Määramine

Probleem

Kas probleem on prioriteetne?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

Management of osteoporosis and the prevention of fragility fractures. SIGN, 2021

Ravijuhendis soovitusi ei antud. Järelati, et toidust saadava valgu ja luumurru riski seose osas ei piisavalt tõendusmaterjali, et teha soovitus.

Kirjas on, et "toidust saadavad valgud on oluline osa tervislikust tasakaalustatud toitumisest", aga konkreetseid ühikuid ei ole välja toodud.

Clinical guideline for the prevention and treatment of osteoporosis. NOGG, 2021

Ravijuhendis soovitusi ei antud.

Viidatud uuringud on siia sisestatud (Groenendijk jt 2019. a SÜ-MA ja Darling jt 2019 SÜ-MA)

Management of Postmenopausal Osteoporosis: ACOG Clinical Practice Guideline. ACOG, 2022

Ravijuhendis soovitusi ei antud.

Viidatud uuring (Koutsofta jt 2018) on siia sisestatud.

AMERICAN ASSOCIATION OF CLINICAL ENDOCRINOLOGISTS/AMERICAN COLLEGE OF ENDOCRINOLOGY CLINICAL PRACTICE GUIDELINES FOR THE DIAGNOSIS AND TREATMENT OF POSTMENOPAUSAL OSTEOPOROSIS-2020 UPDATE

Ravijuhendis soovitusi ei antud.

Teksti sees kirjas:

Piisav valgu tarbimine (USA soovitatud päevane kogus, 0,8 g/kg) aitab vähendada luukadu (bone loss) reieluu proksimaalse osa murruga patsientidel.

Eestis kehtivad riiklikud toitumissoovitused:

WHO/FAO/UNU/EFSA (16, 38, 39) soovitavad täiskasvanutele 0,83 g kõrge bioväärtusega valke kehamassi kilogrammile päevas, põhinedes arvestuslikul keskmisel vajadusel (EAR), mis on 0,66 g kehamassi kilogrammile päevas.

Valkude tarbimine 0,8 grammi kehamassi kilogrammile päevas (mõõduka kehalise aktiivsuse korral (PAL 1,6)) vastab ligikaudu sellisele valkudest saadavale energiakogusele, mis moodustab üldisest energia saamisest 10%. Seega 10 %E valkudest võib esitada kui madalaimat valgu tarbimise kogust tervetel täiskasvanutel PAL 1,6 juures. Vahemik 10–20 %E vastab umbes 0,8–1,5 g valkudele kilogrammi kehamassile päevas, PAL 1,6 puhul ligikaudu 10 %E ning PAL 1,4 korral ligikaudu 20 %E.

Eakatel on sagedamini kroonilisi haigusi ning sellised olukorrad võivad periooditi viia kehavalkude kaole haiguse kataboolses faasis, ajutise voodiravi perioodil või söögiisu kaotamisel. Kaod tuleb taastada dieediga ning sel juhul võib olla vajalik täiendav toiduvalkude kogus (47). Lisaks võib seoses kõrgema eaga esineda sarkopeenia. Seda hinnatakse päevase lämmastiku kaona suurusjärgus 0,5 mg kehamassi kilogrammi kohta (8), mis toimub loomulikult ning ei ole tingitud vähenenud kehalisest aktiivsusest (48).

Vaatamata lämmastiku tasakaalule leiti kahes uuringus (49, 50) vähenenud lämmastiku eritumine uriiniga, mis Campbell jt (49) uuringus oli seotud lihasmassi kaoga, viidates et eakad vajavad säilitamaks lihasmassi suuremat valkude tarbimist. Seega organismi lämmastikutasakaal iseenesest ei pruugi olla lihasmassi säilimise indikaatoriks.

Võttes aluseks lämmastikutasakaalu uuringud lihasmassi säilitamise kohta on soovitatud suurendada valkude tarbimist vanuses üle 65 eluaasta. Vanusest tingitud energia tarbimise vähenemisega võib dieet, milles on valke 10–14 %E, mitte katta valguvajadust absoluutsummas. Soovitatav on valguvajadus, mis vastab 15–20 %E-st. Energia tarbimise vähenedes peaks valkude protsent energiast vastavalt suurenema. Kuna eakatel inimestel hakkab lihasmass vähenema, siis peaks toiduvalkude hulk suurenema nii, et nende osatähtsus energiast oleks vahemikus 15–20 %E.

Põhjamaade toitumissoovitused:

However, recent studies have found that intakes above the RI may be optimal to prevent decline of physical functioning (Geirsdóttir & Pajari, 2023).

Therefore, the recommended range for older adults is 1.2–1.5 g/kg body weight, approximately 15–20 E%. For older adults, 18 E% is recommended for

planning and assessment (Geirsdóttir & Pajari, 2023).

Soovitud mõju

Kui suur on eeldatav soovitud mõju?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Tühine

Väike

Mõõdukas

Suur

Varieerub

Ei oska öelda

Darling jt 2019

Kõik murrud

Darling jt 2019 metaanalüüsi (Darling AL, 2019) kaasati tervete täiskasvanute uuringud (healthy human adults).

Dargent-Molina jt 2008:

Keskmine valgutarbimine: koguvalk: 46 (7,5) g/p, loomne valk: 29 (8,8) g/p, taimne valk: 12 (3,0) g/p

Valim, uuringu pikkus, uuritavate arv: postmenop. naised,; uuringup. 8,37 a; 36 217 (2408 luumurruga) uuritavat

Feskanich jt 1996:

Keskmine valgutarbimine: 79,6 g/p mediaan

Valim, uuringu pikkus, uuritavate arv: naised 35-59 a; uuringup 12 a; 85 900 uuritavat

Munger jt 1999:

Keskmine valgutarbimine: 1,2 ühikut g/Kg/p

Valim, uuringu pikkus, uuritavate arv: postmenop. naised 55-69 a, uuringup 1-3 a, 32 050 uuritavat.

Mussolino jt 1998:

Keskmine valgutarbimine: < 56 g/p– > 98 g/p

Valim, uuringu pikkus, uuritavate arv: Euroopa (kaukaasia rass) mehed 45-74 a, uuringup 22 a, 2879 uuritavat

Meyer jt 1997:

Keskmine valgutarbimine: 0,8

Valim, uuringu pikkus, uuritavate arv: N ja M keskmine vanus 47,1 a, uuringup. 11,4 a, uuritavaid N 19752 / M 20035

Ühtegi statistiliselt olulist seost ei leitud kogu valgu (total protein) tarbimise ja kõigi murdude suhtelise riski (RR) vahel. RR = 0,94 (95% CI 0,72-1,23, P = 0,55)

Ühtegi statistiliselt olulist seost ei leitud loomse valgu tarbimise ja kõigi murdude suhtelise riski (RR) vahel. RR = 0,98 (95% CI 0,76-1,27, P = 0,87).

Ühtegi statistiliselt olulist seost ei leitud taimse valgu tarbimise ja kõigi murdude suhtelise riski (RR) vahel. RR = 0,97 (95% CI 0,89-1,09, P = 0,61)

Darling jt 2019 järeldus:

Tõenduse põhjal saab järeldada, et valgu tarbimise suurendamisel luude tervise osas tervetel täiskasvanutel on vähe kasu, kuid samuti pole mingit näidet kahjulikust mõjust, vähemalt uuritud populatsioonide valgu tarbimise piires (umbes 0,8–1,3 g/kg/päevas).

Groenendijk jt 2019

Reieluukaela murd

Groenendijk jt 2019. a metaanalüüsis (Groenendijk I, 2019) vaadati rohkem kui 0,8 g/kg kehamassi kohta päevas (tavalised riiklikud soovitused) ületava valgutarbimine mõju reieluukaela murdudele võrreldes väiksema toiduvalgutarbimisega vanemaealiste "tervete" seas (vanus ≥ 65, diagnoosi(de)ga inimeste või rohkem kui 20% mingi diagnoosiga inimeste uuringu jäeti välja ). Leiti, et rohke (rohkem kui 0,8 g/kg kehamassi kohta päevas) valgutarbimine vähendas statistiliselt oluliselt (pooled HR = 0,89; 95%CI 0,84–0,94) reieluukaela murdude teket 11%.

Kogu keha luu mineraalne tihedus (BMD–Total Body - total body bone mineral density)

Groenendijk et al 2019. a süstemaatilisse ülevaatesse (Groenendijk I, 2019) kaasatud kohortuuringute tulemused ei olnud ühesuunalised. Neli uuringut hindasid valgu tarbimise mõju kogu keha BMD-le, millest üks nägi kasulikku mõju (Dawson-Hughes 2002) ja kolm ei leidnud olulisi mõjusid (Beasley 2014, Isanejad 2017, Rapuri 2003).

Kogu keha luu mineraalne tihedus (BMC–Total Body - total body bone mineral content)

Groenendijk et al 2019. a süstemaatilisse ülevaatesse (Groenendijk I, 2019) kaasatud uuringute tulemused ei olnud ühesuunalised. Kaks kohortuuringut näitasid erinevaid tulemusi.

Reieluukaela mineraalne tihedus (BMD–Total Hip)

Groenendijk et al 2019. a süstemaatilisse ülevaatesse (Groenendijk I, 2019) kaasatud uuringute tulemused ei olnud ühesuunalised. Viis uuringut hindasid valgu tarbimise mõju kogu reieluukaela luuthihedusele (BMD), millest kaks leidsid kasulikud mõjud (Devine 2005, Langsetmo 2017) ja kolm ei leidnud olulisi mõjusid (Beasley 2014, Chan 2011, Rapuri 2003).

Groenendijk jt 2019 järeldus:

See süstemaatiline ülevaade toetab seisukohta, et valgu tarbimine ületades hetke soovitatud päevast kogust võib vähendada reieluukaela murru riski ja võib mängida kasulikku rolli luutiheduse säilitamisel ja kadumisel vanemaealistel täiskasvanutel.

Koutsofta jt 2019

Koutsofta jt 2019 (Koutsofta I, 2019) süstemaatilisse ülevaatesse kaasati osteoporoosi diagnoosiga postmenopausaalsete naiste (50-80a) juhuslikustatud kontrolluuringud (RCT).

Campbelli ja Tangi 2010 uuring hõlmas kahte eraldi uuringut, millest esimene (n = 13 sekkumisrühmas, 15 kontrollrühmas, 50–80 a), näitas, et sekkumise järel (3 kuud) ei muutunud luutihedus kontrollrühmas, kuid see vähenes toiduvalgu rühmas (P < 0,05) võrreldes algtasemega. Lisaks vähenes teises uuringus BMD kana- ja veiseliha rühmas (n = 15 ja 14) (P < 0,05) pärast sekkumist (<3 kuud) võrreldes algtasemega.

Vastupidiselt sellele ei leidnud Jesudason jt 2013 (n = 164 sekkumisrühmas, 58,9 ± 0,6 a; n = 159 kontrollrühmas, 58,6 ± 0,6 a) mingit olulist muutust BMD-s (L2–L4, forearm, total hip, and femoral neck) toiduvalgu ja kontrollrühma puhul vastavalt 12 ja 24 kuu pikkuse ravi järel.

Koutsofta jt 2019 järeldus:

Toidus sisalduvad valgud annustes, mis on sarnased või kõrgemad kui soovitatud päevane tarbimiskogus, ei pruugi omada mingit positiivset mõju osteoporoosi ravimisel.

Tulemused ei ole ühesuunalised. Ei ole selgelt näidatud, et toidust saadaval valgul on tulemusnäitajatele mõju.

Soovimatu mõju

Kui suur on eeldatav soovimatu mõju?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Suur

Mõõdukas

Väike

Tühine

Varieerub

Ei oska öelda

Darling 2019 (Darling AL, 2019) järeldus:

Raske on vastata küsimusele, kas on olemas lävi, mille juures valgu tarbimine muutub nii suureks, et see kahjustab luude tervist, kuna puuduvad andmed suure tarbimisega inimeste kohta.

Uuringud puuduvad

Tõendatuse kindlus

Kui kindel võib kokkuvõttes olla sekkumise mõju tõendatuses?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Väga madal

madal

Mõõdukas

väga

kaasatud uuringud puuduvad

Groenendijk et al 2019. a metaanalüüs (Groenendijk I, 2019) oli väga madala tõendatuse astmega, sest kaasas kohortuuringuid ning oli kaudne (ei kaasanud osteoporoosiga inimesi) ja andmete esitamine ei olnud korrektne (ei olnud rühmade suurusi raporteeritud).

Darling jt 2019 metaanalüüsi (Darling AL, 2019) uuringusse oli kaasatud rohkem nooremaid inimesi, ei olnud osteoporoosiga inimesi sihipäraselt kaasatud.

Koutsofta jt 2019 (Koutsofta I, 2019) süstemaatilisse ülevaatesse kaasati vaid naisi.

Tõenduse kaudsust ja üksikuuringuid (väga vähe oli randomiseeritud uuringuid, neis väike valik) hinnates on tegu pigem väga madala tõendatuse astmega. Süstemaatilistes ülevaadetes ei saanud enamasti metaanalüüsi teha - liiga erinevad uuringud.

Väärtushinnangud

Kas see, kuivõrd inimesed (inimeste erinevad alarühmad) peamisi tulemusi väärtustavad, varieerub või kui ebakindlad me nende hinnangutes oleme?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

oluline ebakindlus või varieeruvus

võimalik oluline ebakindlus või varieeruvus

oluline ebakindlus või varieeruvus tõenäoliselt puudub

oluline ebakindlus või varieeruvus puudub

Ei otsitud tõendust väärtushinnangute kohta.

Mõjude tasakaal

Kas sekkumise soovitud ja soovimatu mõju vahekord viitab sekkumise või võrdlus(tegevuse) ülekaalule?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

soosib võrdlust

pigem soosib võrdlust

ei soosi sekkumist ega võrdlust

pigem soosib sekkumist

soosib sekkumist

Varieerub

Ei oska öelda

n/a

Vajaminevad ressursid

How large are the resource requirements (costs)?"

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

suur kulu

Mõõdukas kulu

mittearvestatav kulu ja sääst

Mõõdukas sääst

suur sääst

Varieerub

Ei oska öelda

n/a

Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlus

Milline on ressursivajaduse (kulude) tõendatusse aste?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Väga madal

madal

Mõõdukas

väga

kaasatud uuringud puuduvad

n/a

Kulutõhusus

Kas sekkumise kulutõhusus soosib sekkumist või võrdlust?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

soosib võrdlust

pigem soosib võrdlust

ei soosi sekkumist ega võrdlust

pigem soosib sekkumist

soosib sekkumist

Varieerub

kaasatud uuringud puuduvad

n/a

Võrdsed võimalused

Kuivõrd sekkumine mõjutab tervisevõimaluste võrdsust?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

vähendab võrdsust

tõenäoliselt vähendab võrdsust

tõenäoliselt ei mõjuta võrdsust

tõenäoliselt suurendab võrdsust

suurendab võrdsust

Varieerub

Ei oska öelda

n/a

Vastuvõetavus

Kas sekkumine on huvitatud osapooltele vastuvõetav?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

n/a

Teostatavus

Kas sekkumine on teostatav?

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Pigem ei

Pigem jah

jah

Varieerub

Ei oska öelda

n/a

Hinnangute kokkuvõte

	Hinnang
Probleem	Ei	Pigem ei	Pigem jah	jah	Varieerub	Ei oska öelda
Soovitud mõju	Tühine	Väike	Mõõdukas	Suur	Varieerub	Ei oska öelda
Soovimatu mõju	Suur	Mõõdukas	Väike	Tühine	Varieerub	Ei oska öelda
Tõendatuse kindlus	Väga madal	madal	Mõõdukas	väga	kaasatud uuringud puuduvad
Väärtushinnangud	oluline ebakindlus või varieeruvus	võimalik oluline ebakindlus või varieeruvus	oluline ebakindlus või varieeruvus tõenäoliselt puudub	oluline ebakindlus või varieeruvus puudub
Mõjude tasakaal	soosib võrdlust	pigem soosib võrdlust	ei soosi sekkumist ega võrdlust	pigem soosib sekkumist	soosib sekkumist	Varieerub	Ei oska öelda
Vajaminevad ressursid	suur kulu	Mõõdukas kulu	mittearvestatav kulu ja sääst	Mõõdukas sääst	suur sääst	Varieerub	Ei oska öelda
Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlus	Väga madal	madal	Mõõdukas	väga	kaasatud uuringud puuduvad
Kulutõhusus	soosib võrdlust	pigem soosib võrdlust	ei soosi sekkumist ega võrdlust	pigem soosib sekkumist	soosib sekkumist	Varieerub	kaasatud uuringud puuduvad
Võrdsed võimalused	vähendab võrdsust	tõenäoliselt vähendab võrdsust	tõenäoliselt ei mõjuta võrdsust	tõenäoliselt suurendab võrdsust	suurendab võrdsust	Varieerub	Ei oska öelda
Vastuvõetavus	Ei	Pigem ei	Pigem jah	jah	Varieerub	Ei oska öelda
Teostatavus	Ei	Pigem ei	Pigem jah	jah	Varieerub	Ei oska öelda

Kokkuvõte

Soovitus

29. Suure luumurruriskiga patsienti nõustage täisväärtusliku toitumise teemal, rõhutades igapäevase valgutarbimise olulisust, et säilitada lihasmassi.

(Nõrk soovitus, väga madal tõendatuse aste)

Kaalutlused alamrühmade osas

Rakenduskaalutlused

Jälgimine ja hindamine

Edasiste/täpsustavate uuringute vajadus

Kasutatud kirjandus

1. The effect of protein diets in postmenopausal women with osteoporosis: Systematic review of randomized controlled trials. J Women Aging; 2019

2. High Versus low Dietary Protein Intake and Bone Health in Older Adults: a Systematic Review and Meta-Analysis. Comput Struct Biotechnol J; 2019

3. Dietary protein and bone health across the life-course: an updated systematic review and meta-analysis over 40 years. Osteoporosis International; 2019

Küsimus

Sihtrühm:	luumurru riski vähendamiseks või luutiheduse parandamiseks
Sekkumine:	sotsiaalvõrgustiku põhine lähenemine
Võrdlus:	standardravi/kohapõhine testimine/võrdlusgrupp puudub
Peamised tulemusnäitajad:	Reieluukaela murd; rohkem kui 0,8 g/kg vs vähem kui 0,8 g/kg valgu tarbimine kehamassi kohta päevas Kogu keha luu mineraalne tihedus (BMD–Total Body - total body bone mineral density) Kogu keha luu mineraalne tihedus (BMC–Total Body - total body bone mineral content) Reieluukaela mineraalne tihedus (BMD–Total Hip) Kõik murrud (all low trauma fractures), kogu valgu tarbimine (total protein) Kõik murrud (all low trauma fractures), loomse valgu tarbimine Kõik murrud (all low trauma fractures), taimse valgu tarbimine Luu mineraalne tihedus (BMD), toidust saadav valk vs kontroll Luu mineraalne tihedus (BMD), toiduvalk+toidulisandid vs kontroll
Kontekst:	Kas osteoporoosiga postmenopausaalsetele naistele ja vanemaealistele meestele soovitada valgurikast toitu või mitte, luumurru riski vähendamiseks või luutiheduse parandamiseks?

Probleem Kas probleem on prioriteetne?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Ei Pigem ei Pigem jah jah Varieerub Ei oska öelda	Management of osteoporosis and the prevention of fragility fractures. SIGN, 2021 Ravijuhendis soovitusi ei antud. Järelati, et toidust saadava valgu ja luumurru riski seose osas ei piisavalt tõendusmaterjali, et teha soovitus. Kirjas on, et "toidust saadavad valgud on oluline osa tervislikust tasakaalustatud toitumisest", aga konkreetseid ühikuid ei ole välja toodud. Clinical guideline for the prevention and treatment of osteoporosis. NOGG, 2021 Ravijuhendis soovitusi ei antud. Viidatud uuringud on siia sisestatud (Groenendijk jt 2019. a SÜ-MA ja Darling jt 2019 SÜ-MA) Management of Postmenopausal Osteoporosis: ACOG Clinical Practice Guideline. ACOG, 2022 Ravijuhendis soovitusi ei antud. Viidatud uuring (Koutsofta jt 2018) on siia sisestatud. AMERICAN ASSOCIATION OF CLINICAL ENDOCRINOLOGISTS/AMERICAN COLLEGE OF ENDOCRINOLOGY CLINICAL PRACTICE GUIDELINES FOR THE DIAGNOSIS AND TREATMENT OF POSTMENOPAUSAL OSTEOPOROSIS-2020 UPDATE Ravijuhendis soovitusi ei antud. Teksti sees kirjas: Piisav valgu tarbimine (USA soovitatud päevane kogus, 0,8 g/kg) aitab vähendada luukadu (bone loss) reieluu proksimaalse osa murruga patsientidel. Eestis kehtivad riiklikud toitumissoovitused: WHO/FAO/UNU/EFSA (16, 38, 39) soovitavad täiskasvanutele 0,83 g kõrge bioväärtusega valke kehamassi kilogrammile päevas, põhinedes arvestuslikul keskmisel vajadusel (EAR), mis on 0,66 g kehamassi kilogrammile päevas. Valkude tarbimine 0,8 grammi kehamassi kilogrammile päevas (mõõduka kehalise aktiivsuse korral (PAL 1,6)) vastab ligikaudu sellisele valkudest saadavale energiakogusele, mis moodustab üldisest energia saamisest 10%. Seega 10 %E valkudest võib esitada kui madalaimat valgu tarbimise kogust tervetel täiskasvanutel PAL 1,6 juures. Vahemik 10–20 %E vastab umbes 0,8–1,5 g valkudele kilogrammi kehamassile päevas, PAL 1,6 puhul ligikaudu 10 %E ning PAL 1,4 korral ligikaudu 20 %E. Eakatel on sagedamini kroonilisi haigusi ning sellised olukorrad võivad periooditi viia kehavalkude kaole haiguse kataboolses faasis, ajutise voodiravi perioodil või söögiisu kaotamisel. Kaod tuleb taastada dieediga ning sel juhul võib olla vajalik täiendav toiduvalkude kogus (47). Lisaks võib seoses kõrgema eaga esineda sarkopeenia. Seda hinnatakse päevase lämmastiku kaona suurusjärgus 0,5 mg kehamassi kilogrammi kohta (8), mis toimub loomulikult ning ei ole tingitud vähenenud kehalisest aktiivsusest (48). Vaatamata lämmastiku tasakaalule leiti kahes uuringus (49, 50) vähenenud lämmastiku eritumine uriiniga, mis Campbell jt (49) uuringus oli seotud lihasmassi kaoga, viidates et eakad vajavad säilitamaks lihasmassi suuremat valkude tarbimist. Seega organismi lämmastikutasakaal iseenesest ei pruugi olla lihasmassi säilimise indikaatoriks. Võttes aluseks lämmastikutasakaalu uuringud lihasmassi säilitamise kohta on soovitatud suurendada valkude tarbimist vanuses üle 65 eluaasta. Vanusest tingitud energia tarbimise vähenemisega võib dieet, milles on valke 10–14 %E, mitte katta valguvajadust absoluutsummas. Soovitatav on valguvajadus, mis vastab 15–20 %E-st. Energia tarbimise vähenedes peaks valkude protsent energiast vastavalt suurenema. Kuna eakatel inimestel hakkab lihasmass vähenema, siis peaks toiduvalkude hulk suurenema nii, et nende osatähtsus energiast oleks vahemikus 15–20 %E. Põhjamaade toitumissoovitused: However, recent studies have found that intakes above the RI may be optimal to prevent decline of physical functioning (Geirsdóttir & Pajari, 2023). Therefore, the recommended range for older adults is 1.2–1.5 g/kg body weight, approximately 15–20 E%. For older adults, 18 E% is recommended for planning and assessment (Geirsdóttir & Pajari, 2023).
Soovitud mõju Kui suur on eeldatav soovitud mõju?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Tühine Väike Mõõdukas Suur Varieerub Ei oska öelda	Darling jt 2019 Kõik murrud Darling jt 2019 metaanalüüsi (Darling AL, 2019) kaasati tervete täiskasvanute uuringud (healthy human adults). Dargent-Molina jt 2008: Keskmine valgutarbimine: koguvalk: 46 (7,5) g/p, loomne valk: 29 (8,8) g/p, taimne valk: 12 (3,0) g/p Valim, uuringu pikkus, uuritavate arv: postmenop. naised,; uuringup. 8,37 a; 36 217 (2408 luumurruga) uuritavat Feskanich jt 1996: Keskmine valgutarbimine: 79,6 g/p mediaan Valim, uuringu pikkus, uuritavate arv: naised 35-59 a; uuringup 12 a; 85 900 uuritavat Munger jt 1999: Keskmine valgutarbimine: 1,2 ühikut g/Kg/p Valim, uuringu pikkus, uuritavate arv: postmenop. naised 55-69 a, uuringup 1-3 a, 32 050 uuritavat. Mussolino jt 1998: Keskmine valgutarbimine: < 56 g/p– > 98 g/p Valim, uuringu pikkus, uuritavate arv: Euroopa (kaukaasia rass) mehed 45-74 a, uuringup 22 a, 2879 uuritavat Meyer jt 1997: Keskmine valgutarbimine: 0,8 Valim, uuringu pikkus, uuritavate arv: N ja M keskmine vanus 47,1 a, uuringup. 11,4 a, uuritavaid N 19752 / M 20035 Ühtegi statistiliselt olulist seost ei leitud kogu valgu (total protein) tarbimise ja kõigi murdude suhtelise riski (RR) vahel. RR = 0,94 (95% CI 0,72-1,23, P = 0,55) Ühtegi statistiliselt olulist seost ei leitud loomse valgu tarbimise ja kõigi murdude suhtelise riski (RR) vahel. RR = 0,98 (95% CI 0,76-1,27, P = 0,87). Ühtegi statistiliselt olulist seost ei leitud taimse valgu tarbimise ja kõigi murdude suhtelise riski (RR) vahel. RR = 0,97 (95% CI 0,89-1,09, P = 0,61) Darling jt 2019 järeldus: Tõenduse põhjal saab järeldada, et valgu tarbimise suurendamisel luude tervise osas tervetel täiskasvanutel on vähe kasu, kuid samuti pole mingit näidet kahjulikust mõjust, vähemalt uuritud populatsioonide valgu tarbimise piires (umbes 0,8–1,3 g/kg/päevas). Groenendijk jt 2019 Reieluukaela murd Groenendijk jt 2019. a metaanalüüsis (Groenendijk I, 2019) vaadati rohkem kui 0,8 g/kg kehamassi kohta päevas (tavalised riiklikud soovitused) ületava valgutarbimine mõju reieluukaela murdudele võrreldes väiksema toiduvalgutarbimisega vanemaealiste "tervete" seas (vanus ≥ 65, diagnoosi(de)ga inimeste või rohkem kui 20% mingi diagnoosiga inimeste uuringu jäeti välja ). Leiti, et rohke (rohkem kui 0,8 g/kg kehamassi kohta päevas) valgutarbimine vähendas statistiliselt oluliselt (pooled HR = 0,89; 95%CI 0,84–0,94) reieluukaela murdude teket 11%. Kogu keha luu mineraalne tihedus (BMD–Total Body - total body bone mineral density) Groenendijk et al 2019. a süstemaatilisse ülevaatesse (Groenendijk I, 2019) kaasatud kohortuuringute tulemused ei olnud ühesuunalised. Neli uuringut hindasid valgu tarbimise mõju kogu keha BMD-le, millest üks nägi kasulikku mõju (Dawson-Hughes 2002) ja kolm ei leidnud olulisi mõjusid (Beasley 2014, Isanejad 2017, Rapuri 2003). Kogu keha luu mineraalne tihedus (BMC–Total Body - total body bone mineral content) Groenendijk et al 2019. a süstemaatilisse ülevaatesse (Groenendijk I, 2019) kaasatud uuringute tulemused ei olnud ühesuunalised. Kaks kohortuuringut näitasid erinevaid tulemusi. Reieluukaela mineraalne tihedus (BMD–Total Hip) Groenendijk et al 2019. a süstemaatilisse ülevaatesse (Groenendijk I, 2019) kaasatud uuringute tulemused ei olnud ühesuunalised. Viis uuringut hindasid valgu tarbimise mõju kogu reieluukaela luuthihedusele (BMD), millest kaks leidsid kasulikud mõjud (Devine 2005, Langsetmo 2017) ja kolm ei leidnud olulisi mõjusid (Beasley 2014, Chan 2011, Rapuri 2003). Groenendijk jt 2019 järeldus: See süstemaatiline ülevaade toetab seisukohta, et valgu tarbimine ületades hetke soovitatud päevast kogust võib vähendada reieluukaela murru riski ja võib mängida kasulikku rolli luutiheduse säilitamisel ja kadumisel vanemaealistel täiskasvanutel. Koutsofta jt 2019 Koutsofta jt 2019 (Koutsofta I, 2019) süstemaatilisse ülevaatesse kaasati osteoporoosi diagnoosiga postmenopausaalsete naiste (50-80a) juhuslikustatud kontrolluuringud (RCT). Campbelli ja Tangi 2010 uuring hõlmas kahte eraldi uuringut, millest esimene (n = 13 sekkumisrühmas, 15 kontrollrühmas, 50–80 a), näitas, et sekkumise järel (3 kuud) ei muutunud luutihedus kontrollrühmas, kuid see vähenes toiduvalgu rühmas (P < 0,05) võrreldes algtasemega. Lisaks vähenes teises uuringus BMD kana- ja veiseliha rühmas (n = 15 ja 14) (P < 0,05) pärast sekkumist (<3 kuud) võrreldes algtasemega. Vastupidiselt sellele ei leidnud Jesudason jt 2013 (n = 164 sekkumisrühmas, 58,9 ± 0,6 a; n = 159 kontrollrühmas, 58,6 ± 0,6 a) mingit olulist muutust BMD-s (L2–L4, forearm, total hip, and femoral neck) toiduvalgu ja kontrollrühma puhul vastavalt 12 ja 24 kuu pikkuse ravi järel. Koutsofta jt 2019 järeldus: Toidus sisalduvad valgud annustes, mis on sarnased või kõrgemad kui soovitatud päevane tarbimiskogus, ei pruugi omada mingit positiivset mõju osteoporoosi ravimisel.	Tulemused ei ole ühesuunalised. Ei ole selgelt näidatud, et toidust saadaval valgul on tulemusnäitajatele mõju.
Soovimatu mõju Kui suur on eeldatav soovimatu mõju?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Suur Mõõdukas Väike Tühine Varieerub Ei oska öelda	Darling 2019 (Darling AL, 2019) järeldus: Raske on vastata küsimusele, kas on olemas lävi, mille juures valgu tarbimine muutub nii suureks, et see kahjustab luude tervist, kuna puuduvad andmed suure tarbimisega inimeste kohta.	Uuringud puuduvad
Tõendatuse kindlus Kui kindel võib kokkuvõttes olla sekkumise mõju tõendatuses?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Väga madal madal Mõõdukas väga kaasatud uuringud puuduvad	Groenendijk et al 2019. a metaanalüüs (Groenendijk I, 2019) oli väga madala tõendatuse astmega, sest kaasas kohortuuringuid ning oli kaudne (ei kaasanud osteoporoosiga inimesi) ja andmete esitamine ei olnud korrektne (ei olnud rühmade suurusi raporteeritud). Darling jt 2019 metaanalüüsi (Darling AL, 2019) uuringusse oli kaasatud rohkem nooremaid inimesi, ei olnud osteoporoosiga inimesi sihipäraselt kaasatud. Koutsofta jt 2019 (Koutsofta I, 2019) süstemaatilisse ülevaatesse kaasati vaid naisi. Tõenduse kaudsust ja üksikuuringuid (väga vähe oli randomiseeritud uuringuid, neis väike valik) hinnates on tegu pigem väga madala tõendatuse astmega. Süstemaatilistes ülevaadetes ei saanud enamasti metaanalüüsi teha - liiga erinevad uuringud.
Väärtushinnangud Kas see, kuivõrd inimesed (inimeste erinevad alarühmad) peamisi tulemusi väärtustavad, varieerub või kui ebakindlad me nende hinnangutes oleme?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
oluline ebakindlus või varieeruvus võimalik oluline ebakindlus või varieeruvus oluline ebakindlus või varieeruvus tõenäoliselt puudub oluline ebakindlus või varieeruvus puudub	Ei otsitud tõendust väärtushinnangute kohta.
Mõjude tasakaal Kas sekkumise soovitud ja soovimatu mõju vahekord viitab sekkumise või võrdlus(tegevuse) ülekaalule?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
soosib võrdlust pigem soosib võrdlust ei soosi sekkumist ega võrdlust pigem soosib sekkumist soosib sekkumist Varieerub Ei oska öelda	n/a
Vajaminevad ressursid How large are the resource requirements (costs)?"
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
suur kulu Mõõdukas kulu mittearvestatav kulu ja sääst Mõõdukas sääst suur sääst Varieerub Ei oska öelda	n/a
Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlus Milline on ressursivajaduse (kulude) tõendatusse aste?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Väga madal madal Mõõdukas väga kaasatud uuringud puuduvad	n/a
Kulutõhusus Kas sekkumise kulutõhusus soosib sekkumist või võrdlust?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
soosib võrdlust pigem soosib võrdlust ei soosi sekkumist ega võrdlust pigem soosib sekkumist soosib sekkumist Varieerub kaasatud uuringud puuduvad	n/a
Võrdsed võimalused Kuivõrd sekkumine mõjutab tervisevõimaluste võrdsust?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
vähendab võrdsust tõenäoliselt vähendab võrdsust tõenäoliselt ei mõjuta võrdsust tõenäoliselt suurendab võrdsust suurendab võrdsust Varieerub Ei oska öelda	n/a
Vastuvõetavus Kas sekkumine on huvitatud osapooltele vastuvõetav?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Ei Pigem ei Pigem jah jah Varieerub Ei oska öelda	n/a
Teostatavus Kas sekkumine on teostatav?
Hinnang	Uurimistöö tõendid	Täiendavad kaalutlused
Ei Pigem ei Pigem jah jah Varieerub Ei oska öelda	n/a

Küsimus

Määramine

Probleem

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Soovitud mõju

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Soovimatu mõju

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Tõendatuse kindlus

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Väärtushinnangud

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Mõjude tasakaal

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Vajaminevad ressursid

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Vajaminevate ressursside tõendatuse kindlus

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Kulutõhusus

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Võrdsed võimalused

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Vastuvõetavus

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Teostatavus

Hinnang

Uurimistöö tõendid

Täiendavad kaalutlused

Hinnangute kokkuvõte

Soovituse tüüp

Kokkuvõte

Soovitus

Kaalutlused alamrühmade osas

Rakenduskaalutlused

Jälgimine ja hindamine

Edasiste/täpsustavate uuringute vajadus

Kasutatud kirjandus