui keskmise soola tarbimisega grupid) soola tarbimist.Kreatiniini mediaanväärtus uuritavate hulgas, kes tarbisid naatriumi alla 1500mg/päevas (n=21), oli esialgu 108 µmol/L (88-131), 6 kuu pärast aga 112 µmol/L (100-133), P=0,13. Üle 1500mg naatriumi päevas tarbivate uuritavate rühmas (n=14) oli kreatiniini esialgne mediaanväärtus 94,5 µmol/L (66-128), 6 kuu pärast aga 96 µmol/L (73-109), P=0.25. Seega statistiliselt olulist muutust kummaski grupis ei esinenud.

⨁◯◯◯
Very low

NYHA klass (follow-up: 6 months)

1^b

randomised trials

serious^c

not serious

serious^d

none

Uuringusse kaasati patsiendid, kes kuulusid NYHA II ja III klassi. Uuringusse kaasamisel vastas madala soola tarbimise grupis (n=19) NYHA II klassifikatsioonile 84% uuritavatest, 6 kuu möödumisel oli neid aga 61%, sest 16% liikus NYHA I klassi ning 7% NYHA III klassi Keskmise soola tarbimisega rühmas (n=19) liikus 6 kuu möödumisel NYHA II klassist 22% uuritavatest NYHA I klassi ning 6% NYHA III klassi. Gruppide vahel statistiliselt olulist muutust ei esinenud (P=0,87).

⨁⨁◯◯
Low

NYHA klass (timing of exposure: 6 months)

1^b

observational studies

not serious

serious^g

very serious^f

none

Tegemist on post hoc analüüsiga, mis klassifitseerib patsiendid vastavalt sellele, kui palju nad tegelikult uuringuperioodi lõpus soola tarbisid. Antud analüüs on oluline, kuna tegelikkuses vähendasid mõlemad uuringurühmad (nii madala kui keskmise soola tarbimisega grupid) soola tarbimist.Naatriumit alla 1500mg/päevas tarbivatest uuritavatest (n=21) kuulus NYHA II klassi esialgu 90,5%. 6 kuu möödumisel kuulus NYHA II klassi 71,4%, mis on 19,1% vähem kui esialgu. NYHA II ja III klassist kokku liikus 23,8% uuritavatest NYHA I klassi, NYHA III klassi jäi omakorda 4,7% vähem uuritavaid kui esialgu. Naatriumit üle 1500mg/päevas tarbivatest uuritavatest (n=14) 92,9% kuulusid esialgu NYHA II klassi, 6 kuu möödumisel kuulus sinna 50% inimestest (42,9% vähem). NYHA II klassist NYHA I klassi liikus 14,3% ning NYHA III klassi 28,6%. Gruppide vahel statistiliselt olulist erinevust ei esinenud (P=0,08).

⨁◯◯◯
Very low

Rehospitaliseerimiste arv (follow-up: 30 days)

2^2,^3,^h

randomised trials

seriousⁱ

not serious

serious^j

none

Tegemist on süstemaatilise ülevaatega, mis analüüsis 9 RCT-d. Metaanalüüsi ei saanud adekvaatsete andmete vähesuse tõttu teostada. Üheksast uuringust kaks käsitles rehospitaliseerimiste arvu. Aliti et al, 2013 (n=75) uuringusse oli kaasatud ägeda haigestumisega haiglaravil olevad patsiendid. Uuringus ei tuvastatud märkimisväärset erinevust kahe grupi vahel rehospitaliseerimiste arvus 30 päevase jälgimise jooksul (interventsioonigrupis ehk soola 2g/p, vett 800ml/p 11 patsienti (29%) ning kontrollgrupis ehk soola 7,5-12,5g/p ning vett üle 2,5L/p 7 patsienti (19%), P=0,41). Hummel et al, 2017 (n=66, ambulatoorsed patsiendid) uuringu alusel oli 30 päeva jooksul rehospitaliseerimiste arv madalam soolatarbimise piirangu (1.5 g/2100 kcal) grupis: 3/33 sekkumise rühmas vs 11/33 kontrollrühmas, RR 0,27 (95% CI 0,08-0,89), (p=0.055)

⨁⨁◯◯
Low

Sümptomid (assessed with: Clinical Congestion Score; KCCQ )^k

5^1,^2,^3,^4,^5,^h

randomised trials

very serious^l

very serious^m

not serious

serious^j

none

Tegemist on süstemaatilise ülevaatega, mis analüüsis 9 RCT-d. Metaanalüüsi ei saanud adekvaatsete andmete vähesuse tõttu teostada. Üheksast uuringust 5 käsitles sümptomite esinemist uuritavatel. Aliti et al, 2013 (n=75, statsionaarsed patsiendid) hindas Clinical Congestion Score abil kongestiivse südamepuudulikkuse tunnuste ja sümptomite esinemist 3. päeval (seejärel hinnati 7. ravipäeval või haiglast väljalubamisel (kui hospitaliseerimine kestis alla 7 päeva). Interventsiooni grupis (soola 2g/p, vett 800ml/p) oli keskmine muutus -4,03 punkti (SD 3,30) ning kontrollgrupis (soola 7,5-12,5g/p ning vett üle 2,5L/p) keskmine muutus -3,44 punkti (SD 3,35); P=0,47. Uurijad ei tuvastanud statistiliselt olulist erinevust gruppide vahel. Lisaks jälgiti haiglaravi järgselt 30 päeva jooksul 37 interventsiooni grupis olevat uuritavat ning 34 kontrollgrupi uuritavat. Selgus, et interventsiooni rühma kuuluvate patsientide hulgas oli statistiliselt olulisel määral kongestiivseid sümptomeid rohkem kui kontrollgrupis (keskmine 7,9 punkti (SD 3,8) vs 6,0 punkti (SD 3,1); P=0,02). Velloso et al, 1991 (n = 32, stats. ravi patsiendid) uuringus selgus, et südamepuudulikkuse sümptomite kompensatsiooniks vajatav aeg interventsiooni grupi (soola 2g/p) ning kontrollgrupi vahel (soola alla 10g/p) ei ole statistiliselt oluline, keskmine 7,5 päeva (SD 1,9) vs 6,6 päeva (SD 1,6), P=0,18. Colín-Ramírez et al, 2004 (n = 65, ambulatoorsed patsiendid) uuringus jälgiti patsiente 15 päeva jooksul. Selgus, et südamepuudulikkuse tunnused ja sümptomid olid vähem sagedased interventsiooni grupis ehk grupis, kus Na tarvitamise eesmärk oli 2-2,4g/p (enne ja pärast uuringut). Märkimisväärne erinevus esines tursete (37% vs 7,4%; P=0,008) ning väsimuse puhul (59% vs 26%; P=0,012). Kontrollgrupis (tavaline harjumuspärane toitumine) statistiliselt olulisi muutusi ei esinenud. Colin-Ramirez et al, 2015 (n=38) uuringus hinnati KCCQ kliinilist skoori 6 kuu möödumisel. Madala soola tarbimise grupis tõusis skoor statistiliselt olulisel määral, 63 -> 75 punktile, mediaan muutus 9 punkti (P=0,006). Keskmise soola tarbimise grupis kaldus skoor tõusu suunas, kuid ei olnud statistiliselt oluline, 66 -> 73 punkti, mediaan muutus 6 punkti, P=0,07. Kahe grupi vahel statistilist erinevust ei esinenud (P=0,41). Tegelikult langes soola tarbimine mõlemas grupis ning uuringus tehti seda arvestades lisaks post hoc analüüs (vt. eestpoolt elukvaliteedi jälgimisuuring). Hummel et al, 2017 (n = 66) uuringus hinnati samuti KCCQ kliinilist skoori. Skoor paranes rohkem soola tarbimise piirangu rühmas (P=0,053). Haiglast väljalubamisest alates kuni 4 nädalat pärast haiglaravi paranes skoor olulisel määral interventsiooni (P=0,001) ning kontrollgrupis ehk tavalise hoolduse grupis (madala soola tarbimise trükis, telefonijälgimine) (P=0,001). Kahe grupi vahel statistiliselt olulist muutust KCCQ kliinilises skoori ei esinenud (P=0,37).

⨁◯◯◯
Very low

NYHA klass

4^1,^5,^6,^7,^h

randomised trials

very serious^l

very serious^m

not serious

serious^j

none

Tegemist on süstemaatilise ülevaatega, mis analüüsis 9 RCT-d. Metaanalüüsi ei saanud adekvaatsete andmete vähesuse tõttu teostada. NYHA klassi muutust ambulatoosete patsientide hulgas käsitles antud süstemaatilises ülevaates 4 randomiseeritud kontrollitud uuringut.

Alvelos et al, 2004 (n=24) uuringus selgus, et NYHA funktsionaalne klass ei paranenud 15-päevase soola tarbimise piirangu tulemusel (Na 100mmol/p vs tavapärane soola tarbimine). Uuringutulemuse toetamiseks andmeid ei esitatud.Colín-Ramírez et al, 2004 (n = 65) uuringu interventsiooni grupis olevate uuritavate NYHA funktsionaalne klass paranes märkimisväärselt ehk uuringu lõpus oli NYHA II ja III klassis vähem patsiente ning enam patsiente kuulus NYHA I klassi (P=0,03). Kontrollgrupis sellist muutust ei esinenud.Colín-Ramírez et al, 2015 (n = 38) uuringus osalesid NYHA II ja III klassi kvalifitseeruvad patsiendid. Uuringus ei esinenud interventsioon- ning kontrollgrupi vahel NYHA klassi paranemise osas märkimisväärset erinevust (P=0,87), kuid ilmnes siiski, et madala soola tarbimise grupis oli NYHA klassi paranemise proportsioon kõrgem. Kuna mõlema grupi patsientide hulgas langes tegelikult uuringu jooksul soola tarbimine, siis teostati uuringu järgselt post hoc analüüs, milles jaotati patsiendid vastavalt uuringu lõpus (6 kuu pärast) saavutatud naatriumi tarbimise tasemele kahte gruppi (<1500mg/p vs >1500mg/p). Sellise analüüsi järgselt selgus, et NYHA klassi paranemine kaldus olema suurem madala soola tarbimise grupis võrreldes keskmise soola tarbimise grupiga (P=0,08). NYHA funktsionaalne klass paranes märkimisväärselt nende uuritavate hulgas, kes sattusid randomiseerimisel madala soola tarbimise gruppi (P=0,01).Philipson et al, 2013 (n = 97) uuringus jagati patsiendid vastavalt tulemusnäitajate dünaamikale (paranemine, halvenemine, muutumatuks jäämine) rühmadesse. Tulemusnäitajateks olid NYHA funktsionaalne klass, hospitaliseerimine südamepuudulikkuse tõttu, kaalutõus ja jalgade turse.Interventsioongrupi hulgas (Na tarbimine 2-3g/p ning vedeliku tarbimine kuni 1,5L/p) toimus tulemusnäitajate paranemine 51% uuritavate hulgas ning kontrollgrupis (õe või toitumisnõustaja standartsed nõuanded jälgida soola tarbimist ja mitte juua liiga palju vedelikku) 16% hulgas (P=0,001). Tulemusnäitajate paranemisel oli kõige suurem roll NYHA klassi paranemisel ning tursete vähenemisel. Uuringu alusel selgus, et NYHA funktsionaalne klass paranes märkimisväärselt nende uuritavate hulgas, kes olid randomiseeritud madala soola tarbimise rühma (P=0,01).

⨁◯◯◯
Very low

a. Mõlema rühma patsiendid said dieedisoovitusi: süsivesikuid 50-55%/päevas, valku 15%-20% päevas, rasva 25-30% päevas. Patsiendid said soovituse eelistada jälgimisperioodil kodust toitu, lisaks said nad nende vajadustele personaliseeritud menüüd (six daily sample menus according to their energy requirements, energy distribution, and targeted sodium intake. Uuritavad said südamepuudulikkuse medikamentoosset ja mittemedikamentoosset ravi vastavalt kehtuvatele ravijuhenditele nign pidid piirama jälgimisperioodil vedeliku tarbimist.

b. Uuringus osalesid täiskasvanud HFrEF või HFpEF patsiendid, kelle puhul oli rakendatud optimaalselt raviskeemi ning kes kuulusid NYHA II või III klassi. Lisaks oli uuritavatel naatriumi väärtus seerumis normivahemikus.

c. Uuringus osalenud patsiendid ei ole pimendatud, rühmadesse paigustamise strateegiat ei ole kirjeldatud, patsiendid said rida teisi medikamentoosseid ja mittemedikamentoosseid sekkumisi, mis kõik võisid mõjutada lõpptulemust.

d. Antud uuringu valim on väike. Kokku 38 uuritavat, interventsioongrupis 19 ning kontrollgrupis samuti 19 uuritavat.

e. Tegemist on "post hoc" analüüsiga, mis klassifitseerib patsiendid vastavalt sellele, kui palju nad tegelikult uuringuperioodi lõpus soola tarbisid. Antud analüüs on oluline, kuna tegelikkuses vähendasid mõlemad uuringurühmad (nii madala kui keskmise soola tarbimisega grupid) soola tarbimist.

f. Post hoc analüüsi kaasati kokku 35 uuritavat, tegemist on väga väikese valimiga.

g. Patsiendid said muid sekkumisi lisaks soola tarbimise piirangutele, sh dieedisoovitusi ja vedeoli tarbimise piiramist.

h. Mahtani KR, Heneghan C, Onakpoya I, et al. Reduced Salt Intake for Heart Failure: A Systematic Review. JAMA Intern Med. 2018;178(12):1693–1700. Tegemist on süstemaatilise ülevaatega, metaanalüüsi ei saanud adekvaatsete andmete vähesuse tõttu teostada.

i. Hummel jt uuringus osa uuritavad pimendamata, rühmadesse paigustamise strateegia ei ole selge.

j. Uuringute valimid on väikesed, kõikides uuringutes valim alla 100.

k. Clinical Congestion Score (hindamaks kongestiivse südamepuudulikkuse sümptomeid ja tunnuseid; koosneb järgmistest komponentidest: paisuräginad, kolmas südametoon, jugulaarveenide täitumus, perifeersed tursed, hepatojugulaarne refluks, ortopnoe, paroksüsmaalne öine düspnoe, NYHA funktsionaalne klass)

l. Süstemaatilisse ülevaatesse kaasatud uuringute puhul oli nihke tõenäosus varieeruv. Üheksast uuringust mitte ühegi puhul ei olnud nihke tõenäosus kõigis seitsmes nihke hindamise domeenis madal. Kõikide uuringute puhul hinnati riski tõenäosus ebaselgeks vähemalt kahes domeenis.

m. Esineb märkimisväärne kliiniline ja metoodikaline heterogeensus uuringute vahel. Mitmed uuringud ei kirjeldanud adekvaatselt interventsiooni elluviimist ning täpsuse saavutamise meetmeid. Metaanalüüsi ei saanud adekvaatsete andmete vähesuse tõttu teostada, seetõttu on tulemused jutustavas vormis.

1.Colin-Ramirez, McAlister FA,Zheng Y,Sharma S,Armstrong PW,Ezekowitz JA. The long- term effects of dietary sodium restriction on clinical outcomes in patients with heart failure. The SODIUM-HF (Study of Dietary Intervention Under 100 mmol in Heart Failure): a pilot study. American Heart Journal; 2015.

2.Aliti GB, Rabelo ER,Clausell N,Rohde LE,Biolo A,Beck-da-Silva L.. Aggressive fluid and sodium restriction in acute decompensated heart failure: a randomized clinical trial. JAMA Intern Med.; 2013.

3.Hummel SL, Karmally W,Gillespie BW,et al. Geriatric Out-of-Hospital Randomized Meal Trial in Heart Failure (GOURMET-HF) pilot randomized trial: primary results. J Card Fail.; 2017.

4.Velloso LG, Alonso RR,Ciscato CM,Barretto AC,Bellotti G,Pileggi F. Diet with usual salt allowance in hospital treatment of congestive heart failure [in Portuguese]. Arq Bras Cardiol.; 1991.

5.Colín-Ramírez E, Castillo Martínez L,Orea Tejeda A,Rebollar González V,Narváez David R,Asensio Lafuente E. Effects of a nutritional intervention on body composition, clinical status, and quality of life in patients with heart failure.. Nutrition; 2004.

6.Philipson H, Ekman I,Forslund HB,Swedberg K,Schaufelberger M. Salt and fluid restriction is effective in patients with chronic heart failure. Eur J Heart Fail.; 2013.

7.Alvelos M, Ferreira A,Bettencourt P,et al.. The effect of dietary sodium restriction on neurohumoral activity and renal dopaminergic response in patients with heart failure.. Eur J Heart Fail.; 2004.

Explanations

References