Guideline Development Tool

Autor(id): Siiri Oad

Küsimus:

Kontekst:

Bibliograafia:

Tõendatuse astme hinnang							Uuritavate arv		Mõju		Tõendatuse aste	Olulisus
Uuringute arv	Uuringukavand	Nihke tõenäosus	Tõenduse ebakõla	Tõenduse kaudsus	Tõenduse ebatäpsus	Muud kaalutlused	kõigile haiguspuhuse alatoitumusriskiga eakatele individuaalse toitmisraviplaani koostamist	piisab riiklike toitumissoovituste andmisest	Suhteline (95% CI)	Absoluutne (95% CI)	Tõendatuse aste	Olulisus
30p halvenenud tulem. Individuaalne toitmisravi vs haiglamenüü
1¹	juhuslikustatud uuringud	väike	väike	väike	väike	puudub	2028 patsienti (Šveits, EFFORT uuring). 1015 sekkumise rühmas ja 1013 kontroll-rühmas (standard haiglamenüü). Sekkumine sisaldas nõustamist, tõhustatud menüüd ja suukaudseid toitmisravipreparaate. Keskmine vanus 72,6 aastat, alatoitumusriskis patsiendid, kes viibisid haiglas minimaalselt 4 päeva. 30p halvenenud tulem: suremus, sattumine intensiivravile, rehospitaliseerimine, tüsistuste esinemine, halvenud funktsionaalne võimekus. Adjusted OR (95% CI) 0,79 (0,64–0,97), p-value: 0,023 Järeldus: alatoitumusriskis haiglapatsientidel individuaalse toitmisraviplaani kasutamine võrreldes haiglamenüüga vähendab olulisi kliinilisi tuleminäitajaid, sh suremust ¹				⨁⨁⨁⨁ Kõrge	OLULINE
3-kuu tulem. Individuaalne toitmisraviplaan vs ilma
9²	juhuslikustatud uuringud	suur^a	suur^a	väike	suur^a	puudub	Süstemaatiline ülevaade, 9 uuringut-RCT. Taani, Norra, Iisrael, Austraalia, Taiwan. 2011-2019. Uuringurühma suurused 71-259. Keskmine vanus 75-88 aastat. 10 tulemit. 1. Igapäevategevustega toimetulek, 4 uuringut. 1 uuring näitas, et individuaalse toitmisraviplaani rakendamisel on märkimisväärsne mõju igapäevategevustega toimetulekul ja 3 uuringut mõju ei leidnud 2. Kehaline võimekus, 4 uuringut. 1 jah/3 ei 3. Toitumuslik seisund, 8 uuringut. 4 jah/4 ei 4. Elukvaliteet, 4 uuringut. Mõju ei leitud 5. Sotsiaalteenuste vajadus, 2 uuringut. Mõju ei leitud. 6. Taashopsitaliseerimine, 5 uuringut. 2jah/3 ei 7. Suremus, 4 uuringut. Mõju ei leitud. 8. Depressioon, 1 uuring. Mõju ei leitud 9. Tüsistused haiglaperioodil, 1 uuring. Mõju ei leitud 10. Tervise-enesehinnang, 1 uuring. Märkimisväärne mõju.				⨁◯◯◯ Väga madal^a	EBAOLULINE
30 p suremus. Individuaalne toitmisravi vs haiglamenüü
1³	juhuslikustatud uuringud	väike	väike	väike	väike	puudub	EFFORT uuring. Šveits. Kroonilise südamepuudulikkusega alatoitumusriskis haiglapatsiendid (n=645). Mediaanvanus 78,8 aastat. 30 päeva suremus: suri 27 patsienti sekkumisrühmast ja 48 patsienti kontrollrühmast. OR 0.44; (95% CI: 0.26 to 0.75; p = 0.002)180 päeva suremus: suri 85 patsienti sekkumisrühmast ja 102 kontrollrühmast. Kohandatud HR=0,74; (95% CI: 0.55 to 0.996; p=0.047)				⨁⨁⨁⨁ Kõrge	OLULINE
30 p suremus. Individuaalne toitmisravi vs haiglamenüü
1⁴	juhuslikustatud uuringud	väike	väike	väike	väike	puudub	EFFORT uuring, RCT, Šveits. 881 haiglapatsienti. NRS skoor ≥ 3. Patisentide rühm: vanusega seotud haavatavus (haprus, vanus ≥80 või kognitiivne häire). 30 p suremus: OR 0.48 (95%CI 0.31 to 0.76), p=0.002). 180 p suremus: OR 0,76 (95%CI 0.59 to 0.99), p=0.04).				⨁⨁⨁⨁ Kõrge	OLULINE
Söömismaht. Individuaalne toitmisravi 6 nädalat. Enne ja pärast.
1⁵	vaatlusuuringud	väike	väike	väike	väike	puudub	Alatoitumuses (riskis) Saksamaa hooldekodu elanikud (n=50). Keskmine vanus 83,9 a. Enne ja pärast uuring: 6 nädalat tavakäsitlust, millele järgnes 6 nädalat sekkumist. Sekkumiseks olid spetsiaalselt valmistatud magusad ja soolased proteiini kreemid, energia-proteiini toitejoogid eraldi ja kombineerituna ning tekstuurmodifitseeritud eined vastavalt individuaalsetele vajadustele. Tulem: keskmine söömismaht suurenes 207 kcal võrra (95%CI 47–368, p = 0.005) ja toiduvalgu tarbimine 14 g võrra (7–21, p < 0.001) Elukvaliteet suurenes Qualidem küsitluse almaskaalal “care relationship” (+ 9 (3–15) points, p = 0.002, w12 vs w6)				⨁⨁◯◯ Madal	OLULINE
Toitumuslik seisund. 6-kuud kestev individuaalne toitumisnõustamine.
1⁶	vaatlusuuringud	väike	väike	väike	väike	puudub	Koduhooldusel olevad eakad, keskmine vanus 84,3. Soome. 224 uuritavat. Sekkumisrühmas 127 ja kontrollrühmas 100. MNA järgi alatoitumus(riskis). Sekkumiseks oli individuaalne nõustamine 6 kuud, soovitati tõhustada toitu, suurendada toidukordi ning süüa energia-, proteiini ja toitaineterikkaid snäkke (sh STP-d). 6-kuu tulem: MNA skoor suurenes 2,3 punkti ja plasma albumiini tase 1,6 g/L. Kontrollrühmas MNA skoor vähenes -0,2 punkti ja plasma albumiin -0,1 g/L.				⨁⨁◯◯ Madal	OLULINE
Toitumuslik seisund, füüsiline võimekus, düsfaagia esinemine. Individuaalne toitumisnõustamine
1⁷	vaatlusuuringud	väike	väike	suur^b	väike	puudub	Insuldi patsiendid haiglas. Jaapan (n=426). Keskmine vanus 71,8. Haiglaperioodi kestuse mediaan 96 päeva. Kombineeritud sekkumised (kehalised harjutused, neelamisteraapia, igapäevatoimingute treening). Toitumuslik sekkumine sisaldas nii skriiningut kui individuaalsete vajaduste määramist. 9 erinevat toitumusliku sekkumise kategooriat (toiduenergia ja -valgu, ainult toiduvalgu, vedelike, toidulisandite, toidutekstuuri, lauanõude, toidukordade, diagnoosist tingitud erisustele kohandamine). Tulemused: keskmiselt oli vaja rakendada 5 toitumuslikku sekkumist patsiendi kohta. Kõige enam toidutekstuuri modifitseerimist ning toiduenergia ja -valgu tõhustamist. Järeldati, et insuldipatisentidele pakutud individuaalsed toitmisravi sekkumised on seotud paranenud toitumusliku seisundiga, kehalise võimekusega ja düsfaagia esinemisega.				⨁◯◯◯ Väga madal^b	EBAOLULINE
Söömismaht, funktsionaalne iseseisvus, motoorne iseseisvus. Individuaalne toitmisravi vs standardkäsitlus
1⁸	juhuslikustatud uuringud	väike	väike	väike	väike	puudub	RCT. Alatoitumusriskis insuldipatsiendid. Jaapan. 62 sekkumisrühmas ja 62 kontrollrühmas. Keskmine vanus vastavalt 78,5 ja 80,5 aastat. Ajaperiood oli kas insuldist kuni haiglast väljakirjutamiseni või 3 kuud. Sekkumisrühmas kalkuleeriti individuaalsed toiduenergia ja -valgu vajadused ning lisatoitu manustati nii suukaudselt kui enteraalselt sondi kaudu. Tulemid: sekkumisrühmas oli suurem söömismaht (1496 kcal vs 1200 kcal päevas. P < 0.001) Funktsionaalse iseseisvuse skoori suurenemine (42 vs. 22; P = 0.02) Motoorse iseseisvuse skoori suurenemine (35 vs 17; P = 0.01)				⨁⨁⨁⨁ Kõrge	OLULINE
Elulemus 1 aasta ja 4 aastat pärast. Individuaalne toitmisravi vs standardkäsitlus
1⁹	juhuslikustatud uuringud	suur^c	väike	väike	väike	puudub	RCT. 208 alatoitumuses patsienti 60+. Holland. Sekkumisrühmas rakendati individuaalset toitmisravi haiglas ja 3kuud pärast haiglast väljakirjutamist, tavakäsitluses see puudus. Sekkumiseks olid 2 STP-d päevas (600kcal ja 24 g valku), haiglaperioodil energia- ja valgurikas menüü, 400IU vitamiini D3 ja 500mg kaltsiumit päevas ja dietoloogi telefonikonsultatsioon iga kahe nädala järel. Elulemusmäärad 1 aasta pärast uuringu algusest 66% sekkumisrühmas vs 73% kontrollrühmas; 95% CI= 0.93 (0.68-1.29) Elulemusmäärad 4 aasta pärast uuringu algusest. 29% sekkumisrühmas vs 30% kontrollrühmas; 95% CI= 0.93 (0.67-1.28) Elulemuses erinevust ei leitud				⨁⨁⨁◯ Mõõdukas^c	EBAOLULINE
3-kuu ja 6-kuu suremus. Toitmisraviplaan vs ilma
1¹⁰	vaatlusuuringud	väike	väike	väike	suur^d	puudub	Registripõhine uuring Norras. 65+ kroonilise haigusega tervisoiuteenuste kasutajad 2017-2018, kellel oli tuvastatud toitumuslik risk ja kaasatud toitmisraviplaani analüüsi (n=18 668). 15352 (82,2%) neist said toitmisraviplaani ja 3316 (17,8%) ei saanud. Keskmine vanus 82,5 a. Tulemid: risk surra 3 kuu pärast ja 6 kuu pärast oli suurem toitmisraviplaaniga rühmas. Mis tõenäoliselt tähendab seda, et raskema diagnoosiga patsiendile määratakse suurema tõenäosusega individuaalne toitmisraviplaan.				⨁◯◯◯ Väga madal^d	EBAOLULINE
Söömismaht. Toitmisraviplaan ja nõustamine vastavalt riiklikele toitumissoovitustele vs ilma plaanita
1¹¹	vaatlusuuringud	väike	väike	väike	väike	puudub	Koduhooldusel olevad eakad Soomes. Keskmine vanus 84,3 aastat. Sekkumisrühmas 112 ja kontrollrühmas 87 patsienti. Rühmadesse jagamine ei olnud randomiseeritud, kellel tuvastati toiduvalgu ja -energia alatoitumus, need olid sekkumisrühmas. Sekkumiseks oli individuaalne plaan ja toitumisnõustamine vastavalt riikikele toitumissoovitustele. 6 kuud. Tulemid: Sekkumisrühmas oli söömismaht 22,3 kcal/kg/päevas ja kontrollrühmas 18,1 kcal/kg/päevas. Valgu tarbimine oli sekkumisrühmas 0,9 g/kg/päevas ja 0,7 g/kg/päevas kontrollrühmas.				⨁⨁◯◯ Madal	OLULINE
Elukvaliteet, tervise enesehinnang, kognitiivne funktsioon ja depressioon. Individuaalne toitmisravi vs standardkäsitlus.
1¹²	juhuslikustatud uuringud	väike	väike	väike	väike	puudub	RCT. Island. 53 patsienti sekkumsirühmas ja 53 kontrollrühmas. Alatoitumust skriiniti Islandi kohaliku valideeritud meetodiga. Sekkumine oli 6-kuud kestev toitmisravi pärast haiglast väljakirjutamist (toitmisravi spetsialisti poolt tehtud toitmisravi protsess, 5 kodukülastust, 3 telefonikonsultatsiooni ja tasuta energia-ja valgurikas soe eine+2vahepala päevas, mis toodi kohale kord nädalas 6 kuu jooksul). Tavakäsitluseks oli brošüür eaka toitumisssovituste osas ja Meals on Wheels kojutellimise soovitus. Tulemid: Söömismaht: suurenes sekkumisrühmas (+937 ± 534 kcal/day, P < 0.001), aga vähenes kontrollrühmas(-832 ± 407 kcal/day, P < 0.001) Elukvaliteet: sekkumisrühmas paranes. EQ-5D (0.102, P = 0.001) Tervise enesehinnang: paranes 15.876 (P < 0.001) Kognitiivne funktsioon: hinnati MMSE-ga (Mini Mental State Examination). Suurenes 1.701 (P < 0.001) Depressiooni ilmingud: vähenes - 3.072 (P < 0.001)				⨁⨁⨁⨁ Kõrge	OLULINE
6-kuu suremus. Individuaalne toitmisravi vs haiglamenüü
1¹³	juhuslikustatud uuringud	suur^e	väike	väike	väike	puudub	RCT. EFFORT uuring, Šveits. NRS2002 tuvastatud alatoitumusriskis haiglapatsiendid. Sekkumisrühm sai 48 tunni jooksul hospitaliseerimisest individuaalset toitmisravi, et täita toiduenergia- ja -valgu vajadus. Selleks koostati indviduaalne toitmisraviplaan (vajadusel STP-d, enetraalne või parenteraalne TR). Söömismahtusi hinnati iga 24-48 tunni järel, haiglaperioodi ajal. Kõik sekkumisrühma patsiendid said ka nõustamise. Sekkumine kestis ainutl haiglaperioodil, aga on teada, et 1 patsient 4st sai toitmisravi ka pärast väljakirjutamist. Kontrollrühm sai tavapärase haiglamenüü, ilma nõustamise ja soovitusteta. 994 patsienti olid sekkumisrühmas ja 999 kontrollrühmas. Keskmine vanus 73 aastat. Keskmine haiglaperiood oli 10 päeva (lühike sekkumisperiood) Tulem: 6-kuu suremus. 231 pts 994-st (23.2%) suri sekkumisrühmas ja 246 pts 999-st (24.6%) suri kontrollrühmas. Kohandatud HR 0.90 [95%CI 0.76 to 1.08], p = 0.277) 3-kuu suremus. Kohandatud HR 0.66 (95%CI, 0.48 to 0.89), p = 0.007),				⨁⨁⨁◯ Mõõdukas^e	OLULINE
3 ja 6 kuu tüsistused (sh suremus). Individuaalne toitmisravi vs tavakäsitlus
1¹⁴	vaatlusuuringud	suur^f	väike	väike	väike	puudub	Saksamaa. MNA-SF-ga oli skriinitud alatoitumusriski. 156 patsienti sekkumisrühmas (82,3a) ja 150 patsienti kontrollrühmas (81,5a). Sekkumisrühm sai individuaalse nõustamise, elektrolüütide ja mikrotoitainete jälgimise nign vajadusel asendamise, kehakoostise mõõtmise ning haiglast väöjakirjutamisel brošüüri soovitustega. Kontrollrühm sai standardkäsitluse ilma toitmisravi meeskonna sekkumiseta. Tulem: Haiglaperioodil rühmade vahel erinevusi ei leitud 3 ja 6 kuu järel leiti sekkumisrühmas rohkem tüsistusi.				⨁◯◯◯ Väga madal^f	EBAOLULINE
Valgu tarbimine. Enne ja pärast individuaalset toitmisalast sekkumist
1¹⁵	vaatlusuuringud	väike	väike	väike	väike	puudub	Saksamaa. 40 alatoitumuses/-riskis hooldekodu elanikku, keskmine vanus 85a. 6 nädalat tavakäsitlust ja 6 nädalat individuaalset sekkumist. Sekkumiseks olid energia- ja proteiinirikas toitejook, magus/soolane proteiinikreem lisaks tavatoidule vastavalt indivduaalsele vajadusele. Tulem: tavakäsitluse ajal tarbiti proteiini 40,7g/päevas; 0,70g/kg/päevas. sekkumisperioodil tarbiti 59,4g/päevas;				⨁⨁◯◯ Madal	OLULINE
30 p suremus ja CRP. Toitmisraviplaan vs haiglamenüü.
1¹⁶	juhuslikustatud uuringud	väike	väike	väike	väike	puudub	EFFORT teisene uuring. Alatoitumuses/-riskis eakad haiglapatsiendid n=1950. Sekkumisrühm saab individuaalse toitmisraviplaani ja kontrollrühm tavalise haiglamenüü. Sekkumisrühm jagatakse kolmeks vastavalt põletikunäitajatele (C-reaktiivne valk): madal (<10 mg/L), mõõdukas ( 10-100 mg/L), kõrge (>100 mg/L). Tulem: 30 päeva suremus oli madalam sekkumisrühmas vaatamata põletikunäitajatele (kohandatud OR, 0.61; 95% CI, 0.43-0.86; P = .005) kõrge põletikunäitajaga alarühmas ei olnud toitmisraviplaaniga patsientidel paremat tulemit. (kohandatud OR, 1.32; 95% CI, 0.70-2.50; P = .39) Järeldus, et toitmisraviplaani koostamisel peab arvesse võtma põletikunäitajaid. Samuti varasemate uuringute tõlgendamisel.				⨁⨁⨁⨁ Kõrge	OLULINE
30p suremus. Toitmisraviplaan vs haiglamenüü.
1¹⁷	juhuslikustatud uuringud	väike	väike	väike	väike	puudub	EFFORT teisene uuring. Alatoitumuses/-riskis eakad haiglapatsiendid, alumiste hingamisteede infektsiooniga n=378. Sekkumisrühm saab individuaalse toitmisraviplaani ja kontrollrühm tavalise haiglamenüü. Tulem: 30 p suremus ei erinenud selles alarühmas võrreldes kogu EFFORT uuringuga. (OR 0.47 (0.17, 1.27); p = 0.136 vs 0.65 [95%CI 0.47 to 0.91, p ¼ 0.011]). Gruppide võrdluse p-väärtus 0.859 Järeldati, et toitmisraviplaanist võib olla kasu ka selles alagrupis, kuna statistilist erinevust võrreldes kogu uuringuga pole ja tulemusi limiteerib väike uuringurühm				⨁⨁⨁⨁ Kõrge	EBAOLULINE
individuaalne toitmisravi vs ilma alatoitumuse osakaalu suurenemine
1¹⁸	juhuslikustatud uuringud	väike	väike	väga suur^g	suur^h	puudub	Saksamaal läbi viidud randomiseeritud kontroll-uuring, valimiks on pea- ja kaela lamerakkvähiga patsiendid, kes said kiiritusravi või keemia+kiiritusravi. Toitumuse staatus oli hinnatud ravi alguses ja lõpus kasutades MUST, NRS 2002, Nutriscore ja BIA, lisaks oli hinnatud päevane kalorite tarbimine 3- päevase toitumuspäeviku abil. N= 61 (33 sekkumisrühmas ja 28 kontrollrühmas), keskmine vanus 63 (20–89) aastat. Sekkumiseks oli individuaalne toitumisnõustamine toitumispäeviku, BIA, vereanalüüside tulemuste ja patsiendi seisundi alusel, regulaarsed hindamised iga 2 nädala tagant. Kontrollrühma patsiendid ei saanud nõustamist toitumise suhtes. Alatoitunud patsientide osakaalu muutus oli hinnatud PA (phase angle) abil, mis oli arvutatud BIA alusel. Ravi alguses keskmine PA oli 5.2 (3.5–7.7) ja langes ravi lõpuks 5-ni (2.8–7.1), (p = 0.098). Ei ole leitud statistilist olulist erinevust sekkumisrühma ja kontrollrühma vahel.				⨁◯◯◯ Väga madal^g,^h	OLULINE
individuaalne toitmisravi vs ilma elulemus
1¹⁸	juhuslikustatud uuringud	väike	väike	suurⁱ	suur^h	puudub	Saksamaal läbi viidud randomiseeritud kontroll-uuring, valimiks on pea- ja kaela lamerakkvähiga patsiendid, kes said kiiritusravi või keemia+kiiritusravi. Toitumuse staatus oli hinnatud ravi alguses ja lõpus kasutades MUST, NRS 2002, Nutriscore ja BIA, lisaks oli hinnatud päevane kalorite tarbimine 3- päevase toitumuspäeviku abil. Valimi suurus oli 61 inimest (33 sekkumisrühmas ja 28 kontrollrühmas) vanuses 63 (20–89) aastat. Sekkumiseks oli individuaalne toitumisnõustamine toitumispäeviku, BIA, vereanalüüside tulemuste ja patsiendi seisundi alusel, regulaarsed hindamised iga 2 nädala tagant. Kontrollrühma patsiendid ei saanud nõustamist toitumise suhtes. 2 aastane ellujäämismäär oli 70% kontrollrühmas ja 79% sekkumisrühmas (p = 0.79).				⨁⨁◯◯ Madal^h,ⁱ
individuaalne toitmisravi vs ilma elukvaliteet
1¹⁹	juhuslikustatud uuringud	väike	väike	suurⁱ	suur^j	puudub	Saksamaal läbi viidud prospektiivne randomiseeritud kontroll-uuring, valimiks pea- ja kaela lamerakkvähiga patsiendid, kes said kuratiivse radio(kemo)teraapia, n=58. Toitumuse staatuse hindamiseks oli kasutatud 3 päevane toitumispäevik, MUST, NRS-2002, vereanalüüsid. Sekkumisrühma patsiendid (n=31) said regulaarset nõustamist toitumise suhtes iga 2 nädala tagant nende kliinilise leiu, BIA ja vereanalüüside tulemuste alusel. Elukvaliteedi uurimiseks olid kasutatud QLQ-C30 (version 3.0) ja QLQ-H&N35 küsimustikud. Ei ole leitud erinevust Qql osas 2 rühma vahel. Ainus statistiliselt oluline erinevus oli leitud 1 järelkontrolli käigus, kus kontrollrühmas esines rohkem iiveldust ja oksendamist võrreldes sekkumisrühmaga (p = 0.02).				⨁⨁◯◯ Madal^i,^j	OLULINE
individuaalne toitmisravi vs ilma elulemus
1¹⁹	juhuslikustatud uuringud	väike	väike	suurⁱ	suur^j	puudub	Saksamaal läbi viidud prospektiivne randomiseeritud kontroll-uuring, valimiks pea- ja kaela lamerakkvähiga patsiendid, kes said kuratiivse radio(kemo)teraapia, n=58. Toitumuse hindamiseks oli kasutatud 3 päevane toitumispäevik, MUST, NRS-2002, vereanalüüsid. Sekkumisrühma patsiendid (n=31) said regulaarset nõustamist toitumise suhtes iga 2 nädala tagant nende kliinilise leiu, BIA ja vereanalüüside tulemuste alusel. Kumulatiivne 1 ja 2 aasta elulemus oli 90% sekkumisrühmas ja 93% kontrollrühmas, vahe ei olnud statistiliselt oluline, p=0.77.				⨁⨁◯◯ Madal^i,^j	OLULINE
Individuaalne toitmisraviplaan vs tavatoit suremus
1²⁰	juhuslikustatud uuringud	väike	väike	suur^k	väike	puudub	Šveitsis läbi viidud randomiseeritud kontroll-uuringu (EFFORT) jätkuuring vähiga patsientidel, n=506. Patsiendid olid sõelutud alatoitumuse suhtes NRS 2002 abil, uuringusse kaasatud pt-did NRS ≥3. Sekkumisrühm sai individuaalset toitmisraviplaani haiglas viibimise ajal, kontroll-rühm sai tavalist haiglatoitu. Subgruppide analüüsil oli uuritud suremus alla 65-aastaste patsientide seas (n=145). Ei ole leitud statistiliselt olulist erinevust 30-päevases suremuses sekkumisrühma ja kontrollrühma vahel, OR= 0.66 (95%CI 0.20-2.17), p= 0.902.				⨁⨁⨁◯ Mõõdukas^k	KRIITILINE
Individuaalne toitmisravi vs tavasoovitused haiglaravi pikkus
1²¹	juhuslikustatud uuringud	väike	väike	väike	suur^l	puudub	Mehhikos läbi viidud randomiseeritud kontroll-uuring, valimiks on haiglaravil viibivad patsiendid, n=55. Toitumuse staatus oli hinnatud NRS abil. Sekkumisrühma patsiendid said individuaalset toitmisraviplaani, regulaarset kontrolli ja nõustamist. Kontrollrühma patsiendid said standartkäsitlust. Haiglaravi oli statistiliselt oluliselt lühem sekkumisrühmas, p=0,03 ning mitme muutujaga analüüsis toitmisravi oli negatiivses korrelatsioonis haiglaravi pikkusega (OR=-2.04; 95% CI -3.86 kuni -0.21).				⨁⨁⨁◯ Mõõdukas^l	KRIITILINE
Individuaalne toitmisravi vs tavasoovitused suremus
1²¹	juhuslikustatud uuringud	väike	väike	väike	suur^l	puudub	Mehhikos läbi viidud randomiseeritud kontroll-uuring, valimiks on haiglaravil viibivad patsiendid, n=55. Toitumuse staatus oli hinnatud NRS abil. Sekkumisrühma patsiendid said individuaalset toitmisraviplaani, regulaarset kontrolli ja nõustamist. Kontrollrühma patsiendid said standartkäsitlust. 6- kuu suremuse määr ei erinenud sekkumisrühma ja kontrollrühma vahel (HR D 0.85; 95% CI, 0.17–4.21).				⨁⨁⨁◯ Mõõdukas^l	KRIITILINE
30p suremus
43²²	juhuslikustatud uuringud	suur^m	väike	väike	suurⁿ	puudub	298/4539 (6.6%)	336/4484 (7.5%)	suhteline risk (RR) 0.90 (0.75 to 1.07)	7 vähem / 1,000 ( 19 vähem to 5 rohkem)	⨁⨁◯◯ Madal^m,ⁿ	KRIITILINE
6k suremus
62²²	juhuslikustatud uuringud	suur^m	väike	väike	suurⁿ	puudub	785/6332 (12.4%)	862/6115 (14.1%)	suhteline risk (RR) 0.87 (0.78 to 0.97)	18 vähem / 1,000 ( 31 vähem to 4 vähem)	⨁⨁◯◯ Madal^m,ⁿ	KRIITILINE
12k suremus
62²²	juhuslikustatud uuringud	suur^m	väike	väike	suurⁿ	puudub	863/6332 (13.6%)	909/6115 (14.9%)	suhteline risk (RR) 0.88 (0.79 to 0.99)	18 vähem / 1,000 ( 31 vähem to 1 vähem)	⨁⨁◯◯ Madal^m,ⁿ	KRIITILINE
30p rehospitaliseerimine
4²²	juhuslikustatud uuringud	suur^m	väike	väike	väikeⁿ	puudub	147/1429 (10.3%)	149/1430 (10.4%)	suhteline risk (RR) 0.99 (0.80 to 1.23)	1 vähem / 1,000 ( 21 vähem to 24 rohkem)	⨁⨁⨁◯ Mõõdukas^m,ⁿ	KRIITILINE
6k rehospitaliseerimine
12²²	juhuslikustatud uuringud	suur^m	suur^o	väike	suurⁿ	puudub	541/1960 (27.6%)	619/1972 (31.4%)	suhteline risk (RR) 0.79 (0.65 to 0.96)	66 vähem / 1,000 ( 110 vähem to 13 vähem)	⨁◯◯◯ Väga madal^m,^n,^o	KRIITILINE
komplikatsioonid 6 kuu jooksul
17²²	juhuslikustatud uuringud	suur^m	suur^p	väike	väike	tugevalt kahtlustatav avaldamise kallutatus^q	445/2507 (17.8%)	464/2443 (19.0%)	suhteline risk (RR) 0.90 (0.76 to 1.06)	19 vähem / 1,000 ( 46 vähem to 11 rohkem)	⨁◯◯◯ Väga madal^m,^p,^q	KRIITILINE
LOS
28²²	juhuslikustatud uuringud	suur^m	suur^r	väike	väike	tugevalt kahtlustatav avaldamise kallutatus^q	N=6626. Standardiseeritud keskmiste erinevus (SMD) -0,04 (95%CI -0,14-0,05) (ei ole statistiliselt oluline)				⨁◯◯◯ Väga madal^m,^q,^r	KRIITILINE
Elukvaliteet
10²²	juhuslikustatud uuringud	suur^m	väga suur^s	väike	väike	tugevalt kahtlustatav avaldamise kallutatus^q	N=3293, SMD 0,22 (95%CI -0,14-0,57) Ei ole statistiliselt oluline.				⨁◯◯◯ Väga madal^m,^q,^s	KRIITILINE
Toiduenergia tarbimine
13²³	juhuslikustatud uuringud	väike	väga suur^t	väike	väike	puudub	13 randomiseeritud kontrolluuringut (või “quasi”-randomiseeritud kontrolluuringut). Kokku 1414 onkoloogilist patsienti. Tulemused: toitmisraviga kaasnes statistiliselt oluline paranemine energia tarbimise osas (10 13st uuringust). Keskmine erinevus energia tarbimises = 432 kcal/päev, 95% usaldusvahemik 172-693, p = 0.001. Uuringute heterogeensus oli väga kõrge (I2=97%), kui eemaldati kahe uuringu tulemused, oli heterogeensus I2=0%, kuid siis enam uuringugruppide vahel statistilist erinevust ei olnud.				⨁⨁◯◯ Madal^t	KRIITILINE
Toiduenergia tarbimine
3²⁴	vaatlusuuringud	väike	väike	väike	väike	puudub	Energiarohkete toitude pakkumine (3 uuringut): energia tarbimise kaalutud keskmine erinevus (WMD) = 324 kcal/päevas, (95% CI 212–436 kcal).				⨁⨁◯◯ Madal	KRIITILINE
Toiduenergia tarbimine
4²⁵	vaatlusuuringud	väike	suur^u	väike	väike	puudub	Uuriti STP (koos toitumisnõustamisega või mitte) vs tavapärane ravi. Haprad (frail) vanemad täiskasvanud, 65 aastased või vanemad. Alatoitumusega või alatoitumuse riskiga UK “National Institute for Health and Care Excellence” kohaselt. Patsiendid olid nii ambulatoorsed, hooldekodudes elavad kui hospitaliseeritud. Tulemused: Energia tarbimine: keskmine erinevus gruppide vahel (SMD)= 1.02, (95% CI 0,15-1,88).				⨁◯◯◯ Väga madal^u	KRIITILINE
Valgu tarbimine
3²⁴	vaatlusuuringud	väike	suur^v	väike	väike	puudub	Valgu tarbimise kaalutud keskmine erinevus (WMD) = 9.1 g/päevas, (95% CI 0.2–17.9 g).				⨁◯◯◯ Väga madal^v	KRIITILINE
Valgu tarbimine
4²⁵	vaatlusuuringud	väike	väga suur^w	väike	väike	puudub	Valgu tarbimine: keskmine erinevus gruppide vahel (SMD)=1.67, p = 0.05, (95% CI –0.03-3.37) Ei ole statistiliselt oluline tulemus.				⨁◯◯◯ Väga madal^w	KRIITILINE
KMI
20²⁶	juhuslikustatud uuringud	väike	väike	väike	väike	puudub	20 randomiseeritud kontrolluuringut kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse patsientidest. Toitmisravi sekkumine vähemalt 2 nädalat. Tulemused. Makrotoitainete pakkumisega kaasnes kõrgem KMI (keskmine erinevus 1.0 kg/m2, 95% usaldusvahemik 0.21-1.79), kõrgem rasvavaba massi indeks (FFMI) (keskmine erinevus 0.77 Kg/m2, 95% usaldusvahemik 0.48-1.06), parem funktsionaalsus - 6 meetri kõndimise test (keskmine erinevus 68.39 m, 95% usaldusvahemik 40.07-96.71) ja parem elukvaliteet SGRQ (keskmine erinevus −5.14, 95% usaldusvahemik −7.31-2.97), aga mitte parem kopsufunktsioon (keskmine erinevus 0.26% 95% usaldusvahemik −1.87-2.40). Mikrotoitained üksi et parandanud ühtegi tulemusnäitajat.				⨁⨁⨁⨁ Kõrge	KRIITILINE
KMI
5²⁵	vaatlusuuringud	väike	suur^x	väike	väike	puudub	Uuriti STP (koos toitumisnõustamisega või mitte) vs tavapärane ravi. Haprad (frail) vanemad täiskasvanud, 65 aastased või vanemad. Alatoitumusega või alatoitumuse riskiga UK “National Institute for Health and Care Excellence” kohaselt. Patsiendid olid nii ambulatoorsed, hooldekodudes elavad kui hospitaliseeritud. KMI MD=0,54 (95%CI -0,03-1,11)				⨁◯◯◯ Väga madal^x	KRIITILINE
Kaal
13²³	juhuslikustatud uuringud	väike	väike	väike	väike	puudub	13 randomiseeritud kontrolluuringut (või “quasi”-randomiseeritud kontrolluuringut). Kokku 1414 onkoloogilist patsienti. Tulemused: Keskmine erinevus kaalus = 1.86 kg, 95% usaldusvahemik 0.25-3.47, p = 0.02. Uuringute heterogeensust arvesse võttes staistiliselt olulised erinevused kadusid. Uuringut kvaliteeti hinnati “varieeruvaks”.				⨁⨁⨁⨁ Kõrge	KRIITILINE
Kaalu tõus
12²³	juhuslikustatud uuringud	väike	väike	väike	väike	puudub	MD= 0.31 (95%CI -0,6 - 1,21), ei ole statistiliselt oluline				⨁⨁⨁⨁ Kõrge	KRIITILINE
Kehakaal
5²⁵	vaatlusuuringud	väike	suur^y	väike	väike	puudub	Uuriti STP (koos toitumisnõustamisega või mitte) vs tavapärane ravi. Haprad (frail) vanemad täiskasvanud, 65 aastased või vanemad. Alatoitumusega või alatoitumuse riskiga UK “National Institute for Health and Care Excellence” kohaselt. Patsiendid olid nii ambulatoorsed, hooldekodudes elavad kui hospitaliseeritud. MD=1,31 (95%CI -0,05-2,66) ei ole statistiliselt oluline				⨁◯◯◯ Väga madal^y	KRIITILINE
Rasvavaba massi indeks
20²⁶	juhuslikustatud uuringud	väike	väike	väike	väike	puudub	20 randomiseeritud kontrolluuringut kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse patsientidest. Toitmisravi sekkumine vähemalt 2 nädalat. Tulemused: Makrotoitainete pakkumisega kaasnes kõrgem rasvavaba massi indeks (FFMI) (keskmine erinevus 0.77 Kg/m2, 95% usaldusvahemik 0.48-1.06). Mikrotoitained üksi et parandanud ühtegi tulemusnäitajat.				⨁⨁⨁⨁ Kõrge	KRIITILINE
Elukvaliteet
9²³	juhuslikustatud uuringud	väike	väike	väike	väike	puudub	234	140	-	MD 5.53 kõrgem (0.73 kõrgem to 10.33 kõrgem)	⨁⨁⨁⨁ Kõrge	KRIITILINE
Elukvaliteet
13²³	juhuslikustatud uuringud	väike	väike	väike	väike	puudub	13 randomiseeritud kontrolluuringut (või “quasi”-randomiseeritud kontrolluuringut). Kokku 1414 onkoloogilist patsienti. Tulemused: Elukvaliteet (7 13st uuringust): statistiliselt oluline kasulik efekt emotsionaalse funktsioneerimise, hingamisraskuste, isu kadumise, üleüldise elukvaliteedi osas; keskmine erinevus 24.02, 95% usaldusvahemik 14.33-33.72, p<0.0001 ja pärast heterogeensust põhjustavate uuringute välja võtmist keskmine erinevus 5.53, 95% usaldusvahemik 0.73-10.33, p=0.02. Suremus (11 13st uuringust): statistiliselt olulist seost ei leitud. Uuringut kvaliteeti hinnati “varieeruvaks”.				⨁⨁⨁⨁ Kõrge	KRIITILINE
Elukvaliteet
20²⁶	juhuslikustatud uuringud	väike	väike	väike	väike	puudub	20 randomiseeritud kontrolluuringut kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse patsientidest. Toitmisravi sekkumine vähemalt 2 nädalat. Tulemused: Makrotoitainete pakkumisega kaasnes parem elukvaliteet SGRQ (keskmine erinevus −5.14, 95% usaldusvahemik −7.31-2.97). Mikrotoitained üksi et parandanud ühtegi tulemusnäitajat.				⨁⨁⨁⨁ Kõrge	KRIITILINE
Funktsionaalsus/liikuvus
11²⁵	vaatlusuuringud	väike	väike	väike	väike	puudub	11 kaasatud uuringut (kokku 822 patsienti). Uuriti STP (koos toitumisnõustamisega või mitte) vs tavapärane ravi. Haprad (frail) vanemad täiskasvanud, 65 aastased või vanemad. Alatoitumusega või alatoitumuse riskiga UK “National Institute for Health and Care Excellence” kohaselt. Patsiendid olid nii ambulatoorsed, hooldekodudes elavad kui hospitaliseeritud. Tulemused. Kehv liikuvus: keskmine erinevus gruppide vahel 0.03, p < 0.00001, 95% usaldusvahemik 0.02 to 0.04. Koondatud (pooled) tulemised ei olnud statistiliselt oluliselt erinevad. Uuringutes tuvastati keskmine nihke risk.				⨁⨁◯◯ Madal	KRIITILINE
Funktsionaalsus
20²⁶	juhuslikustatud uuringud	väike	väike	väike	väike	puudub	20 randomiseeritud kontrolluuringut kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse patsientidest. Toitmisravi sekkumine vähemalt 2 nädalat. Tulemused: Makrotoitainete pakkumisega kaasnes parem funktsionaalsus - 6 meetri kõndimise test (keskmine erinevus 68.39 m, 95% usaldusvahemik 40.07-96.71) Mikrotoitained üksi et parandanud ühtegi tulemusnäitajat.				⨁⨁⨁⨁ Kõrge	KRIITILINE
Igapäevane toimetulek (Activities of daily living)
3²⁵	vaatlusuuringud	väike	väga suur^z	väike	väike	puudub	Uuriti STP (koos toitumisnõustamisega või mitte) vs tavapärane ravi. Haprad (frail) vanemad täiskasvanud, 65 aastased või vanemad. Alatoitumusega või alatoitumuse riskiga UK “National Institute for Health and Care Excellence” kohaselt. Patsiendid olid nii ambulatoorsed, hooldekodudes elavad kui hospitaliseeritud. SMD= 0.30 (95%CI -0,69-1,29) Ei ole statistiliselt oluline				⨁◯◯◯ Väga madal^z	KRIITILINE
Suremus
15²³	juhuslikustatud uuringud	väike	väike	väike	väike	puudub	233/759 (30.7%)	138/481 (28.7%)	suhteline risk (RR) 1.06 (0.92 to 1.22)	17 rohkem / 1,000 ( 23 vähem to 63 rohkem)	⨁⨁⨁⨁ Kõrge	KRIITILINE
Suremus
18²⁷	juhuslikustatud uuringud	väike	väike	väike	väike	puudub	Onkoloogilised patsiendid, vanemad täiskasvanud (keskmine vanus 66,5) Suremus HR: 1.87 (95% usaldusvahemik 1.62–2.17).				⨁⨁⨁⨁ Kõrge	KRIITILINE
IROsse hospitaliseerimine
1²⁸	juhuslikustatud uuringud	väike	väike	väike	väike	puudub	Kaasatud 2088 alatoitumuse riskis stationaarset patsienti. Uuringu eesmärk: varajase toitmisravi konsultatsiooni mõju enegia ja valgu tarbimisele ning suremusele, IROsse sattumisele, uuesti hospitaliseerimisele, komplikatsioonidele ja funktsionaalsele staatusele. IROsse hospitaliseerimine OR=0,85 (0,48-1,51), p=0,58, ei ole statistiliselt oluline				⨁⨁⨁⨁ Kõrge	KRIITILINE
Haiglaravi kestus
10²⁴	vaatlusuuringud	väike	väike	väike	väike	puudub	Kaasatud 10 neutraalse või hea kvaliteediga uuringut statsionaarsetest rehabilitatsiooni patsientidest. Uuringud patsientidest, kes on rehabilitatsioonis vanaduse, hospitaliseeritud ägeda haiguse, vaimse tervise, alkoholi või narkootikumide tõttu jäeti välja. Enamik kaasatud uuringust patsientidest olid alatoitumusega või alatoitumuse riskiga. Keskmine vanus uuringutes jäi 65 ja 83 vahele. Tulemused. Sekkumine STP (3 10st uuringust): Ühes 3st uuringust vaadati ja haiglaravi kestust ning seal oli see lühem STP grupis (26.2 (8.2) päeva vs 29.9 (11.2) päeva, p=0.40).				⨁⨁◯◯ Madal	KRIITILINE
Kõrvaltoimed
1²⁸	juhuslikustatud uuringud	väike	väike	väike	väike	puudub	Kaasatud 2088 alatoitumuse riskis stationaarset patsienti. Uuringu eesmärk: varajase toitmisravi konsultatsiooni mõju enegia ja valgu tarbimisele ning suremusele, IROsse sattumisele, uuesti hospitaliseerimisele, komplikatsioonidele ja funktsionaalsele staatusele. Kõrvaltoimed OR=0.95 (95%CI 0,68-1,34), p=0,79, ei ole statistiliselt oluline				⨁⨁⨁⨁ Kõrge	KRIITILINE
Kulutõhusus ja QALY. Standardravi vs toitmisravi stress-haavandi profülaktikaks (follow-up: vahemik 2 nädalat to 16 nädalat)
6²⁹	juhuslikustatud uuringud	suur^aa	väike	väike	suur^ab	puudub	Süstemaatiline ülevaade, 5 RCT (1990-2007). Kontrollgrupp: standard dieet (PrU risk assessment, standard hospital diet, redistribution sur- faces, repositioning, and skin protection strategies) Interventsioon: standrad dieet + suukaudne lisatoit (received nutritional support comprising patient education, patient self-monitoring of oral intake, nutrition goal setting, and the consumption of an additional 1000 to 2000 kJ/d.) (1 uuringus lisatoiduks kõrge valgusisaldusega STP). 1 uuring hõlmas eakaid kriitiliselt haigeid (pole teada, kas intensiivravi) - VÄGA suure kaaluga võrreldes teistega (moodustab 71% !). Keskmine vanus 70a, hospitaliseeritud pikemalt kui 2nd, alatoitumuse riskiga. Tulemused: toitmisravi rakendamisel (n=648) vs standard ravi (n=733) oli positiivne efekt stress-haavandi profülaktikas RR = 0.83; 95%CI 0,71–0,96. I2= 0% P=0.52. Võrreldes standardraviga annab toitmisravi rakendamine juurde keskmiselt 0.005 QALY (0.694 vs 0.689 QALY). 15% vs 11% stresshaavndi esinemine. Kulutõhususe tõenäosus 87%. standard vs toitmisravi kulu/patsient: 34 112 AU$ vs 33 687 AU$ (vahe 425 AU$). Queenslandi osariigis u 20000 juhtu aastas > 8,5 milj AU$ kokkuhoidu/aastas (elanikke u 5 miljonit.)				⨁⨁◯◯ Madal^aa,^ab	OLULINE
Kulutõhusus
3³⁰	juhuslikustatud uuringud	suur^ac	suur^ad	väike	suur^ae	tugevalt kahtlustatav avaldamise kallutatus^af	Süstemaatiline ülevaade, 3 RCT (Holland, 2003-2010). Valim: täiskasvanud (18+a), hospitaliseeritud ägedasse või subägedasse osakonda (acute, subacute setting), alatoitunud või riskiga, EN ja PN jäeti välja Kontrollgrupp: tavaravi Interventsioon: alatoitumuse skriining ja/või toitmisravi (including nutrition care planning, oral nutrition support, foodservice interventions and changes to clinical care processes) Tulemused: 1. uuring: haigete mudelil (kirurglised) tehtud uuring (Hollandis). Hospitaliseerimise kulu patsiendi kohta vähenes €252 võrra (7.6%) (kontroll 3318€ vs interventsioon 3044€). Hinnanguline LOS vähenemine 0,72 päeva. Riiklik aastane kokkuhoid 40.4 milj €. 2. uuring (kirurgilised ja siehaiged: Interventsioon (n=297) LOS 11.5+/-8.0 päev, kontroll (n=291) LOS 14.0+/-13.3 päeva. LOS vähenemine 1 päeva võrra tõi täiendava kulu 76,1€ (alatoitumuse skriining+ravi) 3. uuringus (geriaatria (60+a), interventsioon n=140 vs kontroll n=154) ei hinnatud LOS. Patsientide kaalutõusuga (st toitmisravi rakendamisega) seotud lisakulu oli 95€				⨁◯◯◯ Väga madal^ac,^ad,^ae,^af	OLULINE

CI: confidence interval; MD: mean difference; RR: risk ratio

a. Rakendatud individuaalne toitmisraviplaan oli uuringutes väga erinev. 3-kuu tulem võib olla liiga lühike periood tulemi mõõtmiseks.

b. Rakendati ka teisi sekkumisi: füsioteraapiat ja neelamisteraapiat

c. Heterogeenne rühm. Erinevad diagnoosid ja toitumuslik seisund, liiga väike arv uuritavaid, liiga lühike sekkumisperiood (minimaalselt soovitatakse 6 kuud). Küsitav on, et kas toitmisravi eesmärk eakatel patisentidel on pikem elulemus või parem elukvaliteet.

d. Polnud teada toitmisraviplaanide sisu, ega kas neid rakendati või kas toimus järelkontroll

e. Keskmine haiglaperiood oli 10 päeva (lühike sekkumisperiood)

f. Sekkumisrühmas oli patsientidel varasemalt olnud suurem kaalukaotus. Nad viibisid haiglas kauem 19 päeva vs 15 päeva. Ja peaaegu kõik neist said toitmisravi vs 75% kontrollrühmast. Lisaks on nende patsientide standardkäsitlus heal tasemel.

g. ei ole meid huvitav tulemusnäitaja.

h. väike valim (33+28 inimest)

i. hinnatud ei olnud täpselt neid tulemusnäitajaid, mis meie kliinilise küsimuse jaoks olulised.

j. väike valim (31+27 inimest)

k. käsitletud subgruppide uuring

l. väike valim (28+27 patisenti)

m. kõigist uuringutest 57% olid kõrge nihke tõenäosusega

n. Uuringu autorite hinnangul oli suur või väga suur tõenduse ebatäpsus uuringutes

o. uuringute vahel oli suur heterogeensus, I2=62%

p. uuringute vahel oli suur heterogeensus, I2=48%

q. autorite hinnangul avaldamise kallutatus

r. uuringute vahel oli suur heterogeensus, I2=70%

s. uuringute vahel oli väga suur heterogeensus I2=94%

t. I2=97%, P<0,001

u. I2=87%

v. I2=89,1%

w. I2=97%

x. I2=62%

y. I2=74%

z. I2=89%

aa. In the absence of national PrU data on the incidence, healing rate, mortality, and QOL, the authors had to estimate these inputs from the published literature and make assumptions when necessary. The information in the literature on these important parameters was also limited, and there appears a need for more research in this area. Another limitation is that the authors had to adopt certain cost estimates from other countries (eg, the costs of treating and preventing PrUs)

ab. Väike valim, CI lai. P väärtused pole välja toodud

ac. selection bias (polnud juhuslik - ajalooline kontrollgrupp)

ad. Kulu hinnati erinevate parameetrite järgi, raske võrrelda

ae. usaldusvahemik puudub

af. Publication bias may have affected the present review and researchers may have missed potentially relevant papers if they were not coded accurately in the controlled vocabu- lary of each database

1.Schuetz P, Fehr R, Baechli V, et al, . Individualised nutritional support in medical inpatients at nutritional risk: a randomised clinical trial.Lancet; 2019.

2.Ingstad K, Uhrenfeldt L, Kymre IG, et al., . Effectiveness of individualised nutritional care plans to reduce malnutrition during hospitalisation and up to 3 months post-discharge: a systematic scoping review.BMJ Open; 2020.

3.Hersberger L, Dietz A, Bürgler H, et al., . Individualized Nutritional Support for Hospitalized Patients With Chronic Heart Failure.Journal of the American College of Cardiology; 2021.

4.Baumgartner A, Pachnis D, Parra L, et al., . The impact of nutritional support on malnourished inpatients with aging-related vulnerability.Nutrition; 2021.

5.Seemer J, Kiesswetter E, Fleckenstein‑Sußmann D, et al., . Effects of an individualised nutritional intervention to tackle malnutrition in nursing homes: a pre‑post study.European Geriatric Medicine; 2022.

6.PÖLÖNEN S, TIIHONEN M, HARTIKAINEN S, et al., . INDIVIDUALLY TAILORED DIETARY COUNSELING AMONG OLD HOME CARE CLIENTS - EFFECTS ON NUTRITIONAL STATUS.J Nutr Health Aging; 2017.

7.Shimazu S, Yoshimura Y, Kudo M, et al., . Frequent and personalized nutritional support leads to improved nutritional status, activities of daily living, and dysphagia after stroke.Nutrition; 2020.

8.Otsuki I, Himuro N, Tatsumi H, et al., . Individualized nutritional treatment for acute stroke patients with malnutrition risk improves functional independence measurement: A randomized controlled trial.Geriatr Gerontol Int; 2019.

9.NEELEMAAT F, VAN KEEKEN S, LANGIUS J.A.E, et al., . SURVIVAL IN MALNOURISHED OLDER PATIENTS RECEIVING POSTDISCHARGE NUTRITIONAL SUPPORT; LONG-TERM RESULTS OF A RANDOMIZED CONTROLLED TRIAL.J Nutr Health Aging; 2017.

10.Folven K.I., Tangvik R.J., Nilsen R.M., et al., . Nutritional risk, nutrition plan and risk of death in older health care service users with chronic diseases: A register-based cohort study.Clinical Nutrition ESPEN; 2023.

11.Kaipainen T, Hartikainen S, Tiihonen M, et al., . Effect of individually tailored nutritional counselling on protein and energy intake among older people receiving home care at risk of or having malnutrition: a non-randomised intervention study.BMC Geriatrics; 2022.

12.Blondal B.S., Geirsdottir O.G., Halldorsson T.I., et al., . HOMEFOOD randomised trial e Six-month nutrition therapy improves quality of life, self-rated health, cognitive function, and depression in older adults after hospital discharge.Clinical Nutrition ESPEN; 2022.

13.Kaegi-Braun N, Tribolet P, Gomes D, et al., . Six-month outcomes after individualized nutritional support during the hospital stay in medical patients at nutritional risk: Secondary analysis of a prospective randomized trial.Clinical Nutrition; 2021.

14.Pourhassan M, Daubert D, Laurentius T, et al., . Optimized Refeeding vs. Standard Care in Malnourished Older Hospitalized Patients: A Prospective, Non-Randomized Cluster-Controlled Study in Geriatric Acute Care.Journal of Clinical Medicine; 2023.

15.Seemer J, Volkert D, Fleckenstein-Sußmann D, et al, . Usual Protein Intake Amount and Sources of Nursing Home Residents with (Risk of) Malnutrition and Effects of an Individualized Nutritional Intervention: An enable Study.Nutrients; 2021.

16.Merker M, Felder M, Gueissaz K, et al., . Association of Baseline Inflammation With Effectiveness of Nutritional Support Among Patients With Disease-Related Malnutrition.JAMA Network Open; 2020.

17.Baumgartner A, Hasenboehler F, Cantone J, et al., . Effect of nutritional support in patients with lower respiratory tract infection: Secondary analysis of a randomized clinical trial.Clinical Nutrition; 2020.

18.Löser, Anastassia, Abel, Jakob, Kutz, Laura Magdalena, Krause, Linda, Finger, Anna, Greinert, Franziska, Sommer, Margaret, Lorenz, Tessa, Culmann, Eva, von Grundherr, Julia, Wegert, Luisa, Lehmann, Loreen, Matnjani, Gesa, Schwarz, Rudolf, Brackrock, Sophie, Krüll, Andreas, Petersen, Cordula, Carl, Cedric Oliver. Head and neck cancer patients under (chemo-)radiotherapy undergoing nutritional intervention: Results from the prospective randomized HEADNUT-trial.Radiotherapy and Oncology; 2021.

19.Kutz, Laura Magdalena, Abel, Jakob, Schweizer, Diana, Tribius, Silke, Krüll, Andreas, Petersen, Cordula, Löser, Anastassia. Quality of life, HPV-status and phase angle predict survival in head and neck cancer patients under (chemo)radiotherapy undergoing nutritional intervention: Results from the prospective randomized HEADNUT-trial.Radiotherapy and Oncology; 2022.

20.Bargetzi, L., Brack, C., Herrmann, J., Bargetzi, A., Hersberger, L., Bargetzi, M., Kaegi-Braun, N., Tribolet, P., Gomes, F., Hoess, C., Pavlicek, V., Bilz, S., Sigrist, S., Brändle, M., Henzen, C., Thomann, R., Rutishauser, J., Aujesky, D., Rodondi, N., Donzé, J., Laviano, A., Stanga, Z., Mueller, B., Schuetz, P.. Nutritional support during the hospital stay reduces mortality in patients with different types of cancers: secondary analysis of a prospective randomized trial.Annals of Oncology; 2021.

21.Cano-Torres, Edgar A., Simental-Mendía, Luis E., Morales-Garza, Luis A., Ramos-Delgado, José M., Reyes-Gonzalez, Mirthala M., Sánchez-Nava, Victor M., Barragán-Berlanga, Abel de J., Rangel-Rodríguez, Ignacio, Guerrero-Romero, Fernando. Impact of Nutritional Intervention on Length of Hospital Stay and Mortality among Hospitalized Patients with Malnutrition: A Clinical Randomized Controlled Trial.Journal of the American College of Nutrition; 2017.

22.Wong A, ,Huang,Y,Sowa,PM. An Umbrella Review and Meta-analysis of Interventions, Excluding Enteral and Parenteral Nutrition, Initiated in the Hospital for Adults with or at Risk of Malnutrition..Am J Clin Nutr.; 2023.

23.Baldwin, Christine, Spiro, Ayelet, Ahern, Roger, Emery, Peter W.. Oral Nutritional Interventions in Malnourished Patients With Cancer: A Systematic Review and Meta-Analysis.JNCI: Journal of the National Cancer Institute; 2012-03-07.

24.Collins, J., Porter, J.. The effect of interventions to prevent and treat malnutrition in patients admitted for rehabilitation: a systematic review with meta‐analysis.Journal of Human Nutrition and Dietetics; 02/2015.

25.Thomson, Katie, Rice, Stephen, Arisa, Oluwatomi, Johnson, Eugenie, Tanner, Louise, Marshall, Christopher, Sotire, Tumi, Richmond, Catherine, O’Keefe, Hannah, Mohammed, Wael, Gosney, Margot, Raffle, Anne, Hanratty, Barbara, McEvoy, Claire T, Craig, Dawn, Ramsay, Sheena E. Oral nutritional interventions in frail older people who are malnourished or at risk of malnutrition: a systematic review.Health Technology Assessment; 12/2022.

26.Lattanzi, Greta, Lelli, Diana, Antonelli Incalzi, Raffaele, Pedone, Claudio. Effect of Macronutrients or Micronutrients Supplementation on Nutritional Status, Physical Functional Capacity and Quality of Life in Patients with COPD: A Systematic Review and Meta-Analysis.Journal of the American Nutrition Association; 2024-07-03.

27.Hamaker, Marije E., Oosterlaan, Fleur, Van Huis, Lieke H., Thielen, Noortje, Vondeling, Ariel, Van Den Bos, Frederiek. Nutritional status and interventions for patients with cancer – A systematic review.Journal of Geriatric Oncology; 01/2021.

28.Schuetz, Philipp, Fehr, Rebecca, Baechli, Valerie, Geiser, Martina, Deiss, Manuela, Gomes, Filomena, Kutz, Alexander, Tribolet, Pascal, Bregenzer, Thomas, Braun, Nina, Hoess, Claus, Pavlicek, Vojtech, Schmid, Sarah, Bilz, Stefan, Sigrist, Sarah, Brändle, Michael, Benz, Carmen, Henzen, Christoph, Mattmann, Silvia, Thomann, Robert, Brand, Claudia, Rutishauser, Jonas, Aujesky, Drahomir, Rodondi, Nicolas, Donzé, Jacques, Stanga, Zeno, Mueller, Beat. Individualised nutritional support in medical inpatients at nutritional risk: a randomised clinical trial.The Lancet; 06/2019.

29.Tuffaha H, Roberts S,Chaboyer W et al. Cost-effectiveness Analysis of Nutritional Support for the Prevention of Pressure Ulcers in High-Risk Hospitalized Patients.Advances in Skin & Wound Care; 2016.

30.Mitchell H, Porter J. The cost-effectiveness of identifying and treating malnutrition in hospitals: a systematic review.Journal of Human Nutrition and Dietetics; 2106.

Selgitused

Viited