Küsimus

Kas kasutada EEK-2 või muu meetod depressiooni ja/või ärevuse varane avastamine?

Sihtrühm:

depressiooni ja/või ärevuse varane avastamine

Sekkumine:

sotsiaalvõrgustiku põhine lähenemine

Võrdlus:

standardravi/kohapõhine testimine/võrdlusgrupp puudub

Peamised tulemusnäitajad:

Depressioon, EEK-2, tundlikkus

Depressioon, EEK-2, spetsiifilisus

Depressioon, One-Question Screen, tundlikkus

Depressioon, 1-küsimuselised skriiningud, tundlikkus

Depressioon, One-Question Screen, spetsiifilisus

Depressioon, 1-küsimuselised skriiningud, spetsiifilisus

Depressioon, 1-küsimuselised skriiningud, positiivne ennustusväärtus

Depressioon, 1-küsimuselised skriiningud, negatiivne ennustusväärtus

Depressioon, Whooley küsimused, tundlikkus

Depressioon, Whooley küsimused (Two-Question Screen), tundlikkus

Depressioon, Whooley küsimused, spetsiifilisus

Depressioon, Whooley küsimused (Two-Question Screen), spetsiifilisus

Depressioon, PHQ-2, tundlikkus

Depressioon, PHQ-2, tundlikkus

Depressioon, PHQ-2, tundlikkus

Depressioon, PHQ-2, tundlikkus

Depressioon, PHQ-2, tundlikkus

Depressioon, PHQ-2, tundlikkus

Depressioon, PHQ-2, spetsiifilisus

Depressioon, PHQ-2, spetsiifilisus

Depressioon, PHQ-2, spetsiifilisus

Depressioon, PHQ-2, spetsiifilisus

Depressioon, PHQ-2, spetsiifilisus

Depressioon, PHQ-2, spetsiifilisus

Depressioon, PHQ-2 + PHQ-9, tundlikkus

Depressioon, PHQ-2 + PHQ-9, spetsiifilisus

Depressioon, 2/3-küsimuselised skriiningud, tundlikkus

Depressioon, 2/3-küsimuselised skriiningud, spetsiifilisus

Depressioon, 2/3-küsimuselised skriiningud, positiivne ennustusväärtus

Depressioon, 2/3-küsimuselised skriiningud, negatiivne ennustusväärtus

Depressioon, WHO-5, tundlikkus

Depressioon, WHO-5, spetsiifilisus

Depressioon, HADS-D, tundlikkus

Depressioon, HADS-D, tundlikkus

Depressioon, HADS-D, tundlikkus

Depressioon, HADS-D, spetsiifilisus

Depressioon, HADS-D, spetsiifilisus

Depressioon, HADS-D, spetsiifilisus

Depressioon, PHQ-9, tundlikkus

Depressioon, PHQ-9, tundlikkus

Depressioon, PHQ-9, tundlikkus

Depressioon, PHQ-9, tundlikkus

Depressioon, PHQ-9, tundlikkus

Depressioon, PHQ-9, spetsiifilisus

Depressioon, PHQ-9 spetsiifilisus

Depressioon, PHQ-9, spetsiifilisus

Depressioon, PHQ-9, spetsiifilisus

Depressioon, PHQ-9, spetsiifilisus

Depressioon, CES-D short versions (7-10 küsimust), tundlikkus

Depressioon, CES-D short versions (7-10 küsimust), spetsiifilisus

Depressioon, PHQ-9, tundlikkus

Depressioon, PHQ-9, spetsiifilisus

Ärevus, GAD-2, tundlikkus

Ärevus, GAD-2, tundlikkus

Ärevus, GAD-2, spetsiifilisus

Ärevus, GAD-2, spetsiifilisus

Ärevus, GAD-7, tundlikkus

Ärevus, GAD-7, tundlikkus

Ärevus, GAD-7, tundlikkus

Ärevus, GAD-7 (PHQ-A), tundlikkus

Ärevus, GAD-7, spetsiifilisus

Ärevus, GAD-7, spetsiifilisus

Ärevus, GAD-7, spetsiifilisus

Ärevus, GAD-7 (PHQ-A), spetsiifilisus

Ärevus, GAD-Q-IV (GAD-9), tundlikkus

Ärevus, GAD-Q-IV (GAD-9), spetsiifilisus

Taust:

<div data-contents="true"><div class="" data-block="true" data-editor="7ri6l" data-offset-key="9arf7-0-0"><div data-offset-key="9arf7-0-0" class="public-DraftStyleDefault-block public-DraftStyleDefault-ltr"><span data-offset-key="9arf7-0-0"><span data-text="true">Depressiooni läbilõikeline levimus Eestis on hinnanguliselt 5,9% ja ärevushäirete levimus 3,2%, mis on ühed Euroopa suurimad (87). Seejuures on depressiooni levimus vanuses 40–60 aastat reeglina elukaare suurim: Tervise Arengu Instituudi Eesti terviseuuringu andmetel oli 2019. aastal depressiooni levimus vanuserühmades 55–64 ja 45–54 vastavalt 10,9% ja 10,2% (88). Depressiooni ja ärevushäiretega patsientide varaseks tuvastamiseks on levinud soovitus kasutada sõelumisvahendina enesekohaseid küsimustikke, sh esmatasandil (89). Eestis on välja töötatud emotsionaalse enesetunde küsimustik, mille teist täiendatud versiooni EEK-2 kasutatakse sageli nii kliinilises praktikas kui ka teadustöös (90). Ingliskeelses teaduskirjanduses kajastatakse veel paljusid sõelteste, mille omadused on suhteliselt sarnased. Et tagada tõhus depressiooni ja ärevushäirete varane tuvastamine ja samas võimalikult efektiivne personali- ja ajakasutus, sobib hästi heade omaduste ja võimalikult väikse ajakuluga sõeltest. </span></span></div></div></div>

Määramine

Probleem

Kas probleem on prioriteetne?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Ei

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

Esmatasandi sõeluuring võib aidata tuvastada diagnoosimata depressiooniga isikuid ja lühendada tüüpilist 4-aastast ajavahemikku depressiooni alguse ja ravi alustamise vahel. See omakorda võib potentsiaalselt ära hoida nii patsiendi kannatusi kui ka ühiskondlikku kahju. Depressiooni sõeluuring erineb enamikest sõeluuringust selle poolest, et patsiendid ei ole mitte asümptomaatilised, vaid "a-diagnoosilised", st neil on sümptomid olemas, kuid ühel või teisel põhjusel ei ole nad veel saanud arstilt diagnoosi.
Arvestades depressiooni episoodilisust, psühhiaatrilise abi killustatud olemust ja diagnoosiga seotud stigmat, võib sõeluuringuprogrammidel olla kõrvalkasu, mis aitab tuvastada patsiente, keda on ravitud, kuid kellel on endiselt sümptomid ja kes vajavad tõhusamat depressiooniravi, või neid, kellel on depressioon pärast remissiooni uuesti avaldunud.
Depressiooni levimus on reeglina vanuses 40–60 aastat elukaare suurim. Eesti Terviseuuringu andmetel oli 2019. aastal depressiooni hinnanguline levimus vanusgruppides 55–64 ja 45–54 vastavalt 10,9% ja 10,2%. Surma põhjuste registri andmetel aastatel hukkus eestis 2006–2016 enesetapu tõttu 2543 inimest ehk keskmiselt 231 inimest aastas. Enesetapu sooritamise tõenäosus suurenes vanuse kasvades, surma hetkel oli meeste keskmine vanus 49 aastat ja naiste oma 60 aastat.

Soovitud mõju

Kui suur on eeldatav soovitud mõju?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Tühine

Väike

keskmine

Suur

Varieerub

Ei oska öelda

Kaasatud on 16 metaanalüüsi või süstemaatilist ülevaadet, neist 13 depressiooni skriinimise ning 3 ärevushäire skriinimise osas. Varieeruva kvaliteediga tõendus (väga madal kuni kõrge) viitab lühikeste skriiningtestide heale tundlikkusele ja üpris heale spetsiifilisusele. Testid ei ole teadaolevalt eesti keeles valideeritud. Võrdluseks, EEK-2 tundlikkus jääb vahemikku 0,79 kuni 0,86 ning spetsiifilisus vahemikku 0,77 kuni 0,84 (vastavalt skoori lõikepunktidega 10, 11 ja 12). (Ööpik P, 2006) Kui üheküsimuseliste skriiningvahendite tundlikkus on veel suhteliselt madal, siis juba kaheküsimuseliste skriininvahendite tundlikkus one metaaanalüüsides 0,72-0,97 ja spetsiifilisus 0,67 kuni 0,87.

Uuringud ja ravijuhised rõhutavad, et skriinimisel pole mõtet kui skriinimisele ei järgne sekkumist. Perearstisüsteem on siinkohal eelisseisus, sest seal puuduvad suuremad korralduslikud takistused ravi organiseerimiseks ning on olemas jätkuv kokkupuude patsiendiga (ning ka usaldust toetav varasem kokkupuude).
Patisendi võimalus psühhiaatri vastuvõtule saada on mõjutatud psühhiaatrite järjekordadest. Psühhoteraapia kättesaadavus on täna Eestis halb (spetsialistide puudus, regulatsioonide hägusus, teenustasud jne).

EEK-2 on liiga põhjalik ja töömahukas. Vaja on esialgu sõeluda välja, kellele EEK-2-e teha. Selleks saab kasutada nt PHQ-2t. Sellevõrra jääks visiidil aega tegeleda teiste probleemidega.

Soovimatu mõju

Kui suur on eeldatav soovimatu mõju?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Suur

keskmine

Väike

Tühine

Varieerub

Ei oska öelda

Arvestama peab valepositiivsete testide võimaliku negatiivse mõjuga patsiendile ja tervishoiusüsteemile ning valenegatiivsete testide võimaliku abi otsimise edasilükkamist tekitava efektiga.
Risk, et ei leia inimesi üles.

Tõendatuse kindlus

Kui kindel võib kokkuvõttes olla sekkumise mõju tõendatuses?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Väga madal

madal

keskmine

väga

kaasatud uuringud puuduvad

Kaasatud üksikuuringute kvaliteet varieerub ning peamiseks puuduseks on pimendamise alase info tihti raporteeritamata jätmine. Kokkuvõttes on tõenduse hulk ja kvaliteet depressiooniskriiningu osas keskmine, kuid ärevushäire skriiningu osas madalam.

Väärtushinnangud

Kas see, kuivõrd inimesed (inimeste erinevad alarühmad) peamisi tulemusi väärtustavad, varieerub või kui ebakindlad me nende hinnangutes oleme?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

oluline ebakindlus või varieeruvus

võimalik oluline ebakindlus või varieeruvus

oluline ebakindlus või varieeruvus tõenäoliselt puudub

oluline ebakindlus või varieeruvus puudub

Tuleb arvestada psühhiaatriliste diagnoosidega kaasneva stigmaga ning patsientide erinevate hoiakutega.

Mõjude tasakaal

Kas sekkumise soovitud ja soovimatu mõju vahekord viitab sekkumise või võrdlus(tegevuse) ülekaalule?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

soosib võrdlust

pigem soosib võrdlust

ei soosi sekkumist ega võrdlust

pigem soosib sekkumist

soosib sekkumist

Varieerub

Ei oska öelda

Tõendus ütleb, et kui skriiningule järgneb ka sekkumine, on skriinimine kasulik.
Otsitakse lühemat küsimustikku, mida kasutada. Tõendusmaterjalist selgus, et lühematel küsimustikel ei ole soovimatut mõju ning on näidatud soovitud mõju.

Vajaminevad ressursid

Kui suur on ressursivajadus (kulud)?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

suur kulu

keskmine kulu

mittearvestatav kulu ja sääst

keskmine sääst

suur sääst

Varieerub

Ei oska öelda

Vaja on valideerida küsimustikud ja koolitada personal.
Kui mõelda vajaminevatele ressurssidele, siis töörühm kaldus pigem keskmise säästu poole, sest kulud on ilmselt suhtelised väikesed ning ajakokkuhoid (kui kasutada lühemat küsimustikku) võib kaasa tuua ka kaudse säästu. Lisaks pikas perspektiivis sääst, sest psühhiaatrilisse abisse suunatakse inimesed, kes seda tõesti vajavad.
Valideerimise ja koolitamise kulu ei oska hinnata, kuid kuna tegemist on lühikeste küsimustikega, siis ilmselt ei ole oluline kulu.

Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlus

Milline on ressursivajaduse (kulude) tõendatusse aste?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Väga madal

madal

keskmine

väga

kaasatud uuringud puuduvad

Eraldi ressursse käsitlevaid uuringuid ei otsitud.

Kulutõhusus

Kas sekkumise kulutõhusus soosib sekkumist või võrdlust?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

soosib võrdlust

pigem soosib võrdlust

ei soosi sekkumist ega võrdlust

pigem soosib sekkumist

soosib sekkumist

Varieerub

kaasatud uuringud puuduvad

Eraldi kulutõhusust käsitlevaid uuringuid ei otsitud.

Võrdsed võimalused

Kuivõrd sekkumine mõjutab tervisevõimaluste võrdsust?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

vähendab võrdsust

tõenäoliselt vähendab võrdsust

tõenäoliselt ei mõjuta võrdsust

tõenäoliselt suurendab võrdsust

suurendab võrdsust

Varieerub

Ei oska öelda

Sekkumine ilmselt suurendab võrdsust, kuna parandab ravini jõudmist ka neil, kes selle haigusega muidu arsti juurde ei jõuaks (nt ei tea kust abi otsida või on teenuste kättesaadavus halb).
Sekkumine võrreldes mittesekkumisega (mitte skriinimisega) suurendab võrdsust.

Lühem küsimustik vs pikem küsimustik - lühema küsimustikuga tõenäoliselt lihtsustab skriinimist ning võimalik, et skriinitakse rohkem, seega suurendab võrdsust.


Vastuvõetavus

Kas sekkumine on huvitatud osapooltele vastuvõetav?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Ei

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

Tuleb arvestada võimaliku stigmaga patsiendi jaoks.
Sekkumise olemasolu võib aja jooksul ka stigmat vähendada ja vastuvõetavust suurendada.

Hinnangut andes mõeldakse lühisekkumise vastuvõetavust.

Teostatavus

Kas sekkumine on teostatav?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Ei

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

Skriining on teostatav ning lühemas formaadis võib-olla isegi järjekindlamalt teostatav.
Hinnangut andes mõeldakse lühisekkumise vastuvõetavust.

Hinnangute kokkuvõte

Hinnang

Probleem

Ei

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

Soovitud mõju

Tühine

Väike

keskmine

Suur

Varieerub

Ei oska öelda

Soovimatu mõju

Suur

keskmine

Väike

Tühine

Varieerub

Ei oska öelda

Tõendatuse kindlus

Väga madal

madal

keskmine

väga

kaasatud uuringud puuduvad

Väärtushinnangud

oluline ebakindlus või varieeruvus

võimalik oluline ebakindlus või varieeruvus

oluline ebakindlus või varieeruvus tõenäoliselt puudub

oluline ebakindlus või varieeruvus puudub

Mõjude tasakaal

soosib võrdlust

pigem soosib võrdlust

ei soosi sekkumist ega võrdlust

pigem soosib sekkumist

soosib sekkumist

Varieerub

Ei oska öelda

Vajaminevad ressursid

suur kulu

keskmine kulu

mittearvestatav kulu ja sääst

keskmine sääst

suur sääst

Varieerub

Ei oska öelda

Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlus

Väga madal

madal

keskmine

väga

kaasatud uuringud puuduvad

Kulutõhusus

soosib võrdlust

pigem soosib võrdlust

ei soosi sekkumist ega võrdlust

pigem soosib sekkumist

soosib sekkumist

Varieerub

kaasatud uuringud puuduvad

Võrdsed võimalused

vähendab võrdsust

tõenäoliselt vähendab võrdsust

tõenäoliselt ei mõjuta võrdsust

tõenäoliselt suurendab võrdsust

suurendab võrdsust

Varieerub

Ei oska öelda

Vastuvõetavus

Ei

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

Teostatavus

Ei

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

Soovituse tüüp

Tugev soovitus teha

Kokkuvõte

Soovitus

22. 40–65-aastasel inimesel kasutage depressiooni esmaseks hindamiseks küsimustikke PHQ-2 või EEK-2.
Tugev positiivne soovitus, mõõdukas tõendatuse aste


Kaalutlused alamrühmade osas

Rakenduskaalutlused

Jälgimine ja hindamine

Edasiste/täpsustavate uuringute vajadus

Kasutatud kirjandus

1. Screening for depression in primary care. Family Practice; 2006