Määramine
ProblemIs the problem a priority? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
|
HIV nakkuse juhtude avastamist mõjutavad testimise tase ja tavad. ÜRO püstitas eesmärgi 90-90-90 - aastaks 2020 on 90% HIV positiivsetest teadlikud oma HIV staatusest, nendest 90% saavad antiretroviirusravi ja 90%-l nendest on haigus kontrolli all (HIV/AIDS (UNAIDS), 2017). Võrreldes teiste EL riikidega on Eestis testimise tase kõrge: HIV suhtes testitud inimeste arv on suur ja aasta-aastalt kasvanud. Terviseameti andmetel tehakse Eestis umbes 200 000 testi aastas (2017. aastal uuriti Eestis HIVi suhtes 78 inimest 1000 inimese kohta, ilma anonüümselt testitute ja veredoonoriteta). Testimise tavad (sihtrühmad ja põhjused) ei ole märgatavalt muutunud. Positiivse küljena võib välja tuua selle, et testimise tase on kõrge riskipiirkondades (nt Ida-Virumaal) ning prostitutsiooni kaasatute ja süstivate narkomaanide seas. Seega on seni peamise riskirühma, narkootikume süstivate inimeste seas, HIVi levimus praeguseks stabiilne, kuid pole siiski lakanud. Seevastu on suurenenud homoseksuaalsel teel levinud juhtude arv, kuna MSM-ide seas on teadlikkus nakatumisest ja testimise tase madalamad. Uute HIVi juhtude andmed näitavad, et üldine HIV levik on Eestis stabiliseerunud kuid seda kõrgel tasemel (Rüütel K, 2019). Kõrgest testimise tasemest hoolimata näitavad erinevate modelleerimiste (Sandre S, 2017)(Marty L, 2019) tulemused, et Eestis võib hinnanguliselt elada 6800–7700 HIVi nakatunut, kellest 13–23% ei ole veel oma nakkusest teadlikud ning WHO hinnangul võib halvemate prognooside kohaselt Eestis olla isegi ligi 40% HIV juhtudest tuvastamata. Diagnoosimata juhtudele viitab ka kõrge hiliste diagnooside arv. Aastatel 2010–2016 diagnoositi 4%-l uutest HIVi nakatunutest HIVi registreerimise järgselt kolme kuu möödudes AIDS (Tervise Arengu Instituut, 2017), 2018. aastal oli see osakaal 6% (Terviseamet). Selline kiire AIDSini progresseerumine (ingl HIV with concurrent aids) viitab HIVnakkuse hilisele diagnoosimisele. Seega ei ole Eestis peamiseks vajaduseks ulatuslik testimise suurendamine, vaid paremini suunitletud testimine neile, kes on tõenäolisemalt nakatunud. Siin oleks abiks HIV-testimise juhise soovituste sihipärane rakendamine (Rüütel K, 2019). Rüütel jt. (2017) raporti kohaselt oleks MSM-ide puhul kõige kulutõhusam testimise strateegia üks kord aastas, täiendkulu tõhususe määr (TTM) on 16200 eurot ühe säästetud eluaasta kohta (YLS) (ingl year of life saved). NSI-de puhul oleks kulutõhus testida üks kord kuus (TTM on 11000 eurot YLS kohta). Kogu rahvastiku puhul oleks kulutõhus testida üks kord kolme aasta jooksul (TTM on 13000 eurot YLS kohta) (Rüütel K, 2017). |
Mida on tehtud Eestis et suurendada kaasatust HIV-testimisse: Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel: "HIV-nakkuse testimise ja HIV-positiivsete isikute ravile suunamise tegevusjuhis" (2012) Tervise Arengu Instituut korraldab iga aasta testimisnädalat, mille raames on erinevad sotsiaalmeedia kampaaniad. Kogemus on näidanud et testimisnädala ajal suureneb testitavate arv, kuid mitte HIV-positiivsete määr. Reklaamkampaaniad, mis suunatud valdavalt üldrahvastikule. Anonüümsed testimiskabinetid. 2019. aastal lisandus perearsti kvaliteedisüsteemi indikaatorite hulka selline indikaator nagu "HIV indikaatorseisundiga patsientide HIV testimise määr" Eesmärgiks on, et HIV-indikaatorhaigusega haigetest 25% haigetest on määratud HIV1,2 antigeeni ja/või tehtud antikehade määramine. HIV-test tuleb teha perearsti nimistu järgmiste HIV indikaatorseisundiga patsientide korral RHK-10 alusel:
|
Desirable EffectsHow substantial are the desirable anticipated effects? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
|
WHO poolt koostatud süstemaatiline ülevaade koondas 86 RKU-d, millest 1) 12 käsitlesid stiimulite kasutamist, 2) 7 mobiliseerimist, 3) 20 suunatud ja kohandatud sekkumisi, 4) 27 nõustamist ning 5) 28 digitaalseid sekkumisi. 1) 12 RKU-d, mis käsitlesid stiimulite kasutamist näitasid, et tõenäoliselt tõstavad fikseeritud, erineva rahalise väärtusega stiimulid mõningal määral kaasatust HIV testimisse. 2 uuringut keskendusid heteroseksuaalsetele meestele, 6 heteroseskuaalsetele täiskasvanutele, 2 naistele ja 2 lastele (5-9a) ning noorukitele (10-19a). 9 uuringut viidi läbi Aafrikas ja 3 Ameerikas. Tulemitena vaadeldi kaasatust HIV testimisse, HIV testide positiivsuse määra, kaasatust HIV ravisse ning HIV ennetavatesse teenustesse. 5 RKU-st koosnev metaanalüüs näitas, et fikseeritud väärtusega rahalised stiimulid tõstavad suure tõenäosusega kaasatust HIV testimisse (RR: 1.52, 95%CI: 1.28–1.80). 2 RKU-st koosnev metaanalüüs näitas, et loteriil baseeruvad stiimulid võrreldes stiimuli mitte kasutamisega, võivad vähesel määral tõsta kaasatust HIV testimisse (RR: 1.45; 95%CI: 0.74–2.86). 1 RKU näitas, et fikseeritud väärtusega stiimul ja loteriil baseeruvad stiimulid koos võidu/kaotuse sõnumitega, ei pruugi muuta kaasatust HIV testimisse (RR: 0.97; 95%CI: 0.92-1.01).
1 RKU testis mitte-rahaliste ja tingimuslike stiimulite kasutamist paaridel HIV testimisse kaasatusel (RR = 5.5; 95%CI: 3.63–8.47) 1 RKU testis fikseeritud rahalise väärtusega tingimuslike stiimulite kasutamist HIV testimisse kaasatusel (RR=3.09; 95%CI:1.86–5.12). 1 RKU näitas, et tegevuspõhised rahalised stiimulid vs mitte tegevuspõhised (performance-based) teenuseosutajatele suurendavad kaasatust HIV testimisse. Tegevuspõhisel rahalisel stiimulil vs mitte tegevuspõhisel rahalisel stiimulil (lihtsalt tasu) erinevus puudus. 2 RKU-st koosnev metaanalüüs näitas, et fikseeritud väärtusega rahalised stiimulid vs mitte midagi tõstavad vähesel määral HIV testide positiivsuse määra (RR: 1.47; 95%CI: 0.48–4.54. 1 RKU näitas, et fikseeritud väärtusega rahalised stiimulid vs mitte midagi tõstavad vähesel määral kaasatust HIV ravisse (RR: 1.36 (95%CI: 0.61-3.05). 1 RKU näitas, et fikseeritud väärtusega rahalised stiimulid vs mitte midagi, ei oma olulist efekti kaasatusele HIV ennetavatesse teenustesse (ümberlõikamine) (1.27; 95%CI: 0.81–1.97).
2) 7 RKU-d, mis uurisid mobilisatsiooni mõju näitasid, et mobilisatsioon (vs mitte) tõstab kaasatust HIV testimisse, kuid võib vähendada HIV testide positiivsuse määra (3.3% vs 1.0%, RR: 1.59; 95%CI:0.48-5.28. Kõik uuringud keskendusid tavapopulatsioonile. 4 uuringut viidi läbi Aafrikas ja 3 Ameerikas. Tulemitena vaadeldi kaasatust HIV testimisse, HIV testide positiivsuse määra, HIV testimse sagedust, kaasatust HIV ravisse. 5 RKU-st koosnev metaanalüüs näitas, et HTS koos mobilisatsiooniga vs tava HTS tõstab HIV testimisse kaasatust (RR:2.11; 95%CI:1.41–3.15). 1 RKU näitas, et kogukonnal põhinev spordi ja teatri põhine mobilisatsioon ei oma efekti HIV testimise kaasatusele. 1 RKU näitas, et mobilisatsioon koos sõnumiga, kuidas testimine on kasuks kogukonnale, tõstis HIV testimisse kaasatust 60% 2 RKU-st koosnev metaanalüüs näitas, et mobilisatsioon vs mitte midagi võib vähesel määral tõsta HIV testide positiivsuse määra (5.8% vs 7.0%, RR: 0.60;95%CI: 0.19–1.92)
1 RKU näitas, et mobilisatsioon vs mittemidagi võib mõningal määra tõsta HIV testimise sagedust 9.7% (RR: 1.25; 95%CI: 0.16–9.90). 1 RKU näitas, et mobilisatsioon vs mitte midagi võib mõningal määral tõsta kaasatust HIV ravisse (RR: 1.90; 95%CI: 0.03–133.00).
3) 20 RKU-d käsitlesid suunatud ja kohandatud sekkumisi; nendest 4 uuringut käsitlesid HIV testimise teenuste reklaamimist (HTS-i reklaamimine vs standard HTS võib mõningal määral tõsta kaasatust HIV testimisse ja võib vähendada HIV testide positiivsuse määra - 0.3% vs 0.9%, RR: 0.32; 95%CI: 0.10–0.97); 6 hindasid eakaaslaste põhiseid lähenemisi (eakaaslaste põhised lähenemised ilmselt suurendavad kaasatust HIV testimisse ent vähendavad HIV testide positiivsuse määra), 7 hindasid personaliseeritud sisu ja sõnumite edastamist (võivad omada vähest mõju kaasatusele HIV testimisse) ning 3 isiklike kutsete saatmist (vähene tõendatus, seega ei saa öelda, et personaliseeritud kutse üksi omaks efekti). 9 uuringut oli läbi viidud Aafrika, 10 Ameerikas, 1 Euroopas; 4 käsitlesid üldpopulatsiooni, 4 noorukeid (10-19) ja 7 MSM-e. 2 RKU-st koosnev metaanalüüs näitas, et HTS+reklaam vs HTS suurendab kaasatust HIV testimisse (RR: 1.62; 95%CI:1.06–2.48). 1 RKU näitas, et HTS-i reklaamimine kirikutes ja baarides võib vähendada HIV testide positiivsuse määra (RR: 0.24; 95%CI: 0.08–0.74).
2 RKU-st koosnev metaanalüüs näitas, et eakaaslaste põhised sekkumised suurendavad vähesel määral kaasatust HIV testimisse (RR: 1.31;95%CI: 1.00–1.72).
1 RKU näitas, et ilmselt ei oma eakaaslaste põhised lähenemised efekti HIV testide positiivsuse määrale 2.4% vs 2.3% (RR:1.07;95%CI:0.27–4.22) või isegi vähendavad seda 5.8% vs 6.9% (RR:0.84; 95%CI:0.22–3.21). 3 RKU-st koosnev metaanalüüs MSM-idel näitas, et personaalsed sõnumid vs tava HTS ei mõjuta HIV testimisse kaasatust (RR: 1.13;95%CI: 0.86–1.48), mõju võivad omada soo ja rahvuse põhise suunitlusega sõnumid (RR:1.03; 95%CI:1.00-1.05). 2 RKU-s koosnev metaanalüüs näitas, et isiklikud kutsed vs tavakutsed võivad tõsta kaasatust HIV testimisse (RR: 2.22; 95%CI: 2.20–3.61).
1 RKU näitas, et personaalne kutse vs mitte midagi tõstab HIV testide positiivsuse määra (4% vs 0%).
4) 27 RKU-d käsitlesid informatsiooni edastavaid ja nõustavaid sõnumeid: 12 RKU-d üldist nõustavat sõnumit enne HTS-i (võib vähesel määral tõsta kaasatust HIV testimisse; enamik uuringuid sihtrühmal), 3 RKU-d paaride nõustamist (ilmselt tõstab kaasatust testimisse, aga ei mõjuta testide positiivsuse määra), 6 RKU-d sõnumi ja sisu kohandamist enne HTS-i (motiveeriva või informeeriva sisuga sõnumitest tõstis kaasatust HIV testimisse ainult 10 informatiivse SMSi saatmine, vähene tõendatus, et seksuaalseid riske vähendav sekkumine tõstab kaasatust testimisse ja ebaselge tõendus, et nõustavatel sõnumitel oleks mõju kaasatusele HIV testimisse), 3 RKU-d motiveerivat nõustamist enne HTS-i (motivatsioonile orienteeritud nõustamine ja sõnumid tõstavad kaasatust HIV testimisse, kuid tõendus HIV testide positiivsuse määrale on ebaselge) ja 4 RKU-d vähendatud ajalise kestvusega nõusamist enne HTS-i (erinev nõustamise pikkus, intensiivsus ja intervallid omavad sarnast efekti kaasatusele HIV testimisse). 14 uuringut viidi läbi Ameerikas, 5 Aafrikas, 4 Euroopas, 13 käsitlesid üldpopulatsiooni, 3 MSM-e, 5 süstivaid narkomaane/narkomaane, 4 noorukeid, 1 rasedate naiste partnereid, 1 kõrge riskiga isikuid. 5 RKU-st koosnev metaanalüüs näitas, et HIV spetsiifiline informatsioon ja nõustamine enne testimist vs tavateenus tõstab vähesel määral kaasatust HIV testimisse (RR:1.38; 95%CI:0.93–2.06).
1 RKU näitas, et HIV spetsiifiline informatsioon vs tava HTS ei oma mõju noorukitel kaasatusele HIV testimisse. 2 RKU-st koosnev metaanalüüs näitas, et HIV spetsiifiline informatsioon ja nõustamine koos majandusliku võimestamisega vs tava HTS tõstab vähesel määral kaasatust HIV testimisse (RR: 1.80; 95%CI:1.05–3.08). 1 RKU näitas, et grupipõhised nõustavad sõnumid enne HTS vs tava HTS tõstavad kaasatust HIV testimisse: 10% vs 5% (RR:2.02; 95%CI:0.67–6.08). 1 RKU näitas, et nõustamine, mille eesmärk on luua usaldus teenusepakkuja ja kliendi vahel vs tava HTS kas vähendab või vähesel määral tõstab kaasatust HIV testimisse (6% vs 8%; RR: 0.71; 95%CI:0.31–1.66), aga vähendab kui see kombineerida HIV spetsiifilise informatsiooniga (6% vs 18%).
1 RKU näitas, et riske vähendava info andmine ja nõustamine enne HTS vs tava HTS süstivate narkomaanide seas tõstab kaasatust HIV testimisse (78.1% vs 18.2%; R:4.29; 95%CI: 3.22–5.73). 1 RKU näitas, et riske vähendava info andmine ja nõustamine enne HTS vs tava HTS süstivate narkomaanide seas võib vähesel määral tõsta uute HIV juhtude arvu (RR:1.39; 95%CI: 0.11–17.24). 1 RKU näitas, et HIV spetsiifiline nõustamine koos majandusliku võimestatusega võib vähendada kaasatust HIV ennetavatesse teenustesse (RR: 0.71;95%CI: 0.53–0.95).
3 RKU-st koosnev metaanalüüs näitas, et paaridele suunatud nõustamine vs standard HTS suure tõenäosusega tõstab kaasatust HIV testimisse (RR: 1.50; 95%CI: 1.06–2.10). 1 RKU näitas, et paaridele suunatud nõustamine vs standard HTS ilmselt ei oma mõju HIV testide positiivsuse määrale (RR: 1.46; 95%CI: 0.78–2.71; RR: 1.80; 95%CI: 0.89–3.65).
1 RKU näitas, et kohandatud sisu (HIV ravi kasumlikkus ja vähendatud ülekande potentsiaal) koos mobilisatsiooniga tõstis kaasatust HIV testimisse 60%. 1 RKU näitas, et kasu vs kahju sisuga sõnum enne HTS-i ilmselt tõstab kaasatust HIV testimisse (OR: 1.87; 95%CI: 1.07–3.28).' 1 RKU näitas, et erineva intervalliga saadetud motiveeriv vs informeeriv sõnum lähenemisel mõjutas kaasatust HIV testimisse kümne informatiivse SMSi saatmine (3 motiveerivat SMSi: RR: 0.98; 95%CI: 0.75–1.28. 10 motiveerivat SMSi: RR: 1.17; 95%CI: 0.90–1.51. 3 informeerivat SMSi: RR: 1.06; 95%CI: 0.81–1.38. 10 informeerivat SMS-i: RR: 1.26; 95%CI: 0.97–1.62. 1 RKU näitas, et riske kirjeldav SMS vs riske eitav SMS (agnostic) ei omanud efekti kaasatusele HIV testimisse: 11% vs 13% (RR: 0.84; 95%CI: 0.65–1.08).
1 RKU näitas, et seksuaalseid riske vähendav sekkumine vs tava HTS võiv tõsta kaasatust HIV testimisse (RR: 2.11; 95%CI:1.29–3.45). Sama uuringus puudus mõju HIV testide positiivsuse määrale. 3 RKU-st koosnev metaanalüüs näitas, et motivatsioonile orienteeritud sõnumid ja nõustamine vs tava HTS tõstavad kaasatust HIV testimisse: 33.6% vs 24.1% (RR: 1.52; 95%CI: 1.07–2.17). 1 RKU näitas, et motivatsioonile orienteeritud sõnumid ja nõustamine vs tava HTS ei mõjuta HIV testide positiivsuse määra.
3 RKU-st koosnev metaanalüüs näitas, et vähendatud kestvusega nõustamine omab samasugust efekti kaasatusele HIV testimisse nagu pikemaajaline nõustamine (RR:1.05; 95%CI: 0.99–1.11). 1 RKU näitas, et interatiivne nõustamine vs didaktiline nõustamine tõstab kaasatust HIV testimisse: 20% vs 11% (RR: 1.83-fold; 95%CI: 0.78-4.30).
5) 28 RKU-d käsitlesid digitaalseid sekkumisi: 10 uuringut käsitles videol või audiol baseeruvaid sekkumisi (tõenäoliselt tõstab videol põhinev info edastamine ja nõustamine kaasatust HIV testimisse, aga mitte audiol põhinev), 5 sotsiaalmeediat (mõju ebaselge), 5 veebilehekülgi (mõju ebaselge) ja 8 tekstisõnumeid (SMS) (vähene tõendus, ilmselt tõstab kaasatust HIV testimisse vähesel määral ning kas vähendab või tõstab vähesel määral testide positiivsuse määra). 15 uuringut viidi läbi Ameerikas, 3 Euroopas, 3 Aasias, 7 Aafrikas. 8 uuringut keskendusid üldpopulatsioonile, 14 MSM-idele, 1 õigusrikkujatele ja 1 noorukitele, 1 HIV-ga kokkupuutunud imikute hooldajatele, 1 prostitutsiooni kaasatud naistele, 1 kaugsõidu autojuhtidele ja 1 tudengitele.
3 RKU-st koosnev metaanalüüs näitas, et videol baseeruvad sekkumised vs isiku põhine (in-person) või tekstil põhineva sisuga HTS tõstavad kaasatust HIV testimisse (RR:1.38;95%CI:0.82–2.23). 3 RKU-st koosnev metaanalüüs näitas, et audio vs isikupõhine või teks ilmselt ei mõjuta kaasatust HIV testimisse (RR: 1.05; 95%CI: 0.84–1.31). 3 RKU-st koosnev metaanalüüs näitas, et video nõustamine vs isikupõhine tõstab kaasatust HIV testimisse (RR:10.37; 95%CI: 1.80–59.88).
1 RKU näitas, et sagedasemad videod pluss võimalus teha ise testi (self-testing), tõstab kaasatust HIV testimisse (RR: 1.77; 95%CI:1.54–2.04).
2 RKU-d käsitlesid videol põhineva testi-eelse informatsiooni edastamise mõju HIV testide positiivsuse määrale, aga kumbki uuring ei näidanud efekti.
1 RKU näitas, et sotsiaalmeedial põhinev sekkumine vs tava HTS tõstab kaasatust HIV testimisse: 64% vs 42%.
3 RKU-st koosnev metaanalüüs näitas, et SMS vs mitte midagi ei oma efekti kaasatusele HIV testimisse (RR:1.17; 95%CI: 1.03–1.32). 1 RKU näitas, et SMS vs mitte midagi kas vähendab uute HIV juhtude arvu või vähesel määral tõstab (RR:0.60-fold; 95%CI: 0.10–3.53). 3 RKU-st koosnev metaanalüüs näitas, et SMS vs mitte midagi kas vähendab HIV testide positiivsuse määra või vähesel määral tõstab (RR:0.79; 95%CI: 0.24–
2.60).
Negatiivseid mõjusid käsitlesid 2 uuringut, kumbki uuring ei näidanud sotsiaalsete kahjude riski. Üks uuring, kus käsitleti individuaalsete kutsete saatmist, näitas partnerite vahelist lähisuhtevägivalda võrdselt nii kontroll kui sekkumisgrupis. Üks uuring, mis käsitles paaride HIV testimist ja nõustamist näitas partnerite vahelist lähisuhtevägivalda võrdselt nii kontroll kui sekkumisgrupis. Läbi uuringute ei olnud raporteeritud kahju seotud nõudlust tekitava sekkumisega.
Lisaotsinguga kaasati 4 RKU-d. 1 RKU käsitles riikliku kampaania mõju kaasatusele HIV testimisse vs testimine enne kampaaniat. Kampaania ajal oli sekkumisgrupis kaasatus HIV testimisse kõrgem võrreldes sekkumise eelse ajaga (RR = 1.43; 95% CI 1.19–1.73).
1 RKU võrdles SMS saatmist vs mitte saatmist kaasatusele HIV testimisse. Sekkumisgrupp osales suurema tõenäosusega HIV testimisel viimase 6 kuu jooksul: 86.1% vs 77.7%; AOR 1.71, 95% CI 1.11–2.66). 1 RKU võrdles testimist võimalusega loobuda nõustamisest vs tavapärane testimine koos nõustamisega. Uuring näitas, et võimalus loobuda nõustamisest ei tõstnud kaasatust HIV testimisse, kuid vähendas teenusepakkujate koormust (IRR was 1.04; 95% CI: 0.89 to 1.22; P = 0.63).
1 RKU käsitles paaridele mõeldud HIV testimist ja nõustamist vs kontrollgrupp (ainult esmane nõustamine). Sekkumisgrupp osales suurema tõenäosusega paaridele suunatud nõustamisel ja testimisel: 42% vs 12%.
|
Tervise Arengu Instituut kasutab stiimuleid vähe. Toidupakke kasutatakse ainult sotsiaalmajades, mujal ei ole andnud efekti. Kinkekaartide kasutamine on andnud hea tulemuse tuberkuloosiravis (OKR), kuid mitte NSI-seas. |
Undesirable EffectsHow substantial are the undesirable anticipated effects? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
|
WHO poolt koostatud süstemaatiline ülevaade koondas 86 RKU-d, millest 1) 12 käsitlesid stiimulite kasutamist, 2) 7 mobiliseerimist, 3) 20 suunatud ja kohandatud sekkumisi, 4) 27 nõustamist ning 5) 28 digitaalseid sekkumisi. 1) 12 RKU-d, mis käsitlesid stiimulite kasutamist näitasid, et tõenäoliselt tõstavad fikseeritud, erineva rahalise väärtusega stiimulid mõningal määral kaasatust HIV testimisse. 2 uuringut keskendusid heteroseksuaalsetele meestele, 6 heteroseskuaalsetele täiskasvanutele, 2 naistele ja 2 lastele (5-9a) ning noorukitele (10-19a). 9 uuringut viidi läbi Aafrikas ja 3 Ameerikas. Tulemitena vaadeldi kaasatust HIV testimisse, HIV testide positiivsuse määra, kaasatust HIV ravisse ning HIV ennetavatesse teenustesse. 5 RKU-st koosnev metaanalüüs näitas, et fikseeritud väärtusega rahalised stiimulid tõstavad suure tõenäosusega kaasatust HIV testimisse (RR: 1.52, 95%CI: 1.28–1.80). 2 RKU-st koosnev metaanalüüs näitas, et loteriil baseeruvad stiimulid võrreldes stiimuli mitte kasutamisega, võivad vähesel määral tõsta kaasatust HIV testimisse (RR: 1.45; 95%CI: 0.74–2.86). 1 RKU näitas, et fikseeritud väärtusega stiimul ja loteriil baseeruvad stiimulid koos võidu/kaotuse sõnumitega, ei pruugi muuta kaasatust HIV testimisse (RR: 0.97; 95%CI: 0.92-1.01).
1 RKU testis mitte-rahaliste ja tingimuslike stiimulite kasutamist paaridel HIV testimisse kaasatusel (RR = 5.5; 95%CI: 3.63–8.47) 1 RKU testis fikseeritud rahalise väärtusega tingimuslike stiimulite kasutamist HIV testimisse kaasatusel (RR=3.09; 95%CI:1.86–5.12). 1 RKU näitas, et tegevuspõhised rahalised stiimulid vs mitte tegevuspõhised (performance-based) teenuseosutajatele suurendavad kaasatust HIV testimisse. Tegevuspõhisel rahalisel stiimulil vs mitte tegevuspõhisel rahalisel stiimulil (lihtsalt tasu) erinevus puudus. 2 RKU-st koosnev metaanalüüs näitas, et fikseeritud väärtusega rahalised stiimulid vs mitte midagi tõstavad vähesel määral HIV testide positiivsuse määra (RR: 1.47; 95%CI: 0.48–4.54. 1 RKU näitas, et fikseeritud väärtusega rahalised stiimulid vs mitte midagi tõstavad vähesel määral kaasatust HIV ravisse (RR: 1.36 (95%CI: 0.61-3.05). 1 RKU näitas, et fikseeritud väärtusega rahalised stiimulid vs mitte midagi, ei oma olulist efekti kaasatusele HIV ennetavatesse teenustesse (ümberlõikamine) (1.27; 95%CI: 0.81–1.97).
2) 7 RKU-d, mis uurisid mobilisatsiooni mõju näitasid, et mobilisatsioon (vs mitte) tõstab kaasatust HIV testimisse, kuid võib vähendada HIV testide positiivsuse määra (3.3% vs 1.0%, RR: 1.59; 95%CI:0.48-5.28. Kõik uuringud keskendusid tavapopulatsioonile. 4 uuringut viidi läbi Aafrikas ja 3 Ameerikas. Tulemitena vaadeldi kaasatust HIV testimisse, HIV testide positiivsuse määra, HIV testimse sagedust, kaasatust HIV ravisse. 5 RKU-st koosnev metaanalüüs näitas, et HTS koos mobilisatsiooniga vs tava HTS tõstab HIV testimisse kaasatust (RR:2.11; 95%CI:1.41–3.15). 1 RKU näitas, et kogukonnal põhinev spordi ja teatri põhine mobilisatsioon ei oma efekti HIV testimise kaasatusele. 1 RKU näitas, et mobilisatsioon koos sõnumiga, kuidas testimine on kasuks kogukonnale, tõstis HIV testimisse kaasatust 60% 2 RKU-st koosnev metaanalüüs näitas, et mobilisatsioon vs mitte midagi võib vähesel määral tõsta HIV testide positiivsuse määra (5.8% vs 7.0%, RR: 0.60;95%CI: 0.19–1.92)
1 RKU näitas, et mobilisatsioon vs mittemidagi võib mõningal määra tõsta HIV testimise sagedust 9.7% (RR: 1.25; 95%CI: 0.16–9.90). 1 RKU näitas, et mobilisatsioon vs mitte midagi võib mõningal määral tõsta kaasatust HIV ravisse (RR: 1.90; 95%CI: 0.03–133.00).
3) 20 RKU-d käsitlesid suunatud ja kohandatud sekkumisi; nendest 4 uuringut käsitlesid HIV testimise teenuste reklaamimist (HTS-i reklaamimine vs standard HTS võib mõningal määral tõsta kaasatust HIV testimisse ja võib vähendada HIV testide positiivsuse määra - 0.3% vs 0.9%, RR: 0.32; 95%CI: 0.10–0.97); 6 hindasid eakaaslaste põhiseid lähenemisi (eakaaslaste põhised lähenemised ilmselt suurendavad kaasatust HIV testimisse ent vähendavad HIV testide positiivsuse määra), 7 hindasid personaliseeritud sisu ja sõnumite edastamist (võivad omada vähest mõju kaasatusele HIV testimisse) ning 3 isiklike kutsete saatmist (vähene tõendatus, seega ei saa öelda, et personaliseeritud kutse üksi omaks efekti). 9 uuringut oli läbi viidud Aafrika, 10 Ameerikas, 1 Euroopas; 4 käsitlesid üldpopulatsiooni, 4 noorukeid (10-19) ja 7 MSM-e. 2 RKU-st koosnev metaanalüüs näitas, et HTS+reklaam vs HTS suurendab kaasatust HIV testimisse (RR: 1.62; 95%CI:1.06–2.48). 1 RKU näitas, et HTS-i reklaamimine kirikutes ja baarides võib vähendada HIV testide positiivsuse määra (RR: 0.24; 95%CI: 0.08–0.74).
2 RKU-st koosnev metaanalüüs näitas, et eakaaslaste põhised sekkumised suurendavad vähesel määral kaasatust HIV testimisse (RR: 1.31;95%CI: 1.00–1.72).
1 RKU näitas, et ilmselt ei oma eakaaslaste põhised lähenemised efekti HIV testide positiivsuse määrale 2.4% vs 2.3% (RR:1.07;95%CI:0.27–4.22) või isegi vähendavad seda 5.8% vs 6.9% (RR:0.84; 95%CI:0.22–3.21). 3 RKU-st koosnev metaanalüüs MSM-idel näitas, et personaalsed sõnumid vs tava HTS ei mõjuta HIV testimisse kaasatust (RR: 1.13;95%CI: 0.86–1.48), mõju võivad omada soo ja rahvuse põhise suunitlusega sõnumid (RR:1.03; 95%CI:1.00-1.05). 2 RKU-s koosnev metaanalüüs näitas, et isiklikud kutsed vs tavakutsed võivad tõsta kaasatust HIV testimisse (RR: 2.22; 95%CI: 2.20–3.61).
1 RKU näitas, et personaalne kutse vs mitte midagi tõstab HIV testide positiivsuse määra (4% vs 0%).
4) 27 RKU-d käsitlesid informatsiooni edastavaid ja nõustavaid sõnumeid: 12 RKU-d üldist nõustavat sõnumit enne HTS-i (võib vähesel määral tõsta kaasatust HIV testimisse; enamik uuringuid sihtrühmal), 3 RKU-d paaride nõustamist (ilmselt tõstab kaasatust testimisse, aga ei mõjuta testide positiivsuse määra), 6 RKU-d sõnumi ja sisu kohandamist enne HTS-i (motiveeriva või informeeriva sisuga sõnumitest tõstis kaasatust HIV testimisse ainult 10 informatiivse SMSi saatmine, vähene tõendatus, et seksuaalseid riske vähendav sekkumine tõstab kaasatust testimisse ja ebaselge tõendus, et nõustavatel sõnumitel oleks mõju kaasatusele HIV testimisse), 3 RKU-d motiveerivat nõustamist enne HTS-i (motivatsioonile orienteeritud nõustamine ja sõnumid tõstavad kaasatust HIV testimisse, kuid tõendus HIV testide positiivsuse määrale on ebaselge) ja 4 RKU-d vähendatud ajalise kestvusega nõusamist enne HTS-i (erinev nõustamise pikkus, intensiivsus ja intervallid omavad sarnast efekti kaasatusele HIV testimisse). 14 uuringut viidi läbi Ameerikas, 5 Aafrikas, 4 Euroopas, 13 käsitlesid üldpopulatsiooni, 3 MSM-e, 5 süstivaid narkomaane/narkomaane, 4 noorukeid, 1 rasedate naiste partnereid, 1 kõrge riskiga isikuid. 5 RKU-st koosnev metaanalüüs näitas, et HIV spetsiifiline informatsioon ja nõustamine enne testimist vs tavateenus tõstab vähesel määral kaasatust HIV testimisse (RR:1.38; 95%CI:0.93–2.06).
1 RKU näitas, et HIV spetsiifiline informatsioon vs tava HTS ei oma mõju noorukitel kaasatusele HIV testimisse. 2 RKU-st koosnev metaanalüüs näitas, et HIV spetsiifiline informatsioon ja nõustamine koos majandusliku võimestamisega vs tava HTS tõstab vähesel määral kaasatust HIV testimisse (RR: 1.80; 95%CI:1.05–3.08). 1 RKU näitas, et grupipõhised nõustavad sõnumid enne HTS vs tava HTS tõstavad kaasatust HIV testimisse: 10% vs 5% (RR:2.02; 95%CI:0.67–6.08). 1 RKU näitas, et nõustamine, mille eesmärk on luua usaldus teenusepakkuja ja kliendi vahel vs tava HTS kas vähendab või vähesel määral tõstab kaasatust HIV testimisse (6% vs 8%; RR: 0.71; 95%CI:0.31–1.66), aga vähendab kui see kombineerida HIV spetsiifilise informatsiooniga (6% vs 18%).
1 RKU näitas, et riske vähendava info andmine ja nõustamine enne HTS vs tava HTS süstivate narkomaanide seas tõstab kaasatust HIV testimisse (78.1% vs 18.2%; R:4.29; 95%CI: 3.22–5.73). 1 RKU näitas, et riske vähendava info andmine ja nõustamine enne HTS vs tava HTS süstivate narkomaanide seas võib vähesel määral tõsta uute HIV juhtude arvu (RR:1.39; 95%CI: 0.11–17.24). 1 RKU näitas, et HIV spetsiifiline nõustamine koos majandusliku võimestatusega võib vähendada kaasatust HIV ennetavatesse teenustesse (RR: 0.71;95%CI: 0.53–0.95).
3 RKU-st koosnev metaanalüüs näitas, et paaridele suunatud nõustamine vs standard HTS suure tõenäosusega tõstab kaasatust HIV testimisse (RR: 1.50; 95%CI: 1.06–2.10). 1 RKU näitas, et paaridele suunatud nõustamine vs standard HTS ilmselt ei oma mõju HIV testide positiivsuse määrale (RR: 1.46; 95%CI: 0.78–2.71; RR: 1.80; 95%CI: 0.89–3.65).
1 RKU näitas, et kohandatud sisu (HIV ravi kasumlikkus ja vähendatud ülekande potentsiaal) koos mobilisatsiooniga tõstis kaasatust HIV testimisse 60%. 1 RKU näitas, et kasu vs kahju sisuga sõnum enne HTS-i ilmselt tõstab kaasatust HIV testimisse (OR: 1.87; 95%CI: 1.07–3.28).' 1 RKU näitas, et erineva intervalliga saadetud motiveeriv vs informeeriv sõnum lähenemisel mõjutas kaasatust HIV testimisse kümne informatiivse SMSi saatmine (3 motiveerivat SMSi: RR: 0.98; 95%CI: 0.75–1.28. 10 motiveerivat SMSi: RR: 1.17; 95%CI: 0.90–1.51. 3 informeerivat SMSi: RR: 1.06; 95%CI: 0.81–1.38. 10 informeerivat SMS-i: RR: 1.26; 95%CI: 0.97–1.62. 1 RKU näitas, et riske kirjeldav SMS vs riske eitav SMS (agnostic) ei omanud efekti kaasatusele HIV testimisse: 11% vs 13% (RR: 0.84; 95%CI: 0.65–1.08).
1 RKU näitas, et seksuaalseid riske vähendav sekkumine vs tava HTS võiv tõsta kaasatust HIV testimisse (RR: 2.11; 95%CI:1.29–3.45). Sama uuringus puudus mõju HIV testide positiivsuse määrale. 3 RKU-st koosnev metaanalüüs näitas, et motivatsioonile orienteeritud sõnumid ja nõustamine vs tava HTS tõstavad kaasatust HIV testimisse: 33.6% vs 24.1% (RR: 1.52; 95%CI: 1.07–2.17). 1 RKU näitas, et motivatsioonile orienteeritud sõnumid ja nõustamine vs tava HTS ei mõjuta HIV testide positiivsuse määra.
3 RKU-st koosnev metaanalüüs näitas, et vähendatud kestvusega nõustamine omab samasugust efekti kaasatusele HIV testimisse nagu pikemaajaline nõustamine (RR:1.05; 95%CI: 0.99–1.11). 1 RKU näitas, et interatiivne nõustamine vs didaktiline nõustamine tõstab kaasatust HIV testimisse: 20% vs 11% (RR: 1.83-fold; 95%CI: 0.78-4.30).
5) 28 RKU-d käsitlesid digitaalseid sekkumisi: 10 uuringut käsitles videol või audiol baseeruvaid sekkumisi (tõenäoliselt tõstab videol põhinev info edastamine ja nõustamine kaasatust HIV testimisse, aga mitte audiol põhinev), 5 sotsiaalmeediat (mõju ebaselge), 5 veebilehekülgi (mõju ebaselge) ja 8 tekstisõnumeid (SMS) (vähene tõendus, ilmselt tõstab kaasatust HIV testimisse vähesel määral ning kas vähendab või tõstab vähesel määral testide positiivsuse määra). 15 uuringut viidi läbi Ameerikas, 3 Euroopas, 3 Aasias, 7 Aafrikas. 8 uuringut keskendusid üldpopulatsioonile, 14 MSM-idele, 1 õigusrikkujatele ja 1 noorukitele, 1 HIV-ga kokkupuutunud imikute hooldajatele, 1 prostitutsiooni kaasatud naistele, 1 kaugsõidu autojuhtidele ja 1 tudengitele.
3 RKU-st koosnev metaanalüüs näitas, et videol baseeruvad sekkumised vs isiku põhine (in-person) või tekstil põhineva sisuga HTS tõstavad kaasatust HIV testimisse (RR:1.38;95%CI:0.82–2.23). 3 RKU-st koosnev metaanalüüs näitas, et audio vs isikupõhine või teks ilmselt ei mõjuta kaasatust HIV testimisse (RR: 1.05; 95%CI: 0.84–1.31). 3 RKU-st koosnev metaanalüüs näitas, et video nõustamine vs isikupõhine tõstab kaasatust HIV testimisse (RR:10.37; 95%CI: 1.80–59.88).
1 RKU näitas, et sagedasemad videod pluss võimalus teha ise testi (self-testing), tõstab kaasatust HIV testimisse (RR: 1.77; 95%CI:1.54–2.04).
2 RKU-d käsitlesid videol põhineva testi-eelse informatsiooni edastamise mõju HIV testide positiivsuse määrale, aga kumbki uuring ei näidanud efekti.
1 RKU näitas, et sotsiaalmeedial põhinev sekkumine vs tava HTS tõstab kaasatust HIV testimisse: 64% vs 42%.
3 RKU-st koosnev metaanalüüs näitas, et SMS vs mitte midagi ei oma efekti kaasatusele HIV testimisse (RR:1.17; 95%CI: 1.03–1.32). 1 RKU näitas, et SMS vs mitte midagi kas vähendab uute HIV juhtude arvu või vähesel määral tõstab (RR:0.60-fold; 95%CI: 0.10–3.53). 3 RKU-st koosnev metaanalüüs näitas, et SMS vs mitte midagi kas vähendab HIV testide positiivsuse määra või vähesel määral tõstab (RR:0.79; 95%CI: 0.24–
2.60).
Negatiivseid mõjusid käsitlesid 2 uuringut, kumbki uuring ei näidanud sotsiaalsete kahjude riski. Üks uuring, kus käsitleti individuaalsete kutsete saatmist, näitas partnerite vahelist lähisuhtevägivalda võrdselt nii kontroll kui sekkumisgrupis. Üks uuring, mis käsitles paaride HIV testimist ja nõustamist näitas partnerite vahelist lähisuhtevägivalda võrdselt nii kontroll kui sekkumisgrupis. Läbi uuringute ei olnud raporteeritud kahju seotud nõudlust tekitava sekkumisega.
Lisaotsinguga kaasati 4 RKU-d. 1 RKU käsitles riikliku kampaania mõju kaasatusele HIV testimisse vs testimine enne kampaaniat. Kampaania ajal oli sekkumisgrupis kaasatus HIV testimisse kõrgem võrreldes sekkumise eelse ajaga (RR = 1.43; 95% CI 1.19–1.73).
1 RKU võrdles SMS saatmist vs mitte saatmist kaasatusele HIV testimisse. Sekkumisgrupp osales suurema tõenäosusega HIV testimisel viimase 6 kuu jooksul: 86.1% vs 77.7%; AOR 1.71, 95% CI 1.11–2.66). 1 RKU võrdles testimist võimalusega loobuda nõustamisest vs tavapärane testimine koos nõustamisega. Uuring näitas, et võimalus loobuda nõustamisest ei tõstnud kaasatust HIV testimisse, kuid vähendas teenusepakkujate koormust (IRR was 1.04; 95% CI: 0.89 to 1.22; P = 0.63).
1 RKU käsitles paaridele mõeldud HIV testimist ja nõustamist vs kontrollgrupp (ainult esmane nõustamine). Sekkumisgrupp osales suurema tõenäosusega paaridele suunatud nõustamisel ja testimisel: 42% vs 12%.
|
Nõudlust tõstvad strateegiad ei too kaasa olulisi terviseohte ega kõrvaltoimete riski. |
Certainty of evidenceWhat is the overall certainty of the evidence of effects? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
|
Tõendus nõudlust tõstvate strateegiate osas oli enamasti väga madala kuni mõõduka kvaliteediga. Paljusid RKU-sid polnud võimalik puulida, kuna heterogeensus oli suur või puudusid piisavalt täpsed andmed, seega vähe metaanalüüse. Enamik uuringuid näitas sekkumise vähest või mitte mingit efekti soovitud tulemile. |
- |
ValuesIs there important uncertainty about or variability in how much people value the main outcomes? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
|
Sihtrühma hinnanguid ja eelistusi käsitleti 15 RKU-s: 2 uuringut stiimulite, 2 mobiliseerimise, 1 kohandamise ja suunatud lähenemise, 4 nõustamise ja 6 digitaliseerimise kohta.
Uuringud näitasid, et mõned nõudlust tekitavad strateegiad aitasid sihtrühmas vähendada hirmu testimise ees ning neid tajuti lõbusate ja ligipääsetavatena. Mõningad mured kerkisid esile seoses nende sekkumistega, mis olid suunitletud paaridele ja sekkumistega, mis oma asukoha tõttu võisid olla mitte piisavalt privaatsed, tekitada stigmatiseerimist ja diskrimineerimist. Stiimulid - motiveerivad testima; grupipõhised on lõbusad ja ligipääsetavad, tekitasid mugava tunde antud teemal rääkimiseks. Kiriku põhine mobiliseerimine - taskukohane, mugav, privaatne, põhjustas rahulolu, andis rohkem võimalust infoga kursis olla. kohandatud ja suunatud lähenemine - personaalsed kirjad tekitasid partnerites negatiivset reaktsiooni, aga olid samas vastuvõetavad. Nõustamine - tõstis enesekindlust ja enesetõhusust, vastuvõetav, rahulolu seoses otsusega minna testima. digitaalsed lähenemised - rahulolu seoses online nõustamisega, videod aktsepteeritavad MSM-ide hulgas, vähendasid privaatsuse kartust meeste seas, suurendasid testimise vastuvõetavust, online sekkumine täpsema info edastamiseks oli vastuvõetav MSM-ide hulgas.
|
- |
Balance of effectsDoes the balance between desirable and undesirable effects favor the intervention or the comparison? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
|
Stiimulite kasutamine ilmselt tõstab kaasatust HIV testimisse, kuigi võib olla seotud lühiajaliste terviseotsuste tegemisega. Seega tuleks nende kasutamisel kaaluda lühiajalisi kasusid võrreldes pikemaajaliste käitumismustritega (võib tekkida käitumismuster, kus näiteks testimist seostatakse mõne rahalise stiimuliga). |
Nõudlust tõstvad strateegiad ei too kaasa olulisi terviseohte ega kõrvaltoimete riski. Stiimulite kasutamine teatud sihtrühmadel võib potentsiaalselt vähendada tervise ebavõrdsust. |
Resources requiredHow large are the resource requirements (costs)? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
|
8 uuringut raporteerisid nõudlust tekitavate strateegiatega seotud kulusid. Stiimulite kasutamine oli seotud suuremate kuludega kui mitte kasutamine. Mobiliseerimise kulude kohta andmed puudusid. Suunatud sekkumiste puhul olid digitaalsed reklaamid kallimad võrreldes trükitud reklaamidega. Nõustamine - teenusepakkujate koolituskulud olid väiksemad kui saadud kasu. Digitaalsete sekkumiste puhul on soodsamad sihtrühma kaasavad meetmed (crowdsourcing). SMS on suhteliselt odav meetod suure hulga inimesteni jõudmiseks. |
Ei tea, Eestis puuduvad hinnagud. Nõudlust tekitavad strateegiad on väga erinevad ning ka nendeks kuluv resurss võib olla väga varieeruv. |
Certainty of evidence of required resourcesWhat is the certainty of the evidence of resource requirements (costs)? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
|
Eestis ei ole nõudlust tõstvate strateegiate rakendamiseks vajalikke ressursse teaduslikult hinnatud. |
- |
Cost effectivenessDoes the cost-effectiveness of the intervention favor the intervention or the comparison? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
|
Eestis ei ole nõudlust tõstvate strateegiate kulutõhusust hinnatud. 8 uuringut raporteerisid nõudlust tekitavate strateegiatega seotud kulusid. Stiimulite kasutamine oli seotud suuremate kuludega kui mitte kasutamine. Suunatud sekkumiste puhul olid digitaalsed reklaamid kallimad võrreldes trükitud reklaamidega. Nõustamine - teenusepakkujate koolituskulud olid väiksemad kui saadud kasu. Digitaalsete sekkumiste puhul on soodsamad sihtrühma kaasavad meetmed (crowdsourcing). SMS on suhteliselt odav meetod suure hulga inimesteni jõudmiseks. |
Eestis ei ole nõudlust tõstvate strateegiate kulutõhusust hinnatud, küll on aga hinnatud HIV-testimise kulutõhusust. Rüütel jt. (2017) raporti kohaselt oleks MSM-ide puhul kõige kulutõhusam testimise strateegia üks kord aastas, täiendkulu tõhususe määr (TTM) on 16200 eurot ühe säästetud eluaasta kohta (YLS) (ingl year of life saved). NSI-de puhul oleks kulutõhus testida üks kord kuus (TTM on 11000 eurot YLS kohta). Kogu rahvastiku puhul oleks kulutõhus testida üks kord kolme aasta jooksul (TTM on 13000 eurot YLS kohta). Rüütel K, Lemsalu L, Mabileau G, Paltiel AD, Walensky RP, Freedberg KA, Yazdanpanah Y. HIV-testimise kulutõhususe modelleerimine. Uuringu tulemuste lühikokkuvõte. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2017. |
EquityWhat would be the impact on health equity? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
|
Õige lähenemise korral võib tõsta võrdsust, ent võib ka suurendada ebavõrdsust, juhul kui eelistada teatud sihtrühmi. |
Stiimulite kasutamine teatud sihtrühmadel võib potentsiaalselt vähendada tervise ebavõrdsust. |
AcceptabilityIs the intervention acceptable to key stakeholders? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
|
Olulisi kahjusid sekkumised ei põhjusta (lähisuhtevägivald, uuringud näitasid, et ei erine sekkumis- ja kontrollgrupis). Kartus stigmatiseerimise, diskrimineerimise ja privaatsuse osas. Rahalised stiimulid vastuvõetavad. |
- |
FeasibilityIs the intervention feasible to implement? |
||
Hinnang |
Uurimistöö tõendid |
Täiendavad kaalutlused |
|
|
Stiimulite kasutamine on seotud lisakuludega, mis võib olla probleemiks ning vajab poliitilist nõusolekut. Mobiliseerimise rakendamine ei ole seotud takistustega, kuid vajab olustikule vastavat modifitseerimist (ühiskonna, kaaslaste valmisolek). Kohandatud ja suunatud lähenemiste kasutamine on ilmselt kõige suurema teostatavusega ja ka enim vastuvõetav sihtrühmale, ent vajab sarnaselt mobilisatsioonile olustikule vastavat modifitseerimist. Nõustav sisu ja sõnumid on läbi aja olnud enim vastuvõetav meetod, ent võib olla vajadusega teenuseosutajate ümberkoolitamiseks. Digitaalsete lähenemiste teostatavus sõltub olustikust ja on seni vähe uuritud. |
Eestis on teatud sekkumised juba kasutusel: perearsti kvaliteedi süsteemi lisatud uus indikaator, meediakampaaniad ja HIV-testimise nädal. SMS sõnumite saatmist pole kasutatud. Stiimulite kasutamine NSI puhul pole andnud efekti. |
