Guideline Development Tool

Autor(id): Jekaterina Konstantinova

Küsimus:

Kontekst: Kas osteoporoosi kahtlusega inimestel teha kindlad analüüsid või mitte, et välistada muu sekundaarse osteoporoosi põhjus?

Bibliograafia:

Tõendatuse astme hinnang	Uuritavate arv	Mõju	Tõendatuse aste	Olulisus
Tuvastatud analüüside kõrvalekalded tervetel osteoporoosiga naistel
1¹	vaatlusuuringud	väike	väike	suur	suur^a	puudub	See on läbilõike uuring, kus osales 664 postmenopausaalset osteoporoosiga naist kes osalesid Osteoporosis and Metabolic Bone Disease Program aastatel 1992-1996. Uuringusse kaastati naised vanuses al 45 a, kellel ei olnud varasemalt teada luutihedust mõjutavate ravimite kasutamist. Väljalangemise kriteeriumiks olid lisaks: inimesed kellel olnud gastrektoomia või sooleresektsioon, malabsorbtsioon, pikk immobilisatsioon, alkohoolikud, haigustega nagu, parathüreoidism, hüpertüreoidism, maksahaigused, reimatoidartriit, neerupuudulikkus ja teised. Uuringusse kaasamiseks olid vajalikud eelnevad tehtud vereanalüüsid mis koosnesid kliinilisest ja biokeemilisest verest (kaasaarvatud Ca, fosfor, ALP, üldbilirubiin, urea, kreatiniin, albumiin, globuliin, glutamaat püruvaat transaminaas (ALT), glutamic-okalotsetiin transaminaas (AST), PTH, Vit D (25OHD), 24t uriinist Ca ja kreatiniini analüüsi. Referentsväärtustest kõrvalekaldunud analüüse loeti patoloogilisteks, välja arvatud vit D analüüs ja uriini analüüs. Vit D seerumi tase alla 30 peeti madalaks. Varem diagnoosimata haigused olid tuvastatud spetasialistide poolt päerast kliinilist uurimist ning vajalikke täiendavate analüüside ja uuringute tegemise järel. Statistiline analüüs viidi läbi tarkvarade SAS ja STATA abil. Haiguste riskifaktorite tuvasstamiseks kasutati astmelist logistilsit regressiooni. Lõpuks kriteeriume täitis 173 naist. Uuringu käigus leiti 55 naisel 173st (32%) varem tuvastamata haigus. 17 naisel leitud hüperkaltsiuria, 14- malabsorptsioon, 12- hüperparatüreoidism, 7 vit D defitsiiti (< 30 mmol/l). Kokku leiti 82-l naisel (47%) laboratoorsed abnormaalsused, kuid ainult kolm neljandikul nendest tuli välja tuvastamata haigus.	⨁◯◯◯ Väga madal^a
Analüüside nihked madala luu tihedusega patsientidel
1²	vaatlusuuringud	suur^b,^c	väike	suur	suur^d	puudub	Uuriti 272 patsienti (258 olid naised) madala luutihedusega kes olid saadetud arstide poolt Ülikooli Haiglasse osteoporoosi kahtlusega. Nende keskmine iga oli 71,8a. Nende T-skoor oli -2,0 või alla selle. Neil said võetud analüüsid, et uurida võimaliku sekundaarse osteoporoosi suhtes. Analüüsidest võeti: kliiniline veri, urea, elektrolüüdid, kreatiniin, maksanäitajad, Ca, F, ALP, PTH, 25(OH)D, TSH, FSH, LH, AM kortisooli test eelneva deksametasooniga, 24t uriinist Ca, Na, kreatiniin. Tulemusena leiti 48 (17,9%) patsientideil D vitamiini defitsiit (25OHD vit tase alla 16ng/ml). 17 (6,3%) patsiendil leiti hüperkaltsiuuria (Ca>250mg/24t). Kahel patsiendil (0,7%) leitud kõrgenenud seerumi Ca ja PTH tase ning diagnoositi hüperparatüreoidism. 205 (75,3%) patsienidil ei leitud ühtegi laboratoorset kõrvalekallet. Uuringu tegijad soovitavad osteoporoosi diagnoosimisel sekundaarse põhjsue välistamiseks teha patsientidel vähemalt D vit, seerumi Ca ja 24/t uriini Ca analüüse.	⨁◯◯◯ Väga madal^b,^c,^d
D vit ja PTH tase osteoporoosiga naistel
1³	vaatlusuuringud	väike	väike	suur	suur^d,^e	puudub	Retrospektiivne uuring mille käigus vaadati läbi 237 naiste haiguslood, kes olid suunatud Skeletal Health and Osteoporosis program at the Brigham and Women's Hospital aastatel 1990-1995. Mediaanvanus oli 56a. Patsientidel pidi olema tehtud DXA uuring ning uuritud sekundaarse osreoproosi põhjused. Analüüsidest olid tehtud: iPTH, 25OHD, TSH, 24/t uriinist Ca, seerumi ja uriini elektoforees. Uuriti seost BDM ja iPTH, 25OHD ja uriini Ca tulemuste vahel. Patsientide mediaanvanus oli 56a. 196 naist olid postmenopausis, neist 49 kasutasid HAR. 41 naist olid premenopausis. 54% esinesid sekundaarse osteoporoosi riskifaktorid: 37 pt kasutas GKS, 30-l pt oli kilpnäärmehaigus, 26-l pt esines enneaegne ovariaalne puudulikkus, 6-l pt organtransplantatsioon, 11-l gastoentestinaalsed haigused (tsöliaakia, põletikulised soolehaigused), 7-l reumatoloogilised haigused, 4-l hüperparatüreoidism. 48% ei esinenud sekundaarse osteoproosi riskifaktoreid. Kokku 33%-l tuvastatud osteopeenia ja 61% osteoproos. Tulemustes 16% leiti D vit defitsiit (< 15ng/ml), 15% hüperkaltsiuuria, 11,5% suurenenud PTH (>65ng/ml), 6% abnormaalne seerumi elektroforees, 6% abnormaalne uriini elektroforees, 4% hüpertüreoos (TSH <0.5 mU/ml). Patsientidel ei leitud seost T skoori ja vit D taseme vahel. Küll aga leiti pöördvõrdelist seost madala D vit taseme ja suurenenud iPTH vahel (r 4 0.30, P < 0.0001). Naistel kellel ei olnud sekundaarse osteoporoosi riskifaktoreid ning kelle D vit tase oli <25mg/ml, täheldatud suuremat iPTH(>49pg/ml) taset. Uuringu tegijad soovitavad hoida D vit tase üle 25mg/ml, et vältida PTH taseme tõusu.	⨁◯◯◯ Väga madal^d,^e
Terved luumurruga patsiendid vs madala luutihedusega patsiendid
1⁴	vaatlusuuringud	väike	väike	suur	suur^b,^d	puudub	Läbilõikeuuring kus vaadati patsientide andmed The Osteoporosis and Fracture Intervention and Fracture registris aastatel 2002-2005. Uuringusse kaasati 50 aastased ja vanemad patsiendid kellel esines proksimaalne reieluumurd ning kellel ei esinenud luuutihedust mõjutavaid haigusi (kasvajad, neerupuudulikkus, sooleresektsioon, malabsorptsioon, alkoholism, hiljutine keemiaravi jne). Patsiente võrreldi kontrollgruppiga kellel esines madal luutihedus või osteoproos ilma luumurruta.Mõlemad grupid läbisid kliinilist läbivaatust ja varasemate haigusloode ülevaatust. Laboratoorsed testid hõlmaisd: kliinilist verd, Ca, F, ALP, ALT, AST, üldbil, urea, kreatiniin, albumiin, globuliin, iPTH, 25OHD, seerumi valgu elektroforees, TSH, 24/t uriinist Ca ja kreatiniin.Analüüse peeti abnormaalseteks kui nad olid referentsväärtustest väljas, välja arvatud D vit, kus peeti defitsiidiks tase alla 30 ng/ml ning uriini Ca tase alla 500mg/päevas. Gruppe üritati võrdsustada vanuse, soo jne suhtes.Luumurruga gruppi kaasati esialgselt 304 patsienti, kuid lõpuks uuringusse jäid 157 patsienti. Mediaanvanus oli 70a.Tulemustes üle 80% luumurru grupis oli vähemalt üks eelnevalt diagnoosimata seisund, kus kõige sagedamini esines D vit defitsiiti, kroonilis neeruhaigust ning monoklonaalset gammopaatiat.61% leiti D vit defitsiit:Lumurruga grupis 14 (9%) oli 25 OHD tase ≤25 nmol/l, 46 (29%) 25 OHD of 25–50 nmol/l, 47 (30%) 25 OHD of 50–75 nmol/l ja 50 (37%) 25 OHD>75 nmol/l. .Normaalse D vit taseme juures madalat Ca imendumist täheldati 5% ja hüperkaltsiuuriat 3%,16% luumurruga grupis oli varem diagnoosimata krooniline neeruhaigus kellest ühel kolmadnikul esines ka sekundaarset hüperparatüreoidismi. 6% esines monoklonaalset gammapaatiat (MGUS).Kehal inimesel leiti hüpotüreoos. Hüpertüreoosi ei ole tuvastatud.Kontrollrühmas leiti 48% eelnevalt diagnoosimata seisund mille hulgas oli D vit vaegus, krooniline neeruhaigus, hüperkaltsiuuria ja plasmarakkude häired.Kokkuvõttes leiti, et luumurrugrupis oli võrreldes kontrollgrupiga kõrgem kreatiniini tase (p = 0.002, 95% C.I. −0.09, 0.05); madalam 25 OH vitamin D (p = 0.019, 95% C.I. 6.5, 2.7), albumiin (p = 0.007, 95% C.I. 0.36, 0.009) ja 24-h (p = 0.024, 95% CI 51, 21).	⨁◯◯◯ Väga madal^b,^d

Tõendatuse astme hinnang

Uuritavate arv

Mõju

Tõendatuse aste

Olulisus

Uuringute arv

Uuringukavand

Nihke tõenäosus

Tõenduse ebakõla

Tõenduse kaudsus

Tõenduse ebatäpsus

Muud kaalutlused

kindlad analüüsid

mitte

Suhteline
(95% CI)

Absoluutne
(95% CI)

Tuvastatud analüüside kõrvalekalded tervetel osteoporoosiga naistel

1¹

vaatlusuuringud

väike

suur

suur^a

puudub

See on läbilõike uuring, kus osales 664 postmenopausaalset osteoporoosiga naist kes osalesid Osteoporosis and Metabolic Bone Disease Program aastatel 1992-1996. Uuringusse kaastati naised vanuses al 45 a, kellel ei olnud varasemalt teada luutihedust mõjutavate ravimite kasutamist. Väljalangemise kriteeriumiks olid lisaks: inimesed kellel olnud gastrektoomia või sooleresektsioon, malabsorbtsioon, pikk immobilisatsioon, alkohoolikud, haigustega nagu, parathüreoidism, hüpertüreoidism, maksahaigused, reimatoidartriit, neerupuudulikkus ja teised. Uuringusse kaasamiseks olid vajalikud eelnevad tehtud vereanalüüsid mis koosnesid kliinilisest ja biokeemilisest verest (kaasaarvatud Ca, fosfor, ALP, üldbilirubiin, urea, kreatiniin, albumiin, globuliin, glutamaat püruvaat transaminaas (ALT), glutamic-okalotsetiin transaminaas (AST), PTH, Vit D (25OHD), 24t uriinist Ca ja kreatiniini analüüsi. Referentsväärtustest kõrvalekaldunud analüüse loeti patoloogilisteks, välja arvatud vit D analüüs ja uriini analüüs. Vit D seerumi tase alla 30 peeti madalaks. Varem diagnoosimata haigused olid tuvastatud spetasialistide poolt päerast kliinilist uurimist ning vajalikke täiendavate analüüside ja uuringute tegemise järel. Statistiline analüüs viidi läbi tarkvarade SAS ja STATA abil. Haiguste riskifaktorite tuvasstamiseks kasutati astmelist logistilsit regressiooni. Lõpuks kriteeriume täitis 173 naist. Uuringu käigus leiti 55 naisel 173st (32%) varem tuvastamata haigus. 17 naisel leitud hüperkaltsiuria, 14- malabsorptsioon, 12- hüperparatüreoidism, 7 vit D defitsiiti (< 30 mmol/l). Kokku leiti 82-l naisel (47%) laboratoorsed abnormaalsused, kuid ainult kolm neljandikul nendest tuli välja tuvastamata haigus.

⨁◯◯◯
Väga madal^a

Analüüside nihked madala luu tihedusega patsientidel

1²

vaatlusuuringud

suur^b,^c

väike

suur

suur^d

puudub

Uuriti 272 patsienti (258 olid naised) madala luutihedusega kes olid saadetud arstide poolt Ülikooli Haiglasse osteoporoosi kahtlusega. Nende keskmine iga oli 71,8a. Nende T-skoor oli -2,0 või alla selle. Neil said võetud analüüsid, et uurida võimaliku sekundaarse osteoporoosi suhtes. Analüüsidest võeti: kliiniline veri, urea, elektrolüüdid, kreatiniin, maksanäitajad, Ca, F, ALP, PTH, 25(OH)D, TSH, FSH, LH, AM kortisooli test eelneva deksametasooniga, 24t uriinist Ca, Na, kreatiniin. Tulemusena leiti 48 (17,9%) patsientideil D vitamiini defitsiit (25OHD vit tase alla 16ng/ml). 17 (6,3%) patsiendil leiti hüperkaltsiuuria (Ca>250mg/24t). Kahel patsiendil (0,7%) leitud kõrgenenud seerumi Ca ja PTH tase ning diagnoositi hüperparatüreoidism. 205 (75,3%) patsienidil ei leitud ühtegi laboratoorset kõrvalekallet.

Uuringu tegijad soovitavad osteoporoosi diagnoosimisel sekundaarse põhjsue välistamiseks teha patsientidel vähemalt D vit, seerumi Ca ja 24/t uriini Ca analüüse.

⨁◯◯◯
Väga madal^b,^c,^d

D vit ja PTH tase osteoporoosiga naistel

1³

vaatlusuuringud

väike

suur

suur^d,^e

puudub

Retrospektiivne uuring mille käigus vaadati läbi 237 naiste haiguslood, kes olid suunatud Skeletal Health and Osteoporosis program at the Brigham and Women's Hospital aastatel 1990-1995. Mediaanvanus oli 56a. Patsientidel pidi olema tehtud DXA uuring ning uuritud sekundaarse osreoproosi põhjused. Analüüsidest olid tehtud: iPTH, 25OHD, TSH, 24/t uriinist Ca, seerumi ja uriini elektoforees. Uuriti seost BDM ja iPTH, 25OHD ja uriini Ca tulemuste vahel. Patsientide mediaanvanus oli 56a. 196 naist olid postmenopausis, neist 49 kasutasid HAR. 41 naist olid premenopausis. 54% esinesid sekundaarse osteoporoosi riskifaktorid: 37 pt kasutas GKS, 30-l pt oli kilpnäärmehaigus, 26-l pt esines enneaegne ovariaalne puudulikkus, 6-l pt organtransplantatsioon, 11-l gastoentestinaalsed haigused (tsöliaakia, põletikulised soolehaigused), 7-l reumatoloogilised haigused, 4-l hüperparatüreoidism. 48% ei esinenud sekundaarse osteoproosi riskifaktoreid. Kokku 33%-l tuvastatud osteopeenia ja 61% osteoproos. Tulemustes 16% leiti D vit defitsiit (< 15ng/ml), 15% hüperkaltsiuuria, 11,5% suurenenud PTH (>65ng/ml), 6% abnormaalne seerumi elektroforees, 6% abnormaalne uriini elektroforees, 4% hüpertüreoos (TSH <0.5 mU/ml). Patsientidel ei leitud seost T skoori ja vit D taseme vahel. Küll aga leiti pöördvõrdelist seost madala D vit taseme ja suurenenud iPTH vahel (r 4 0.30, P < 0.0001). Naistel kellel ei olnud sekundaarse osteoporoosi riskifaktoreid ning kelle D vit tase oli <25mg/ml, täheldatud suuremat iPTH(>49pg/ml) taset. Uuringu tegijad soovitavad hoida D vit tase üle 25mg/ml, et vältida PTH taseme tõusu.

⨁◯◯◯
Väga madal^d,^e

Terved luumurruga patsiendid vs madala luutihedusega patsiendid

1⁴

vaatlusuuringud

väike

suur

suur^b,^d

puudub

Läbilõikeuuring kus vaadati patsientide andmed The Osteoporosis and Fracture Intervention and Fracture registris aastatel 2002-2005. Uuringusse kaasati 50 aastased ja vanemad patsiendid kellel esines proksimaalne reieluumurd ning kellel ei esinenud luuutihedust mõjutavaid haigusi (kasvajad, neerupuudulikkus, sooleresektsioon, malabsorptsioon, alkoholism, hiljutine keemiaravi jne). Patsiente võrreldi kontrollgruppiga kellel esines madal luutihedus või osteoproos ilma luumurruta.Mõlemad grupid läbisid kliinilist läbivaatust ja varasemate haigusloode ülevaatust. Laboratoorsed testid hõlmaisd: kliinilist verd, Ca, F, ALP, ALT, AST, üldbil, urea, kreatiniin, albumiin, globuliin, iPTH, 25OHD, seerumi valgu elektroforees, TSH, 24/t uriinist Ca ja kreatiniin.Analüüse peeti abnormaalseteks kui nad olid referentsväärtustest väljas, välja arvatud D vit, kus peeti defitsiidiks tase alla 30 ng/ml ning uriini Ca tase alla 500mg/päevas. Gruppe üritati võrdsustada vanuse, soo jne suhtes.Luumurruga gruppi kaasati esialgselt 304 patsienti, kuid lõpuks uuringusse jäid 157 patsienti. Mediaanvanus oli 70a.Tulemustes üle 80% luumurru grupis oli vähemalt üks eelnevalt diagnoosimata seisund, kus kõige sagedamini esines D vit defitsiiti, kroonilis neeruhaigust ning monoklonaalset gammopaatiat.61% leiti D vit defitsiit:Lumurruga grupis 14 (9%) oli 25 OHD tase ≤25 nmol/l, 46 (29%) 25 OHD of 25–50 nmol/l, 47 (30%) 25 OHD of 50–75 nmol/l ja 50 (37%) 25 OHD>75 nmol/l. .Normaalse D vit taseme juures madalat Ca imendumist täheldati 5% ja hüperkaltsiuuriat 3%,16% luumurruga grupis oli varem diagnoosimata krooniline neeruhaigus kellest ühel kolmadnikul esines ka sekundaarset hüperparatüreoidismi. 6% esines monoklonaalset gammapaatiat (MGUS).Kehal inimesel leiti hüpotüreoos. Hüpertüreoosi ei ole tuvastatud.Kontrollrühmas leiti 48% eelnevalt diagnoosimata seisund mille hulgas oli D vit vaegus, krooniline neeruhaigus, hüperkaltsiuuria ja plasmarakkude häired.Kokkuvõttes leiti, et luumurrugrupis oli võrreldes kontrollgrupiga kõrgem kreatiniini tase (p = 0.002, 95% C.I. −0.09, 0.05); madalam 25 OH vitamin D (p = 0.019, 95% C.I. 6.5, 2.7), albumiin (p = 0.007, 95% C.I. 0.36, 0.009) ja 24-h (p = 0.024, 95% CI 51, 21).

⨁◯◯◯
Väga madal^b,^d

a. Väike valim, lõpuks uuringusse kaasati ainult 173 naist.

b. Kõik tulemused ei ole raporteeritud.

c. Uuringu metoodika on väga napisõnaliselt kirjeldatud.

d. Väike valim.

e. Uuringusse olid kaasatud patsiendid teadaolevate sekundaarse osteoproosi riskifaktoritega,

1.Tannenbaum C, Clark J,Schwartzman K,et al. ield of Laboratory Testing to Identify Secondary Contributors to Osteoporosis in Otherwise Healthy Women.The Journal of Clinical Endocrinology & Metabolism; 2002.

2.Freitag A, Barzel U. S.. Differential Diagnosis of Osteoporosis.Gerontology; 2002.

3.Haden S.T, Fuleihan G.E.H. ,Angell J.E.,et al. Calcidiol and PTH Levels in Women Attending an Osteoporosis Program .Calcif Tissue Int; 1999.

4.Edwards B. J., Langman C. B.,Bunta A. D. et al. Secondary contributors to bone loss in osteoporosis related hip fractures.Osteoporos Int ; 2008.

Selgitused

Viited