Autor(id):
Küsimus:
Kontekst:
Bibliograafia:
Tõendatuse astme hinnangUuritavate arvMõjuTõendatuse asteOlulisus
Uuringute arvUuringukavandNihke tõenäosusTõenduse ebakõlaTõenduse kaudsusTõenduse ebatäpsusMuud kaalutlusedPSA analüüsmitte Suhteline
(95% CI)
Absoluutne
(95% CI)
lühendid
OE - statistliselt oluline erinevus
MOE - statistiliselt mitte oluline erinevus
-
üldsuremus (järelkontroll: vahemik 10 aastat kuni 20 aastat)
41,a,b
randomiseeritud uuringud
suurc
väike
väike
väike
puudub
38786/303017 (12.8%)
48016/372215 (12.9%)
IRR 0.99
(0.98 kuni 1.01)
1 vähem / 1,000
( 3 vähem kuni 1 rohkem)
b

Keskmine
CRITICAL
üldsuremus 50-74a seas (järelkontroll: mediaan 16 aastat)
12
randomiseeritud uuringud
suurd
väike
väike
väike
puudub
50-74a RR 0,99 (95% CI 0,98–1,01) MOE
55-69a RR 0,99 (95% CI 0,97–1,01) MOE

Keskmine
CRITICAL
üldsuremus 50-69a seas ühekordsel PSA määramisel (järelkontroll: mediaan 10 aastat)
13
randomiseeritud uuringud
suure
väike
suurf
väike
puudub
25459/189386 (13.4%)
28306/219439 (12.9%)
suhteline risk (RR) 0.99
(0.94 kuni 1.03)
1 vähem / 1,000
( 8 vähem kuni 4 rohkem)

Madal
IMPORTANT
eesnäärmevähisuremus
34
randomiseeritud uuringud
suurg
väike
väike
väike
puudub
Kaasati ERSPC seitsme riigi uuringute 16 aasta jälgimisperioodi tulemused, PLCO uuring ning Stockholmi uuring. Meta-analüüsis leiti oluline ENV suremuse vähenemine (IRR 0,86; 95% CI 0,75–0,98).
Alarühmi analüüsides leiti oluline erinevus PSA läviväärtuste vahel: < 4 ng/mL oli IRR 0,68 (95% CI 0,51–0,89) OE vs. ≥ 4 ng/mL oli IRR 0,95 (95% CI 0,86–1,05) MOE.
Ülejäänud teisestes analüüsides alarühmadevahelisi (vanus, sõeluuringu kestus, analüüside tegemise kordade arv, sagedus, nõusoleku andmine enne või pärast juhuslikustamist) erinevusi ei leitud.
h

Keskmine
CRITICAL
eesnäärmevähisuremus 55-74a seas (järelkontroll: mediaan 16 aastat)
15
randomiseeritud uuringud
suuri
väike
väike
väike
puudub
333/38340 (0.9%)
352/38343 (0.9%)
suhteline risk (RR) 0.93
(0.81 kuni 1.08)
1 vähem / 1,000
( 2 vähem kuni 1 rohkem)

Keskmine
CRITICAL
eesnäärmevähisuremus 50-74a seas (järelkontroll: mediaan 16 aastat)
12
randomiseeritud uuringud
suurd
suurj
väike
väike
puudub
ERSPC toimub 8 erinevas keskuses (analüüsi ei kaasatud hiljem alustanud Prantsusmaa andmeid). Keskuste vahel on uuringute ülesehituses erinevusi (sihtrühma vanus, testide tegemise intervall, arv, läviväärtus, juhuslikustamine). 7 keskuse peale kaasati 182 000 50-74a meest, sh uuringu põhirühma (55-69a) 162 000 meest (skriiniti 73 000, kontrollrühmas oli 89 000).
50-74a RR 0,82 (95% CI 0,74–0,91) OE
55-69a (nn core age group) RR 0,82 (95% CI 0,72–0,89) OE
≤ 54a RR 0,55 (95% CI 0,23–1,24) MOE
55-59a RR 0,76 (95% CI 0,62–0,92) OE
60-64a RR 0,93 (95% CI 0,76–1,12) MOE
64-69a RR 0,74 (95% CI 0,62–0,90) OE
≥ 70a RR 1,06 (95% CI 0,80–1,41) MOE
k

Madal
CRITICAL
eesnäärmevähisuremus 50-69a seas ühekordsel PSA määramisel (järelkontroll: mediaan 10 aastat)
13
randomiseeritud uuringud
suure
väike
suurf
väike
puudub
sekkumisrühma n = 189 386 (osales 64 436)
kontrollrühma n =219 439
50–69a RR 0,96 (95% CI 0,85–1,08) MOE
50–54a RR 0,79 (95% CI 0,49–1,10) MOE
55–59a RR 0,98 (95% CI 0,72–1,23) MOE
60–64a RR 0,85 (95% CI 0,68–1,03) MOE
65–69a RR 1,11 (95% CI 0,90–1,32) MOE

Madal
CRITICAL
Eesnäärmevähi suremus: sõeluuring vs. tavapraktika (järelkontroll: mediaan 17 aastat)
16
jälgimisuuringud
suurl
väike
väike
väikem
tugev seos
Uuringus leiti, et 50–54-aastaselt PSA-põhise sõeluuringuga alustades vähenes ENV-suremus enam kui kolm korda. Sõeluuringu rühmas oli surmasid 7/3479 = 0,2% (95% CI 0,1–0,4%) ja tavapraktika rühmas 29/4060 = 0,7% (95% CI 0,5–1,0%). OE

Madal
CRITICAL
suremus eesnäärmevähki (järelkontroll: vahemik 10 aastat kuni 20 aastat)
51,b,n,o
randomiseeritud uuringud
suurc
suurp
väike
väike
puudub
1002/334150 (0.3%)
1163/387568 (0.3%)
IRR 0.96
(0.85 kuni 1.08)
0 vähem / 1,000
( 0 vähem kuni 0 vähem)
b

Madal
CRITICAL
Erinevas vanuses ENV sõeluuringuga alustamise mõju ENV-suremusele
57
randomiseeritud uuringud
suurq
väike
väike
väike
puudub
≥ 45-aastaste vanuserühmas ei mõjutanud ENV sõeluuringus osalemine ENV-spetsiifilist suremust (Quebeci uuringu andmed, RR = 1,01; 95% CI 0,76–1,33). MOE
≥ 50-aastaste vanuserühmas ei mõjutanud ENV sõeluuringus osalemine ENV-spetsiifilist suremust (ERSPC ja Norrkopingu uuringute andmed, RR = 0,93; 95% CI 0,69–1,27). MOE
≥ 55-aastaste vanuserühmas ei mõjutanud ENV sõeluuringus osalemine ENV-spetsiifilist suremust (PLCO ja Stockholmi uuringute andmed, RR = 1,12; 95% CI 0,92–1,37). MOE

Keskmine
CRITICAL
eesnäärmevähi avaldumus (kõik staadiumid) (järelkontroll: vahemik 10 aastat kuni 20 aastat)
41,a,b
randomiseeritud uuringud
suurc
väga suurr
väike
väike
puudub
11818/303017 (3.9%)
11911/372215 (3.2%)
IRR 1.23
(1.03 kuni 1.48)
7 rohkem / 1,000
( 1 rohkem kuni 15 rohkem)
b

Väga madal
CRITICAL
eesnäärmevähi avaldumus varajastes (I ja II) staadiumites (järelkontroll: vahemik 10 aastat kuni 20 aastat)
31,s
randomiseeritud uuringud
väga suurt
väga suurr
väike
väike
puudub
7816/300617 (2.6%)
6596/347134 (1.9%)
suhteline risk (RR) 1.39
(1.09 kuni 1.79)
7 rohkem / 1,000
( 2 rohkem kuni 15 rohkem)

Väga madal
CRITICAL
Eesnäärmevähi diagnooside kumulatiivavaldumus: sõeluuring vs. tavapraktika (järelkontroll: mediaan 17 aastat)
16
jälgimisuuringud
suurl
väike
väike
väikem
tugev seos
Uuringus leiti, et 50–54-aastaselt PSA-põhise sõeluuringuga alustades leitakse enam kui kaks korda rohkem ENV juhte. Sõeluuringurühmas oli neid 463/3479 = 13,3% (95% CI 12,2–14,5%) ja tavapraktika rühmas 225/4060 = 5,5% (95% CI 4,9–6,3%).

Madal
CRITICAL
kaugele arenenud (III ja IV staadium) eesnäärmevähi avaldumus (järelkontroll: vahemik 10 aastat kuni 20 aastat)
31,s
randomiseeritud uuringud
suurc
väga suuru
väike
väike
puudub
3307/300617 (1.1%)
4513/347134 (1.3%)
suhteline risk (RR) 0.85
(0.72 kuni 0.99)
2 vähem / 1,000
( 4 vähem kuni 0 vähem)

Väga madal
CRITICAL
vanus kui riskitegur (sõelumine vs. tavapraktika)
51,v
randomiseeritud uuringud
suurw
väike
väike
suurw
puudub
Meta-analüüsi kaasati tervete meeste PSA-põhist sõelumist tavapraktikaga võrrelnud juhuslikustatud kontrollitud uuringud. Võrreldi kolme vanusegruppi: >= 45-aastased (Labrie et al ehk Quebeci uuring), >= 50-aastased (CAP uuring) ja >= 55-aastased (ERSPC (core), Lundgren ehk Stockholmi ja PLCO uuring).
Ei leitud, et vanusegruppide vahel oleks olnud erinevust üldsuremuses (p = 0,90), eesnäärmevähi suremuses (p = 0,84) ega eesnäärmevähki haigestumuses (p = 0,78).
Kuigi eesnäärmevähki haigestumuses oli suurem risk >= 50-aastaste rühmas (RR = 1,17 ;95% CI 1,13–1,21), siis >= 55-aastaste rühmas seda enam ei esinenud (RR = 1,26; 95% CI 0,96–1,63).

Madal
IMPORTANT
Juhusliku ENV esinemise seos vanuse suurenemisega
228
jälgimisuuringud
suurx
väike
väike
suury
puudub
Uuringu eesmärk oli analüüsida, kas vanuse suurenedes esineb rohkem juhuslikku eesnäärmevähki (ingl incidental prostate cancer). Kaasati uuringud, kus vaadati surnud täisealiste eesnäärmevähi diagnoosita meeste eesnäärme koeproove. Algmudelis oli <30-aastaste seas ENV levimus 4% ja>79-aastaste seas 49%. Lõppmudelis võeti arvesse seda, et uuringutes, mis kasutasid Gleasoni skoori, oli ENV levimus suurem. Selles mudelis oli ENV levimus <30-aastaste seas 5% (95% CI 3–8%) ja > 79-aastaste seas 59% (95% CI 48–71%). Autorid järeldasid nendest andmetest, et sõeluuringuga kaasneks ülediagnoosimine, sest vanuse tõustes suureneb juhusliku ENV levimus.

Väga madal
IMPORTANT
rinnavähi esinemine 1. astme sugulasel (ema, õde, tütar) kui riskitegur eesnäärmevähi esinemiseks
139
jälgimisuuringud
väike
väike
väike
väike
puudub
Meta-analüüsi kaasati 13 uuringut (n = 16 971 728), sh 5 kohortuuringut, 7 juhtkontrolluuringut ja 1 läbilõikeuuring. Esimese astme sugulastel rinnavähi esinemine tõstis oluliselt eesnäärmevähi esinemise riski (RR = 1,18; 95% CI 1,12–1,25; p = 0,156).

Madal
IMPORTANT
rinnavähi esinemine 1. astme sugulasel (ema, õde, tütar) kui riskitegur eesnäärmevähi esinemiseks
59
jälgimisuuringud
väike
suurz
väike
väike
puudub
Meta-analüüsi kaasati 5 kohortuuringut. Esimese astme sugulasel rinnavähi esinemine tõstis eesnäärmevähi esinemise riski (RR = 1,19; 95% CI 1,12–1,26; p = 0,071).

Väga madal
IMPORTANT
rinnavähi esinemine 1. astme sugulasel (ema, õde, tütar) kui riskitegur eesnäärmevähi esinemiseks
79
jälgimisuuringud
suuraa
väike
väike
väike
puudub
Meta-analüüsi kaasati 7 juhtkontrolluuringut. Esimese astme sugulasel rinnavähi esinemine tõstis eesnäärmevähi esinemise riski (RR = 1,26; 95% CI 1,04–1,53; p = 0,375).

Väga madal
IMPORTANT
rinnavähi esinemine ainult emal kui riskitegur eesnäärmevähi esinemiseks
119
jälgimisuuringud
väike
väike
väike
väike
puudub
11 uuringus analüüsiti 614 712 inimese andmeid, kellel oli rinnavähk esinenud ainult emal. Ainult emal rinnavähi esinemine suurendas oluliselt eesnäärmevähi avaldumust (RR = 1,19; 95% CI 1,10–1,28).

Madal
IMPORTANT
rinnavähi esinemine ainult õel kui riskitegur eesnäärmevähi esinemiseks
109
jälgimisuuringud
suurab
väike
väike
väike
puudub
10 uuringus analüüsiti 613 556 inimese andmeid, kellel oli rinnavähk esinenud ainult õel. Ainult õel rinnavähi esinemine suurendas eesnäärmevähi avaldumust (RR = 1,25; 95% CI 1,09–1,44).

Väga madal
IMPORTANT
rinnavähi esinemine ainult tütrel kui riskitegur eesnäärmevähi esinemiseks
49
jälgimisuuringud
suuraa
väike
väike
väike
puudub
4 uuringus analüüsiti 32 432 inimese andmeid, kellel oli rinnavähk esinenud ainult tütrel. Ainult tütrel rinnavähi esinemine ei suurendanud eesnäärmevähi avaldumust (RR = 1,74; 95% CI 0,74–4,12).

Väga madal
IMPORTANT
rinnavähi esinemine 1. astme sugulasel (ema, õde) kui riskitegur eesnäärmevähki suremiseks
29
jälgimisuuringud
väike
väike
väike
väike
puudub
Sellesse meta-analüüsi kaasati kaks kohortuuringut 517 804 osalejaga, mis uurisid esimese astme sugulasel (emal või õel) rinnavähi esinemise seost letaalse eesnäärmevähi esinemisega. Seos leiti emal või õel (RR = 1,18; 95% CI 1,04–1,34) ja ainult emal (RR = 1,35; 95% CI 1,14–1,61) rinnavähi esinemise korral. Kui rinnavähk esines ainult õel, ei leitud seost (RR = 1,02; 95% CI 0,84–1,23).

Madal
IMPORTANT
eesnäärmevähi esinemine 1. astme sugulasel kui riskitegur eesnäärmevähi esinemiseks
2510
jälgimisuuringud
suuraa
väike
väike
väike
tugev seos
Meta-analüüsi kaasati 17 juhtkontrolluuringut, 3 läbilõikeuuringut, 2 prospektiivset kohortuuringut ja 3 registripõhist uuringut. Esimese astme sugulasel eesnäärmevähi esinemise seost eesnäärmevähi esinemiseks hinnati sellise näitajaga nagu recurrence risk ratio (see on suhe haiguse avaldumisesest teistel pereliikmetel haigestunud inimeste suhtes, mida võrreldakse haiguse esinemisega üldises populatsioonis). Leiti, et esimese astme sugulasel ENV esinemine suurendas oluliselt riski ENV esinemiseks (recurrence risk ratio = 2,53; 95% CI 2,24–2,85).

Madal
IMPORTANT
eesnäärmevähi esinemine 1. astme sugulasel kui riskitegur eesnäärmevähi esinemiseks
111
jälgimisuuringud
suuraa
väike
väike
väike
puudub
Uuringusse kaasati 619 630 mehe andmed Utah rahvastikuregistrist. Kaasamiseks pidi olemas olema vähemalt kolme põlvkonna jagu andmeid ning mehed oli 2017. aasta alguseks või suremise ajal vähemalt 40-aastased. Kui 1. astme sugulasel esines ENV, oli suurenenud risk ENV esinemiseks (RR = 1,81; 95% CI 1,76–1,86).

Väga madal
IMPORTANT
eesnäärmevähi esinemine 1. astme sugulasel kui riskitegur eesnäärmevähi esinemiseks (järelkontroll: mediaan 11.6 aastat)
112
jälgimisuuringud
väike
väike
väike
suurm
puudub
Analüüsiti 4932 mehe andmeid. Kui esimese astme sugulasel (isa, vend) esines eesnäärmevähki, oli mehel suurem tõenäosus eesnäärmevähi avaldumiseks. Jälgimisperioodi jooksul diagnoositi 18%-l positiivse pereanamneesiga meestest ja 12%-l negatiivse pereanamneesiga meestest eesnääremvähki (OR = 1,61; 95% CI 1,20–2,16; p = 0,001).

Väga madal
IMPORTANT
eesnäärmevähi esinemine 1. astme sugulasel kui riskitegur eesnäärmevähi esinemiseks (järelkontroll: mediaan 16 aastat)
113
jälgimisuuringud
väike
väike
väike
väike
puudub
Analüüsiti 37 002 mehe andmeid. Meestel, kelle esimese astme sugulasel (isa, vend) esines eesnäärmevähk, oli suurem risk eesnäärmevähi esinemiseks (HR = 1,68; 95% CI 1,53–1,83 ja vanusele kohandatud HR = 1,76; 95% CI 1,60–1,92).

Madal
IMPORTANT
eesnäärmevähi esinemine 2. astme sugulasel kui riskitegur eesnäärmevähi esinemiseks
510
jälgimisuuringud
suuraa
väike
väike
suurm
puudub
Meta-analüüsi kaasati 4 juhtkontrolluuringut ja 1 läbilõikeuuring. Teise astme sugulasel ENV esinemine suurendas riski ENV esinemiseks (recurrence risk ratio = 1,68; 95% CI 1,07–2,64).

Väga madal
IMPORTANT
eesnäärmevähi esinemine 1. astme sugulasel kui riskitegur surmaga lõppeva eesnäärmevähi esinemiseks (järelkontroll: mediaan 16 aastat)
113
jälgimisuuringud
väike
väike
väike
väike
puudub
Analüüsiti 37 002 mehe andmeid. Meestel, kelle esimese astme sugulasel (isa, vend) esines eesnäärmevähk, oli suurem risk surmaga lõppeva eesnäärmevähi saamiseks (riskitiheduste suhe (ingl hazard ratio) = 1,72; 95% CI 1,25–2,38).

Madal
IMPORTANT
eesnäärmevähi pereanamnees kui ENV-suremuse riskitegur lokaliseeritud ENV-ga meestel
314
jälgimisuuringud
suurac
väga suurad
suurae
väike
puudub
Meta-analüüsi kaasati 28 506 lokaliseeritud eesnäärmevähiga mehe andmed kolmest uuringust. Peres eesnäärmevähi esinemine ei olnud seotud vähispetsiifilise elulemusega (riskitiheduste suhe (ingl hazard ratio) HR = 1,1; 95% CI 0,52–2,35).

Väga madal
IMPORTANT
eesnäärmevähi pereanamnees kui riskitegur surmaga lõppeva eesnäärmevähi esinemiseks
111
jälgimisuuringud
suuraa
väike
väike
väike
puudub
ENV pereanamneesi korral oli suurenenud risk surmaga lõppeva ENV esinemiseks (RR = 1,70; 95% CI 1,57–1,83).

Väga madal
IMPORTANT
eesnäärmevähi esinemine 1. astme sugulasel kui riskitegur eesnäärmevähki suremiseks (järelkontroll: mediaan 11.6 aastat)
112
jälgimisuuringud
väike
väike
väike
suuraf,m
puudub
Analüüsiti 4932 mehe andmeid. Kui esimese astme sugulasel (isa, vend) esines eesnäärmevähki, oli mehel suurem tõenäosus eesnäärmevähi tõttu suremiseks (OR = 2,97; 95% CI 0,85–10,38; p = 0,07), kuid see polnud statistiliselt oluline. Positiivse pereanamneesiga meeste (n = 334) seas oli suremus 0,9% (n = 3) ja negatiivse pereanamneesiga meeste (n = 4598) seas 0,3% (n = 14).

Väga madal
IMPORTANT
Aafrika päritolu kui riskitegur eesnäärmevähi avaldumiseks võrreldes Kaukaasia päritolu meestega
115
randomiseeritud uuringud
suuri
väike
väike
väike
puudub
Analüüsi kaasati uuringurühmas 1713 mustanahalist ja 33 043 Kaukaasia päritolu meest ning kontrollrühmas 1657 mustanahalist ja 32 135 Kaukaasia päritolu meest.Mustanahalistel oli oluliselt suurem eesnäärmevähi avaldumus kui Kaukaasia päritolu meestel (RR = 1,53; 95% CI 1,39–1,67), mis püsis ka siis, kui seda kohandati vanusele (RR = 1,54; 95% CI 1,41–1,69). Saja tuhande mehe kohta esines mustanahalistel 1646,6 eesnäärmevähi juhtu ja Kaukaasia päritolu meestel 1082,3 juhtu.

Keskmine
IMPORTANT
Aafrika päritolu meeste suremus eesnäärmevähki võrreldes Kaukaasia päritolu meestega
115
randomiseeritud uuringud
suuri
väike
väike
väike
tugev seos
Analüüsi kaasati uuringurühmas 1713 mustanahalist ja 33 043 Kaukaasia päritolu meest ning kontrollrühmas 1657 mustanahalist ja 32 135 Kaukaasia päritolu meest. Mustanahaliste eesnäärmevähisuremus oli rohkem kui kaks korda suurem kui Kaukaasia päritolu meestel (RR = 2,47; 95% CI 1,82–3,36): saja tuhande mehe kohta 105,9 surma mustanahaliste meeste seas vs. 45,8 surma Kaukaasia päritolu meeste seas.

Kõrge
IMPORTANT
suremuse ebavõrdsuse muutumine vanuse tõustes Aafrika ja Kaukaasia päritolu meeste vahel
1616
jälgimisuuringud
suurag
väike
väike
väga suurah
puudub
16 uuringus käsitleti ebavõrdust, mis esineb Aafrika ja Kaukaasia päritolu meeste ENV-suremuse vahel. Neist 12 uuringus leiti, et vanuse tõustes ebavõrdsus vähenes ja 4 uuringus leiti, et see püsis vanuse tõustes muutumatuna.

Väga madal
IMPORTANT
valepositiivsete tulemuste osakaal (järelkontroll: keskmine 1 aastat)
117,ai
randomiseeritud uuringud
väike
väike
suuraj
väike
puudub
ERSPC uuringu 5 kohordist kaasati 61 604 patsienti vanuses 50–75 aastat, kellel määrati vähemalt ühe korra PSA taset. Eesnäärmevähi kahtlusel suunati biopsiale mehed, kelle PSA väärtus oli ≥ 3,0–4,0 ng/ml. Valepositiivseks loeti tulemus, kui ühe aasta jooksul ei diagnoositud tõusnud PSA väärtusega mehel biopsial eesnäärmevähki.
61 604 mehest sai 17,8% vähemalt ühe valepositiivse tulemuse. Esimesel skriinimisel oli valepositiivsete osakaal 10,2% (95% CI 10,0–10,5; spetsiifilisus 89,8%), teisel korral 11,0% (95% CI 10,7–11,3; spetsiifilisus 89,0%) ja kolmandal korral 11,1% (95% CI 10,7–11,5; spetsiifilisus 88,9%).

Keskmine
IMPORTANT
valepositiivsete tulemuste osakaal (järelkontroll: keskmine 4 aastat)
118
randomiseeritud uuringud
suurc
väike
suuraj
väike
puudub
55–74-aastaste meeste seas, kellel määrati vähemalt ühel korral PSA taset (n = 32 576), sai vähemalt ühe valepositiivse PSA sõelumise tulemuse 10,4% (n = 3388). Positiivse tulemuse piiriks oli PSA tase > 4 ng/ml.

Madal
IMPORTANT
valenegatiivsete tulemuste osakaal (järelkontroll: keskmine 7 aastat)
119
jälgimisuuringud
suurak
väike
suuraj
suurm
puudub
62–91-aastastel meestel (n = 2950), kelle PSA tase oli ≤ 4 ng/ml, diagnoositi 15,2%-l järelkontrollis eesnäärmevähk. 2,3%-l (n = 67) tekkis eesnäärmevähk, mille Gleasoni skoor oli ≥ 7 (kaugele arenenud kasvaja).

Väga madal
IMPORTANT

CI: usaldusintervall; RR: riskimäär

Selgitused

a. CAP 2018, Lundgren (Stockholm) 2018, PLCO 2017, ERSPC (core) 2014
b. Mõju hindamiseks kasutati esmashaigestumusekordajate suhet (ingl incidence rate ratio, IRR). Esmashaigestumuskordaja on suhtarv, mis väljendab uute haigusjuhtude arvu rahvaarvu suhtes mingil ajavahemikul.
c. Ebapiisav uuritavate uuringurühmadesse jagamise pimendamine (selection bias); ebapiisav uuritavate ja uurijate pimendamine (performance bias); some contamination.
d. Euroopas käiakse palju omal algatusel opportunistlikult PSA taset määramas, mis tingib kontrollrühma kontaminatsiooni ja võib alahinnata skriinimise efektiivsust. Erinevate keskuste mehed on erineva riskiprofiiliga, mis võib mõjutada tulemusi. Lisaks ei ole keskuste protokollid omavahel täiesti võrreldavad (nt erinev läviväärtus edasi suunamiseks).
e. Pärast osalevate keskuste juhuslikustamist jäid neist mitmed siiski välja (selection bias): Ater allocation ~30% of randomised primary care practices in both groups were excluded; mostly because they did not provide a definitive response or pro-actively discontinued after randomisation, therefore becoming a major source of selection bias. Lisaks oli väike osalusmäär: juhuslikustatud 189 386 mehest läks testile vaid 40% (75 707) ning adekvaatne tulemus saadi vaid 64 436-l (nt osad ei lasknud siiski vereanalüüsi teha).
f. Uuringus hinnati ühekordse PSA määramise mõju, kuid meid huvitab pigem mingi regulaarsusega analüüsi tegemine.
g. PLCO uuringus ebapiisav pimendamine, suur kontaminatsiooni risk. ERSPC-s leiti efekt vaid kahes alauuringus. Stockholmi uuring on teistest madalama kvaliteediga ning väikese uuritavate hulgaga.
h. IRR - ingl incidence rate ratio, avaldumuste suhe
i. Andmed saadi PLCO uuringust, kus oli ebapiisav uuritavate uuringurühmadesse jaotamise pimendamine, uuritavate ja uurijate pimendamine ning esines suurel määral kontaminatsiooni (väga suurel osal kontrollrühma meestest määrati samuti PSA taset).
j. Vanusegruppide lõikes ning riikide lõikes on tulemused oluliselt erinevad.
k. 70–74-aastaste gruppi skriiniti vaid üks kord. Kui vaadata tulemusi riikide kaupa, leiti ENV suremuse oluline vähenemine vaid kahes riigis: Hollandis ja Rootsis, mis moodustasid kogu kaasatutest vastavalt 21,5% ja 7,3%. Arvatakse, et põhjus, miks nendes kahes keskuses leiti ENV suremuse vähenemine, on see, et seal käisid mehed rohkem kordi uuringul. Nimelt leitakse esimesel korral oluliselt rohkem kaugele arenenud (ja ravimatuid) kasvajaid.
l. Ebapiisav metoodika kirjeldus. Nihe võib tekkida suurest väljalangevuse erinevusest kahe rühma vahel: Of patients who were not diagnosed with prostate cancer, 81% in Malmö and 62% in Göteborg had 17 years of follow-up. At 13 years, the corresponding proportions were 85% and 88%, respectively.
m. Väike valim
n. Labrie 2004, CAP 2018, Lundgren (Stockholm) 2018, PLCO 2017, ERSPC (core) 2014
o. Meta-analüüsi kaasati 5 uuringut, mis vaatasid järgmistes vanustes mehi: CAP vanuses 50–69a, ERSPC vanuses 55–69a, Labrie vanuses 45–80a, Lundgren vanuses 55–70a ja PLCO vanuses 55–74a
p. Ühes kohas öeldud, et I2 = 58% ja teises kohas, et I2 = 53%. ERSPC uuringus leiti ainsana oluline vähenemine. Teistes uuringutes olulist erinevust ei leitud.
q. Kaasati kaks väikese nihke tõenäosusega uuringut (ERSPC, PLCO) ja kolm suure nihke tõenäosusega uuringut: Norrkoping (ebapiisav pimendamine, ebakindlus tulemuste raporteerimise osas), Quebec (ebapiisav pimendamine, selektiivne tulemuste edastamine), Stockholm (ebapiisav pimendamine, selektiivne tulemuste edastamine, erinevalt teistest oli väga kõrge PSA läviväärtus > 10 ng/ml).
r. I2 = 99%
s. CAP 2018, PLCO 2017, ERSPC (core) 2014
t. Ebapiisav uuritavate uuringurühmadesse jagamise pimendamine (selection bias); ebapiisav uuritavate ja uurijate pimendamine (performance bias); ebapiisav tulemite hindajate pimendamine (detection bias); some contamination.
u. I2 = 87%
v. Info selle kohta, millised uuringud kaasati erinevate vanuserühmade analüüsi, saadi uuringu autoritelt e-kirja teel.
w. Ei ole teada, millistest uuringutest ja kui suure valimi pealt andmed leiti.
x. Autorid tõid välja, et uuringute lõikes oli suur heterogeensus ENV levimuse osas.
y. Uuringutesse kaasati vaid mehed, kellele oli tehtud lahang.
z. I2 = 53,70%
aa. Kaasati madalama kvaliteediga uuringuid (peamiselt juhtkontrolluuringud)
ab. Some publication bias for the history of breast cancer in sisters only was observed in the results based on Egger’s tests (P = 0.037) and funnel plots.
ac. Kõigi kaasatud kolme uuringu tõendatuse aste oli märgitud kui 2B. Hindamisel olevat kasutatud Cochrane'i käsiraamatut.
ad. I2 = 83,0%
ae. Uuringutesse kaasati lokaalse eesnäärmevähi diagnoosi saanud mehi.
af. lai usaldusvahemik
ag. Kaasati registripõhised uuringud, valdav enamus olid rahvastiku tasandil registrite põhised. Enamus uuringutesse kaasati mehi alates 30.–40. eluaastast.
ah. Olemasolevate andmete põhjal võib öelda, et valim oli esinduslik. Samas on mitme uuringu juures kirjas, et kaasatud inimeste arv pole teada, uuringud polnud oma ülesehituselt sarnased, suremust defineeriti erinevalt, näitaja kohta ei ole toodud usaldusvahemikku.
ai. Andmed pärinevad ERSPC uuringu all olevast 5 prospektiivsest kohordist
aj. Kaasatud patsientide vanus ei ühildu meid huvitava sihtrühmaga
ak. Kõigile, kelle PSA oli < 4 ng/ml, ei tehtud biopsiat. Alles jäänud 3568 mehest, kes sobinuks uuringusse kaasamiseks, keeldus 618 tükki biopsia tegemisest.

Viited

1.Ilic D, Djulbegovic M Jung JH et al. Prostate cancer screening with prostate-specific antigen (PSA) test: a systematic review and meta-analysis. BMJ; 2018.
2.Hugosson J, Roobol MJ,Månsson M,et al. A 16-yr Follow-up of the European Randomized study of Screening for Prostate Cancer. Eur Urol; 2019.
3.Martin RM, Donovan JL,Turner EL,et al. Effect of a Low-Intensity PSA-Based Screening Intervention on Prostate Cancer Mortality: The CAP Randomized Clinical Trial. JAMA; 2018.
4.Pashen U, Sturtz S,Fleer D,et al. Assessment of prostate-specific antigen screening: an evidence-based report by the German Institute for Quality and Efficiency in Health Care. BJU Int; 2022.
5.Pinsky PF, Miller E,Prorok P,et al. Extended follow-up for prostate cancer incidence and mortality among participants in the Prostate, Lung, Colorectal and Ovarian randomized cancer screening trial. BJU Int; 2019.
6.Carlsson S, Assel M,Ulmert D,et al. Screening for Prostate Cancer Starting at Age 50-54 Years. A Population-based Cohort Study. Eur Urol; 2017.
7.Ilic D, Neuberger MM,Djulbegovic M,et al. Screening for prostate cancer. Cochrane Database Syst Rev; 2013.
8.Bell KJL, Del Mar C,Wright G,et al. Prevalence of incidental prostate cancer: A systematic review of autopsy studies. Int J Cancer; 2015.
9.Ren ZJ, Cao DH,Zhang Q,et al. First-degree family history of breast cancer is associated with prostate cancer risk: a systematic review and meta-analysis. BMC Cancer; 2019.
10.Zeegers MPA, Jellema A,Ostrer H. Empiric risk of prostate carcinoma for relatives of patients with prostate carcinoma: a meta-analysis. Cancer; 2003.
11.Beebe-Dimmer JL, Kapron AL,Fraser AM,et al. Risk of Prostate Cancer Associated With Familial and Hereditary Cancer Syndromes. J Clin Oncol; 2020.
12.Randazzo M, Müller A,Carlsson S,et al. A positive family history as a risk factor for prostate cancer in a population-based study with organised prostate-specific antigen screening: results of the Swiss European Randomised Study of Screening for Prostate Cancer (ERSPC, Aarau). BJU Int; 2016.
13.Barber L, Gerke T,Markt SC,et al. Family history of breast or prostate cancer and prostate cancer risk. Clin Cancer Res; 2018.
14.Urabe F, Kimura S,Yamamoto S,et al. Impact of family history on oncological outcomes in primary therapy for localized prostate cancer patients: a systematic review and meta-analysis. Prostate Cancer Prostatic Dis; 2021.
15.Miller EA, Pinsky PF,Black A,et al. Secondary prostate cancer screening outcomes by race in the Prostate, Lung, Colorectal, and Ovarian (PLCO) Screening Trial. Prostate; 2018.
16.He T, Mullins CD. Age-related racial disparities in prostate cancer patients: A systematic review. Ethn Health; 2017.
17.Kilpeläinen TP, Tammela TL,Roobol M,et al. False-positive screening results in the European randomized study of screening for prostate cancer. Eur J Cancer; 2011.
18.Crosswell JM, Kramer BS,Kreimer AR,et al. Cumulative Incidence of False-Positive Results in Repeated, Multimodal Cancer Screening. Ann Fam Med; 2009.
19.Thompson IM, Pauler DK,Goodman PJ,et al. Prevalence of prostate cancer among men with a prostate-specific antigen level < or =4.0 ng per milliliter. N Engl J Med; 2004.