Autor(id):
Küsimus:
Kontekst:
Bibliograafia:
Tõendatuse astme hinnangUuritavate arvMõjuTõendatuse asteOlulisus
Uuringute arvUuringukavandNihke tõenäosusTõenduse ebakõlaTõenduse kaudsusTõenduse ebatäpsusMuud kaalutlusedkõigile haiguspuhuse alatoitumusriskiga eakatele individuaalse toitmisraviplaani koostamist piisab riiklike toitumissoovituste andmisest Suhteline
(95% CI)
Absoluutne
(95% CI)
30p halvenenud tulem. Individuaalne toitmisravi vs haiglamenüü
11
juhuslikustatud uuringud
väike
väike
väike
väike
puudub
2028 patsienti (Šveits, EFFORT uuring). 1015 sekkumise rühmas ja 1013 kontroll-rühmas (standard haiglamenüü). Sekkumine sisaldas nõustamist, tõhustatud menüüd ja suukaudseid toitmisravipreparaate. Keskmine vanus 72,6 aastat, alatoitumusriskis patsiendid, kes viibisid haiglas minimaalselt 4 päeva. 30p halvenenud tulem: suremus, sattumine intensiivravile, rehospitaliseerimine, tüsistuste esinemine, halvenud funktsionaalne võimekus. Adjusted OR (95% CI) 0,79 (0,64–0,97), p-value: 0,023 Järeldus: alatoitumusriskis haiglapatsientidel individuaalse toitmisraviplaani kasutamine võrreldes haiglamenüüga vähendab olulisi kliinilisi tuleminäitajaid, sh suremust
1

Kõrge
OLULINE
3-kuu tulem. Individuaalne toitmisraviplaan vs ilma
92
juhuslikustatud uuringud
suura
suura
väike
suura
puudub
Süstemaatiline ülevaade, 9 uuringut-RCT. Taani, Norra, Iisrael, Austraalia, Taiwan. 2011-2019. Uuringurühma suurused 71-259. Keskmine vanus 75-88 aastat. 10 tulemit.
1. Igapäevategevustega toimetulek, 4 uuringut. 1 uuring näitas, et individuaalse toitmisraviplaani rakendamisel on märkimisväärsne mõju igapäevategevustega toimetulekul ja 3 uuringut mõju ei leidnud
2. Kehaline võimekus, 4 uuringut. 1 jah/3 ei
3. Toitumuslik seisund, 8 uuringut. 4 jah/4 ei
4. Elukvaliteet, 4 uuringut. Mõju ei leitud
5. Sotsiaalteenuste vajadus, 2 uuringut. Mõju ei leitud.
6. Taashopsitaliseerimine, 5 uuringut. 2jah/3 ei
7. Suremus, 4 uuringut. Mõju ei leitud.
8. Depressioon, 1 uuring. Mõju ei leitud
9. Tüsistused haiglaperioodil, 1 uuring. Mõju ei leitud
10. Tervise-enesehinnang, 1 uuring. Märkimisväärne mõju.

Väga madal
a
EBAOLULINE
30 p suremus. Individuaalne toitmisravi vs haiglamenüü
13
juhuslikustatud uuringud
väike
väike
väike
väike
puudub
EFFORT uuring. Šveits. Kroonilise südamepuudulikkusega alatoitumusriskis haiglapatsiendid (n=645). Mediaanvanus 78,8 aastat. 30 päeva suremus: suri 27 patsienti sekkumisrühmast ja 48 patsienti kontrollrühmast. OR 0.44; (95% CI: 0.26 to 0.75; p = 0.002)180 päeva suremus: suri 85 patsienti sekkumisrühmast ja 102 kontrollrühmast. Kohandatud HR=0,74; (95% CI: 0.55 to 0.996; p=0.047)

Kõrge
OLULINE
30 p suremus. Individuaalne toitmisravi vs haiglamenüü
14
juhuslikustatud uuringud
väike
väike
väike
väike
puudub
EFFORT uuring, RCT, Šveits. 881 haiglapatsienti. NRS skoor ≥ 3. Patisentide rühm: vanusega seotud haavatavus (haprus, vanus ≥80 või kognitiivne häire).
30 p suremus: OR 0.48 (95%CI 0.31 to 0.76), p=0.002).
180 p suremus: OR 0,76 (95%CI 0.59 to 0.99), p=0.04).

Kõrge
OLULINE
Söömismaht. Individuaalne toitmisravi 6 nädalat. Enne ja pärast.
15
vaatlusuuringud
väike
väike
väike
väike
puudub
Alatoitumuses (riskis) Saksamaa hooldekodu elanikud (n=50). Keskmine vanus 83,9 a. Enne ja pärast uuring: 6 nädalat tavakäsitlust, millele järgnes 6 nädalat sekkumist. Sekkumiseks olid spetsiaalselt valmistatud magusad ja soolased proteiini kreemid, energia-proteiini toitejoogid eraldi ja kombineerituna ning tekstuurmodifitseeritud eined vastavalt individuaalsetele vajadustele.
Tulem: keskmine söömismaht suurenes 207 kcal võrra (95%CI 47–368, p = 0.005) ja toiduvalgu tarbimine 14 g võrra (7–21, p < 0.001)
Elukvaliteet suurenes Qualidem küsitluse almaskaalal “care relationship” (+ 9 (3–15) points, p = 0.002, w12 vs w6)

Madal
OLULINE
Toitumuslik seisund. 6-kuud kestev individuaalne toitumisnõustamine.
16
vaatlusuuringud
väike
väike
väike
väike
puudub
Koduhooldusel olevad eakad, keskmine vanus 84,3. Soome. 224 uuritavat. Sekkumisrühmas 127 ja kontrollrühmas 100. MNA järgi alatoitumus(riskis). Sekkumiseks oli individuaalne nõustamine 6 kuud, soovitati tõhustada toitu, suurendada toidukordi ning süüa energia-, proteiini ja toitaineterikkaid snäkke (sh STP-d). 6-kuu tulem: MNA skoor suurenes 2,3 punkti ja plasma albumiini tase 1,6 g/L. Kontrollrühmas MNA skoor vähenes -0,2 punkti ja plasma albumiin -0,1 g/L.

Madal
OLULINE
Toitumuslik seisund, füüsiline võimekus, düsfaagia esinemine. Individuaalne toitumisnõustamine
17
vaatlusuuringud
väike
väike
suurb
väike
puudub
Insuldi patsiendid haiglas. Jaapan (n=426). Keskmine vanus 71,8. Haiglaperioodi kestuse mediaan 96 päeva. Kombineeritud sekkumised (kehalised harjutused, neelamisteraapia, igapäevatoimingute treening). Toitumuslik sekkumine sisaldas nii skriiningut kui individuaalsete vajaduste määramist. 9 erinevat toitumusliku sekkumise kategooriat (toiduenergia ja -valgu, ainult toiduvalgu, vedelike, toidulisandite, toidutekstuuri, lauanõude, toidukordade, diagnoosist tingitud erisustele kohandamine).
Tulemused: keskmiselt oli vaja rakendada 5 toitumuslikku sekkumist patsiendi kohta. Kõige enam toidutekstuuri modifitseerimist ning toiduenergia ja -valgu tõhustamist.
Järeldati, et insuldipatisentidele pakutud individuaalsed toitmisravi sekkumised on seotud paranenud toitumusliku seisundiga, kehalise võimekusega ja düsfaagia esinemisega.

Väga madal
b
EBAOLULINE
Söömismaht, funktsionaalne iseseisvus, motoorne iseseisvus. Individuaalne toitmisravi vs standardkäsitlus
18
juhuslikustatud uuringud
väike
väike
väike
väike
puudub
RCT. Alatoitumusriskis insuldipatsiendid. Jaapan. 62 sekkumisrühmas ja 62 kontrollrühmas. Keskmine vanus vastavalt 78,5 ja 80,5 aastat. Ajaperiood oli kas insuldist kuni haiglast väljakirjutamiseni või 3 kuud. Sekkumisrühmas kalkuleeriti individuaalsed toiduenergia ja -valgu vajadused ning lisatoitu manustati nii suukaudselt kui enteraalselt sondi kaudu.
Tulemid: sekkumisrühmas oli suurem söömismaht (1496 kcal vs 1200 kcal päevas. P < 0.001)
Funktsionaalse iseseisvuse skoori suurenemine (42 vs. 22; P = 0.02)
Motoorse iseseisvuse skoori suurenemine (35 vs 17; P = 0.01)

Kõrge
OLULINE
Elulemus 1 aasta ja 4 aastat pärast. Individuaalne toitmisravi vs standardkäsitlus
19
juhuslikustatud uuringud
suurc
väike
väike
väike
puudub
RCT. 208 alatoitumuses patsienti 60+. Holland. Sekkumisrühmas rakendati individuaalset toitmisravi haiglas ja 3kuud pärast haiglast väljakirjutamist, tavakäsitluses see puudus. Sekkumiseks olid 2 STP-d päevas (600kcal ja 24 g valku), haiglaperioodil energia- ja valgurikas menüü, 400IU vitamiini D3 ja 500mg kaltsiumit päevas ja dietoloogi telefonikonsultatsioon iga kahe nädala järel. Elulemusmäärad 1 aasta pärast uuringu algusest 66% sekkumisrühmas vs 73% kontrollrühmas; 95% CI= 0.93 (0.68-1.29) Elulemusmäärad 4 aasta pärast uuringu algusest. 29% sekkumisrühmas vs 30% kontrollrühmas; 95% CI= 0.93 (0.67-1.28)
Elulemuses erinevust ei leitud

Mõõdukas
c
EBAOLULINE
3-kuu ja 6-kuu suremus. Toitmisraviplaan vs ilma
110
vaatlusuuringud
väike
väike
väike
suurd
puudub
Registripõhine uuring Norras. 65+ kroonilise haigusega tervisoiuteenuste kasutajad 2017-2018, kellel oli tuvastatud toitumuslik risk ja kaasatud toitmisraviplaani analüüsi (n=18 668). 15352 (82,2%) neist said toitmisraviplaani ja 3316 (17,8%) ei saanud. Keskmine vanus 82,5 a.
Tulemid: risk surra 3 kuu pärast ja 6 kuu pärast oli suurem toitmisraviplaaniga rühmas. Mis tõenäoliselt tähendab seda, et raskema diagnoosiga patsiendile määratakse suurema tõenäosusega individuaalne toitmisraviplaan.

Väga madal
d
EBAOLULINE
Söömismaht. Toitmisraviplaan ja nõustamine vastavalt riiklikele toitumissoovitustele vs ilma plaanita
111
vaatlusuuringud
väike
väike
väike
väike
puudub
Koduhooldusel olevad eakad Soomes. Keskmine vanus 84,3 aastat. Sekkumisrühmas 112 ja kontrollrühmas 87 patsienti. Rühmadesse jagamine ei olnud randomiseeritud, kellel tuvastati toiduvalgu ja -energia alatoitumus, need olid sekkumisrühmas. Sekkumiseks oli individuaalne plaan ja toitumisnõustamine vastavalt riikikele toitumissoovitustele. 6 kuud.
Tulemid: Sekkumisrühmas oli söömismaht 22,3 kcal/kg/päevas ja kontrollrühmas 18,1 kcal/kg/päevas. Valgu tarbimine oli sekkumisrühmas 0,9 g/kg/päevas ja 0,7 g/kg/päevas kontrollrühmas.

Madal
OLULINE
Elukvaliteet, tervise enesehinnang, kognitiivne funktsioon ja depressioon. Individuaalne toitmisravi vs standardkäsitlus.
112
juhuslikustatud uuringud
väike
väike
väike
väike
puudub
RCT. Island. 53 patsienti sekkumsirühmas ja 53 kontrollrühmas. Alatoitumust skriiniti Islandi kohaliku valideeritud meetodiga. Sekkumine oli 6-kuud kestev toitmisravi pärast haiglast väljakirjutamist (toitmisravi spetsialisti poolt tehtud toitmisravi protsess, 5 kodukülastust, 3 telefonikonsultatsiooni ja tasuta energia-ja valgurikas soe eine+2vahepala päevas, mis toodi kohale kord nädalas 6 kuu jooksul). Tavakäsitluseks oli brošüür eaka toitumisssovituste osas ja Meals on Wheels kojutellimise soovitus.
Tulemid:
  • Söömismaht: suurenes sekkumisrühmas (+937 ± 534 kcal/day, P < 0.001), aga vähenes kontrollrühmas(-832 ± 407 kcal/day, P < 0.001)
  • Elukvaliteet: sekkumisrühmas paranes. EQ-5D (0.102, P = 0.001)
  • Tervise enesehinnang: paranes 15.876 (P < 0.001)
  • Kognitiivne funktsioon: hinnati MMSE-ga (Mini Mental State Examination). Suurenes 1.701 (P < 0.001)
  • Depressiooni ilmingud: vähenes - 3.072 (P < 0.001)

Kõrge
OLULINE
6-kuu suremus. Individuaalne toitmisravi vs haiglamenüü
113
juhuslikustatud uuringud
suure
väike
väike
väike
puudub
RCT. EFFORT uuring, Šveits. NRS2002 tuvastatud alatoitumusriskis haiglapatsiendid. Sekkumisrühm sai 48 tunni jooksul hospitaliseerimisest individuaalset toitmisravi, et täita toiduenergia- ja -valgu vajadus. Selleks koostati indviduaalne toitmisraviplaan (vajadusel STP-d, enetraalne või parenteraalne TR). Söömismahtusi hinnati iga 24-48 tunni järel, haiglaperioodi ajal. Kõik sekkumisrühma patsiendid said ka nõustamise. Sekkumine kestis ainutl haiglaperioodil, aga on teada, et 1 patsient 4st sai toitmisravi ka pärast väljakirjutamist. Kontrollrühm sai tavapärase haiglamenüü, ilma nõustamise ja soovitusteta. 994 patsienti olid sekkumisrühmas ja 999 kontrollrühmas. Keskmine vanus 73 aastat. Keskmine haiglaperiood oli 10 päeva (lühike sekkumisperiood)
Tulem:
  • 6-kuu suremus. 231 pts 994-st (23.2%) suri sekkumisrühmas ja 246 pts 999-st (24.6%) suri kontrollrühmas. Kohandatud HR 0.90 [95%CI 0.76 to 1.08], p = 0.277)
  • 3-kuu suremus. Kohandatud HR 0.66 (95%CI, 0.48 to 0.89), p = 0.007),

Mõõdukas
e
OLULINE
3 ja 6 kuu tüsistused (sh suremus). Individuaalne toitmisravi vs tavakäsitlus
114
vaatlusuuringud
suurf
väike
väike
väike
puudub
Saksamaa. MNA-SF-ga oli skriinitud alatoitumusriski. 156 patsienti sekkumisrühmas (82,3a) ja 150 patsienti kontrollrühmas (81,5a). Sekkumisrühm sai individuaalse nõustamise, elektrolüütide ja mikrotoitainete jälgimise nign vajadusel asendamise, kehakoostise mõõtmise ning haiglast väöjakirjutamisel brošüüri soovitustega. Kontrollrühm sai standardkäsitluse ilma toitmisravi meeskonna sekkumiseta.
Tulem:
  • Haiglaperioodil rühmade vahel erinevusi ei leitud
  • 3 ja 6 kuu järel leiti sekkumisrühmas rohkem tüsistusi.

Väga madal
f
EBAOLULINE
Valgu tarbimine. Enne ja pärast individuaalset toitmisalast sekkumist
115
vaatlusuuringud
väike
väike
väike
väike
puudub
Saksamaa. 40 alatoitumuses/-riskis hooldekodu elanikku, keskmine vanus 85a. 6 nädalat tavakäsitlust ja 6 nädalat individuaalset sekkumist. Sekkumiseks olid energia- ja proteiinirikas toitejook, magus/soolane proteiinikreem lisaks tavatoidule vastavalt indivduaalsele vajadusele.
Tulem:
  • tavakäsitluse ajal tarbiti proteiini 40,7g/päevas; 0,70g/kg/päevas.
  • sekkumisperioodil tarbiti 59,4g/päevas;

Madal
OLULINE
30 p suremus ja CRP. Toitmisraviplaan vs haiglamenüü.
116
juhuslikustatud uuringud
väike
väike
väike
väike
puudub
EFFORT teisene uuring. Alatoitumuses/-riskis eakad haiglapatsiendid n=1950. Sekkumisrühm saab individuaalse toitmisraviplaani ja kontrollrühm tavalise haiglamenüü. Sekkumisrühm jagatakse kolmeks vastavalt põletikunäitajatele (C-reaktiivne valk): madal (<10 mg/L), mõõdukas ( 10-100 mg/L), kõrge (>100 mg/L).
Tulem:
  • 30 päeva suremus oli madalam sekkumisrühmas vaatamata põletikunäitajatele (kohandatud OR, 0.61; 95% CI, 0.43-0.86; P = .005)
  • kõrge põletikunäitajaga alarühmas ei olnud toitmisraviplaaniga patsientidel paremat tulemit. (kohandatud OR, 1.32; 95% CI, 0.70-2.50; P = .39)
Järeldus, et toitmisraviplaani koostamisel peab arvesse võtma põletikunäitajaid. Samuti varasemate uuringute tõlgendamisel.

Kõrge
OLULINE
30p suremus. Toitmisraviplaan vs haiglamenüü.
117
juhuslikustatud uuringud
väike
väike
väike
väike
puudub
EFFORT teisene uuring. Alatoitumuses/-riskis eakad haiglapatsiendid, alumiste hingamisteede infektsiooniga n=378. Sekkumisrühm saab individuaalse toitmisraviplaani ja kontrollrühm tavalise haiglamenüü.
Tulem:
  • 30 p suremus ei erinenud selles alarühmas võrreldes kogu EFFORT uuringuga. (OR 0.47 (0.17, 1.27); p = 0.136 vs 0.65 [95%CI 0.47 to 0.91, p ¼ 0.011]). Gruppide võrdluse p-väärtus 0.859
  • Järeldati, et toitmisraviplaanist võib olla kasu ka selles alagrupis, kuna statistilist erinevust võrreldes kogu uuringuga pole ja tulemusi limiteerib väike uuringurühm

Kõrge
EBAOLULINE
individuaalne toitmisravi vs ilma alatoitumuse osakaalu suurenemine
118
juhuslikustatud uuringud
väike
väike
väga suurg
suurh
puudub
Saksamaal läbi viidud randomiseeritud kontroll-uuring, valimiks on pea- ja kaela lamerakkvähiga patsiendid, kes said kiiritusravi või keemia+kiiritusravi. Toitumuse staatus oli hinnatud ravi alguses ja lõpus kasutades MUST, NRS 2002, Nutriscore ja BIA, lisaks oli hinnatud päevane kalorite tarbimine 3- päevase toitumuspäeviku abil. N= 61 (33 sekkumisrühmas ja 28 kontrollrühmas), keskmine vanus 63 (20–89) aastat. Sekkumiseks oli individuaalne toitumisnõustamine toitumispäeviku, BIA, vereanalüüside tulemuste ja patsiendi seisundi alusel, regulaarsed hindamised iga 2 nädala tagant. Kontrollrühma patsiendid ei saanud nõustamist toitumise suhtes. Alatoitunud patsientide osakaalu muutus oli hinnatud PA (phase angle) abil, mis oli arvutatud BIA alusel. Ravi alguses keskmine PA oli 5.2 (3.5–7.7) ja langes ravi lõpuks 5-ni (2.8–7.1), (p = 0.098). Ei ole leitud statistilist olulist erinevust sekkumisrühma ja kontrollrühma vahel.

Väga madal
g,h
OLULINE
individuaalne toitmisravi vs ilma elulemus
118
juhuslikustatud uuringud
väike
väike
suuri
suurh
puudub
Saksamaal läbi viidud randomiseeritud kontroll-uuring, valimiks on pea- ja kaela lamerakkvähiga patsiendid, kes said kiiritusravi või keemia+kiiritusravi. Toitumuse staatus oli hinnatud ravi alguses ja lõpus kasutades MUST, NRS 2002, Nutriscore ja BIA, lisaks oli hinnatud päevane kalorite tarbimine 3- päevase toitumuspäeviku abil. Valimi suurus oli 61 inimest (33 sekkumisrühmas ja 28 kontrollrühmas) vanuses 63 (20–89) aastat. Sekkumiseks oli individuaalne toitumisnõustamine toitumispäeviku, BIA, vereanalüüside tulemuste ja patsiendi seisundi alusel, regulaarsed hindamised iga 2 nädala tagant. Kontrollrühma patsiendid ei saanud nõustamist toitumise suhtes. 2 aastane ellujäämismäär oli 70% kontrollrühmas ja 79% sekkumisrühmas (p = 0.79).

Madal
h,i
individuaalne toitmisravi vs ilma elukvaliteet
119
juhuslikustatud uuringud
väike
väike
suuri
suurj
puudub
Saksamaal läbi viidud prospektiivne randomiseeritud kontroll-uuring, valimiks pea- ja kaela lamerakkvähiga patsiendid, kes said kuratiivse radio(kemo)teraapia, n=58. Toitumuse staatuse hindamiseks oli kasutatud 3 päevane toitumispäevik, MUST, NRS-2002, vereanalüüsid. Sekkumisrühma patsiendid (n=31) said regulaarset nõustamist toitumise suhtes iga 2 nädala tagant nende kliinilise leiu, BIA ja vereanalüüside tulemuste alusel. Elukvaliteedi uurimiseks olid kasutatud QLQ-C30 (version 3.0) ja QLQ-H&N35 küsimustikud. Ei ole leitud erinevust Qql osas 2 rühma vahel. Ainus statistiliselt oluline erinevus oli leitud 1 järelkontrolli käigus, kus kontrollrühmas esines rohkem iiveldust ja oksendamist võrreldes sekkumisrühmaga (p = 0.02).

Madal
i,j
OLULINE
individuaalne toitmisravi vs ilma elulemus
119
juhuslikustatud uuringud
väike
väike
suuri
suurj
puudub
Saksamaal läbi viidud prospektiivne randomiseeritud kontroll-uuring, valimiks pea- ja kaela lamerakkvähiga patsiendid, kes said kuratiivse radio(kemo)teraapia, n=58. Toitumuse hindamiseks oli kasutatud 3 päevane toitumispäevik, MUST, NRS-2002, vereanalüüsid. Sekkumisrühma patsiendid (n=31) said regulaarset nõustamist toitumise suhtes iga 2 nädala tagant nende kliinilise leiu, BIA ja vereanalüüside tulemuste alusel. Kumulatiivne 1 ja 2 aasta elulemus oli 90% sekkumisrühmas ja 93% kontrollrühmas, vahe ei olnud statistiliselt oluline, p=0.77.

Madal
i,j
OLULINE
Individuaalne toitmisraviplaan vs tavatoit suremus
120
juhuslikustatud uuringud
väike
väike
suurk
väike
puudub
Šveitsis läbi viidud randomiseeritud kontroll-uuringu (EFFORT) jätkuuring vähiga patsientidel, n=506. Patsiendid olid sõelutud alatoitumuse suhtes NRS 2002 abil, uuringusse kaasatud pt-did NRS ≥3. Sekkumisrühm sai individuaalset toitmisraviplaani haiglas viibimise ajal, kontroll-rühm sai tavalist haiglatoitu. Subgruppide analüüsil oli uuritud suremus alla 65-aastaste patsientide seas (n=145). Ei ole leitud statistiliselt olulist erinevust 30-päevases suremuses sekkumisrühma ja kontrollrühma vahel, OR= 0.66 (95%CI 0.20-2.17), p= 0.902.

Mõõdukas
k
KRIITILINE
Individuaalne toitmisravi vs tavasoovitused haiglaravi pikkus
121
juhuslikustatud uuringud
väike
väike
väike
suurl
puudub
Mehhikos läbi viidud randomiseeritud kontroll-uuring, valimiks on haiglaravil viibivad patsiendid, n=55. Toitumuse staatus oli hinnatud NRS abil. Sekkumisrühma patsiendid said individuaalset toitmisraviplaani, regulaarset kontrolli ja nõustamist. Kontrollrühma patsiendid said standartkäsitlust. Haiglaravi oli statistiliselt oluliselt lühem sekkumisrühmas, p=0,03 ning mitme muutujaga analüüsis toitmisravi oli negatiivses korrelatsioonis haiglaravi pikkusega (OR=-2.04; 95% CI -3.86 kuni -0.21).

Mõõdukas
l
KRIITILINE
Individuaalne toitmisravi vs tavasoovitused suremus
121
juhuslikustatud uuringud
väike
väike
väike
suurl
puudub
Mehhikos läbi viidud randomiseeritud kontroll-uuring, valimiks on haiglaravil viibivad patsiendid, n=55. Toitumuse staatus oli hinnatud NRS abil. Sekkumisrühma patsiendid said individuaalset toitmisraviplaani, regulaarset kontrolli ja nõustamist. Kontrollrühma patsiendid said standartkäsitlust. 6- kuu suremuse määr ei erinenud sekkumisrühma ja kontrollrühma vahel (HR D 0.85; 95% CI, 0.17–4.21).

Mõõdukas
l
KRIITILINE
30p suremus
4322
juhuslikustatud uuringud
suurm
väike
väike
suurn
puudub
298/4539 (6.6%)
336/4484 (7.5%)
suhteline risk (RR) 0.90
(0.75 to 1.07)
7 vähem / 1,000
( 19 vähem to 5 rohkem)

Madal
m,n
KRIITILINE
6k suremus
6222
juhuslikustatud uuringud
suurm
väike
väike
suurn
puudub
785/6332 (12.4%)
862/6115 (14.1%)
suhteline risk (RR) 0.87
(0.78 to 0.97)
18 vähem / 1,000
( 31 vähem to 4 vähem)

Madal
m,n
KRIITILINE
12k suremus
6222
juhuslikustatud uuringud
suurm
väike
väike
suurn
puudub
863/6332 (13.6%)
909/6115 (14.9%)
suhteline risk (RR) 0.88
(0.79 to 0.99)
18 vähem / 1,000
( 31 vähem to 1 vähem)

Madal
m,n
KRIITILINE
30p rehospitaliseerimine
422
juhuslikustatud uuringud
suurm
väike
väike
väiken
puudub
147/1429 (10.3%)
149/1430 (10.4%)
suhteline risk (RR) 0.99
(0.80 to 1.23)
1 vähem / 1,000
( 21 vähem to 24 rohkem)

Mõõdukas
m,n
KRIITILINE
6k rehospitaliseerimine
1222
juhuslikustatud uuringud
suurm
suuro
väike
suurn
puudub
541/1960 (27.6%)
619/1972 (31.4%)
suhteline risk (RR) 0.79
(0.65 to 0.96)
66 vähem / 1,000
( 110 vähem to 13 vähem)

Väga madal
m,n,o
KRIITILINE
komplikatsioonid 6 kuu jooksul
1722
juhuslikustatud uuringud
suurm
suurp
väike
väike
tugevalt kahtlustatav avaldamise kallutatusq
445/2507 (17.8%)
464/2443 (19.0%)
suhteline risk (RR) 0.90
(0.76 to 1.06)
19 vähem / 1,000
( 46 vähem to 11 rohkem)

Väga madal
m,p,q
KRIITILINE
LOS
2822
juhuslikustatud uuringud
suurm
suurr
väike
väike
tugevalt kahtlustatav avaldamise kallutatusq
N=6626. Standardiseeritud keskmiste erinevus (SMD) -0,04 (95%CI -0,14-0,05) (ei ole statistiliselt oluline)

Väga madal
m,q,r
KRIITILINE
Elukvaliteet
1022
juhuslikustatud uuringud
suurm
väga suurs
väike
väike
tugevalt kahtlustatav avaldamise kallutatusq
N=3293, SMD 0,22 (95%CI -0,14-0,57) Ei ole statistiliselt oluline.

Väga madal
m,q,s
KRIITILINE
Toiduenergia tarbimine
1323
juhuslikustatud uuringud
väike
väga suurt
väike
väike
puudub
13 randomiseeritud kontrolluuringut (või “quasi”-randomiseeritud kontrolluuringut). Kokku 1414 onkoloogilist patsienti. Tulemused: toitmisraviga kaasnes statistiliselt oluline paranemine energia tarbimise osas (10 13st uuringust). Keskmine erinevus energia tarbimises = 432 kcal/päev, 95% usaldusvahemik 172-693, p = 0.001. Uuringute heterogeensus oli väga kõrge (I2=97%), kui eemaldati kahe uuringu tulemused, oli heterogeensus I2=0%, kuid siis enam uuringugruppide vahel statistilist erinevust ei olnud.

Madal
t
KRIITILINE
Toiduenergia tarbimine
324
vaatlusuuringud
väike
väike
väike
väike
puudub
Energiarohkete toitude pakkumine (3 uuringut): energia tarbimise kaalutud keskmine erinevus (WMD) = 324 kcal/päevas, (95% CI 212–436 kcal).

Madal
KRIITILINE
Toiduenergia tarbimine
425
vaatlusuuringud
väike
suuru
väike
väike
puudub
Uuriti STP (koos toitumisnõustamisega või mitte) vs tavapärane ravi. Haprad (frail) vanemad täiskasvanud, 65 aastased või vanemad. Alatoitumusega või alatoitumuse riskiga UK “National Institute for Health and Care Excellence” kohaselt. Patsiendid olid nii ambulatoorsed, hooldekodudes elavad kui hospitaliseeritud. Tulemused: Energia tarbimine: keskmine erinevus gruppide vahel (SMD)= 1.02, (95% CI 0,15-1,88).

Väga madal
u
KRIITILINE
Valgu tarbimine
324
vaatlusuuringud
väike
suurv
väike
väike
puudub
Valgu tarbimise kaalutud keskmine erinevus (WMD) = 9.1 g/päevas, (95% CI 0.2–17.9 g).

Väga madal
v
KRIITILINE
Valgu tarbimine
425
vaatlusuuringud
väike
väga suurw
väike
väike
puudub
Valgu tarbimine: keskmine erinevus gruppide vahel (SMD)=1.67, p = 0.05, (95% CI –0.03-3.37) Ei ole statistiliselt oluline tulemus.

Väga madal
w
KRIITILINE
KMI
2026
juhuslikustatud uuringud
väike
väike
väike
väike
puudub
20 randomiseeritud kontrolluuringut kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse patsientidest. Toitmisravi sekkumine vähemalt 2 nädalat. Tulemused. Makrotoitainete pakkumisega kaasnes kõrgem KMI (keskmine erinevus 1.0 kg/m2, 95% usaldusvahemik 0.21-1.79), kõrgem rasvavaba massi indeks (FFMI) (keskmine erinevus 0.77 Kg/m2, 95% usaldusvahemik 0.48-1.06), parem funktsionaalsus - 6 meetri kõndimise test (keskmine erinevus 68.39 m, 95% usaldusvahemik 40.07-96.71) ja parem elukvaliteet SGRQ (keskmine erinevus −5.14, 95% usaldusvahemik −7.31-2.97), aga mitte parem kopsufunktsioon (keskmine erinevus 0.26% 95% usaldusvahemik −1.87-2.40). Mikrotoitained üksi et parandanud ühtegi tulemusnäitajat.

Kõrge
KRIITILINE
KMI
525
vaatlusuuringud
väike
suurx
väike
väike
puudub
Uuriti STP (koos toitumisnõustamisega või mitte) vs tavapärane ravi. Haprad (frail) vanemad täiskasvanud, 65 aastased või vanemad. Alatoitumusega või alatoitumuse riskiga UK “National Institute for Health and Care Excellence” kohaselt. Patsiendid olid nii ambulatoorsed, hooldekodudes elavad kui hospitaliseeritud. KMI MD=0,54 (95%CI -0,03-1,11)

Väga madal
x
KRIITILINE
Kaal
1323
juhuslikustatud uuringud
väike
väike
väike
väike
puudub
13 randomiseeritud kontrolluuringut (või “quasi”-randomiseeritud kontrolluuringut). Kokku 1414 onkoloogilist patsienti. Tulemused: Keskmine erinevus kaalus = 1.86 kg, 95% usaldusvahemik 0.25-3.47, p = 0.02. Uuringute heterogeensust arvesse võttes staistiliselt olulised erinevused kadusid. Uuringut kvaliteeti hinnati “varieeruvaks”.

Kõrge
KRIITILINE
Kaalu tõus
1223
juhuslikustatud uuringud
väike
väike
väike
väike
puudub
MD= 0.31 (95%CI -0,6 - 1,21), ei ole statistiliselt oluline

Kõrge
KRIITILINE
Kehakaal
525
vaatlusuuringud
väike
suury
väike
väike
puudub
Uuriti STP (koos toitumisnõustamisega või mitte) vs tavapärane ravi. Haprad (frail) vanemad täiskasvanud, 65 aastased või vanemad. Alatoitumusega või alatoitumuse riskiga UK “National Institute for Health and Care Excellence” kohaselt. Patsiendid olid nii ambulatoorsed, hooldekodudes elavad kui hospitaliseeritud. MD=1,31 (95%CI -0,05-2,66) ei ole statistiliselt oluline

Väga madal
y
KRIITILINE
Rasvavaba massi indeks
2026
juhuslikustatud uuringud
väike
väike
väike
väike
puudub
20 randomiseeritud kontrolluuringut kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse patsientidest. Toitmisravi sekkumine vähemalt 2 nädalat. Tulemused: Makrotoitainete pakkumisega kaasnes kõrgem rasvavaba massi indeks (FFMI) (keskmine erinevus 0.77 Kg/m2, 95% usaldusvahemik 0.48-1.06). Mikrotoitained üksi et parandanud ühtegi tulemusnäitajat.

Kõrge
KRIITILINE
Elukvaliteet
923
juhuslikustatud uuringud
väike
väike
väike
väike
puudub
234
140
-
MD 5.53 kõrgem
(0.73 kõrgem to 10.33 kõrgem)

Kõrge
KRIITILINE
Elukvaliteet
1323
juhuslikustatud uuringud
väike
väike
väike
väike
puudub
13 randomiseeritud kontrolluuringut (või “quasi”-randomiseeritud kontrolluuringut). Kokku 1414 onkoloogilist patsienti. Tulemused: Elukvaliteet (7 13st uuringust): statistiliselt oluline kasulik efekt emotsionaalse funktsioneerimise, hingamisraskuste, isu kadumise, üleüldise elukvaliteedi osas; keskmine erinevus 24.02, 95% usaldusvahemik 14.33-33.72, p<0.0001 ja pärast heterogeensust põhjustavate uuringute välja võtmist keskmine erinevus 5.53, 95% usaldusvahemik 0.73-10.33, p=0.02. Suremus (11 13st uuringust): statistiliselt olulist seost ei leitud. Uuringut kvaliteeti hinnati “varieeruvaks”.

Kõrge
KRIITILINE
Elukvaliteet
2026
juhuslikustatud uuringud
väike
väike
väike
väike
puudub
20 randomiseeritud kontrolluuringut kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse patsientidest. Toitmisravi sekkumine vähemalt 2 nädalat. Tulemused: Makrotoitainete pakkumisega kaasnes parem elukvaliteet SGRQ (keskmine erinevus −5.14, 95% usaldusvahemik −7.31-2.97). Mikrotoitained üksi et parandanud ühtegi tulemusnäitajat.

Kõrge
KRIITILINE
Funktsionaalsus/liikuvus
1125
vaatlusuuringud
väike
väike
väike
väike
puudub
11 kaasatud uuringut (kokku 822 patsienti). Uuriti STP (koos toitumisnõustamisega või mitte) vs tavapärane ravi. Haprad (frail) vanemad täiskasvanud, 65 aastased või vanemad. Alatoitumusega või alatoitumuse riskiga UK “National Institute for Health and Care Excellence” kohaselt. Patsiendid olid nii ambulatoorsed, hooldekodudes elavad kui hospitaliseeritud. Tulemused. Kehv liikuvus: keskmine erinevus gruppide vahel 0.03, p < 0.00001, 95% usaldusvahemik 0.02 to 0.04. Koondatud (pooled) tulemised ei olnud statistiliselt oluliselt erinevad. Uuringutes tuvastati keskmine nihke risk.

Madal
KRIITILINE
Funktsionaalsus
2026
juhuslikustatud uuringud
väike
väike
väike
väike
puudub
20 randomiseeritud kontrolluuringut kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse patsientidest. Toitmisravi sekkumine vähemalt 2 nädalat. Tulemused: Makrotoitainete pakkumisega kaasnes parem funktsionaalsus - 6 meetri kõndimise test (keskmine erinevus 68.39 m, 95% usaldusvahemik 40.07-96.71) Mikrotoitained üksi et parandanud ühtegi tulemusnäitajat.

Kõrge
KRIITILINE
Igapäevane toimetulek (Activities of daily living)
325
vaatlusuuringud
väike
väga suurz
väike
väike
puudub
Uuriti STP (koos toitumisnõustamisega või mitte) vs tavapärane ravi. Haprad (frail) vanemad täiskasvanud, 65 aastased või vanemad. Alatoitumusega või alatoitumuse riskiga UK “National Institute for Health and Care Excellence” kohaselt. Patsiendid olid nii ambulatoorsed, hooldekodudes elavad kui hospitaliseeritud. SMD= 0.30 (95%CI -0,69-1,29) Ei ole statistiliselt oluline

Väga madal
z
KRIITILINE
Suremus
1523
juhuslikustatud uuringud
väike
väike
väike
väike
puudub
233/759 (30.7%)
138/481 (28.7%)
suhteline risk (RR) 1.06
(0.92 to 1.22)
17 rohkem / 1,000
( 23 vähem to 63 rohkem)

Kõrge
KRIITILINE
Suremus
1827
juhuslikustatud uuringud
väike
väike
väike
väike
puudub
Onkoloogilised patsiendid, vanemad täiskasvanud (keskmine vanus 66,5) Suremus HR: 1.87 (95% usaldusvahemik 1.62–2.17).

Kõrge
KRIITILINE
IROsse hospitaliseerimine
128
juhuslikustatud uuringud
väike
väike
väike
väike
puudub
Kaasatud 2088 alatoitumuse riskis stationaarset patsienti. Uuringu eesmärk: varajase toitmisravi konsultatsiooni mõju enegia ja valgu tarbimisele ning suremusele, IROsse sattumisele, uuesti hospitaliseerimisele, komplikatsioonidele ja funktsionaalsele staatusele. IROsse hospitaliseerimine OR=0,85 (0,48-1,51), p=0,58, ei ole statistiliselt oluline

Kõrge
KRIITILINE
Haiglaravi kestus
1024
vaatlusuuringud
väike
väike
väike
väike
puudub
Kaasatud 10 neutraalse või hea kvaliteediga uuringut statsionaarsetest rehabilitatsiooni patsientidest. Uuringud patsientidest, kes on rehabilitatsioonis vanaduse, hospitaliseeritud ägeda haiguse, vaimse tervise, alkoholi või narkootikumide tõttu jäeti välja. Enamik kaasatud uuringust patsientidest olid alatoitumusega või alatoitumuse riskiga. Keskmine vanus uuringutes jäi 65 ja 83 vahele. Tulemused. Sekkumine STP (3 10st uuringust): Ühes 3st uuringust vaadati ja haiglaravi kestust ning seal oli see lühem STP grupis (26.2 (8.2) päeva vs 29.9 (11.2) päeva, p=0.40).

Madal
KRIITILINE
Kõrvaltoimed
128
juhuslikustatud uuringud
väike
väike
väike
väike
puudub
Kaasatud 2088 alatoitumuse riskis stationaarset patsienti. Uuringu eesmärk: varajase toitmisravi konsultatsiooni mõju enegia ja valgu tarbimisele ning suremusele, IROsse sattumisele, uuesti hospitaliseerimisele, komplikatsioonidele ja funktsionaalsele staatusele. Kõrvaltoimed OR=0.95 (95%CI 0,68-1,34), p=0,79, ei ole statistiliselt oluline

Kõrge
KRIITILINE
Kulutõhusus ja QALY. Standardravi vs toitmisravi stress-haavandi profülaktikaks (follow-up: vahemik 2 nädalat to 16 nädalat)
629
juhuslikustatud uuringud
suuraa
väike
väike
suurab
puudub
Süstemaatiline ülevaade, 5 RCT (1990-2007).
  • Kontrollgrupp: standard dieet (PrU risk assessment, standard hospital diet, redistribution sur- faces, repositioning, and skin protection strategies)
  • Interventsioon: standrad dieet + suukaudne lisatoit (received nutritional support comprising patient education, patient self-monitoring of oral intake, nutrition goal setting, and the consumption of an additional 1000 to 2000 kJ/d.) (1 uuringus lisatoiduks kõrge valgusisaldusega STP).
  • 1 uuring hõlmas eakaid kriitiliselt haigeid (pole teada, kas intensiivravi) - VÄGA suure kaaluga võrreldes teistega (moodustab 71% !).
  • Keskmine vanus 70a, hospitaliseeritud pikemalt kui 2nd, alatoitumuse riskiga.
Tulemused:
  • toitmisravi rakendamisel (n=648) vs standard ravi (n=733) oli positiivne efekt stress-haavandi profülaktikas RR = 0.83; 95%CI 0,71–0,96. I2= 0% P=0.52.
  • Võrreldes standardraviga annab toitmisravi rakendamine juurde keskmiselt 0.005 QALY (0.694 vs 0.689 QALY). 15% vs 11% stresshaavndi esinemine.
  • Kulutõhususe tõenäosus 87%.
  • standard vs toitmisravi kulu/patsient: 34 112 AU$ vs 33 687 AU$ (vahe 425 AU$). Queenslandi osariigis u 20000 juhtu aastas > 8,5 milj AU$ kokkuhoidu/aastas (elanikke u 5 miljonit.)

Madal
aa,ab
OLULINE
Kulutõhusus
330
juhuslikustatud uuringud
suurac
suurad
väike
suurae
tugevalt kahtlustatav avaldamise kallutatusaf
Süstemaatiline ülevaade, 3 RCT (Holland, 2003-2010).
  • Valim: täiskasvanud (18+a), hospitaliseeritud ägedasse või subägedasse osakonda (acute, subacute setting), alatoitunud või riskiga, EN ja PN jäeti välja
  • Kontrollgrupp: tavaravi
  • Interventsioon: alatoitumuse skriining ja/või toitmisravi (including nutrition care planning, oral nutrition support, foodservice interventions and changes to clinical care processes)
Tulemused:
  • 1. uuring: haigete mudelil (kirurglised) tehtud uuring (Hollandis). Hospitaliseerimise kulu patsiendi kohta vähenes €252 võrra (7.6%) (kontroll 3318€ vs interventsioon 3044€). Hinnanguline LOS vähenemine 0,72 päeva. Riiklik aastane kokkuhoid 40.4 milj €.
  • 2. uuring (kirurgilised ja siehaiged: Interventsioon (n=297) LOS 11.5+/-8.0 päev, kontroll (n=291) LOS 14.0+/-13.3 päeva. LOS vähenemine 1 päeva võrra tõi täiendava kulu 76,1€ (alatoitumuse skriining+ravi)
  • 3. uuringus (geriaatria (60+a), interventsioon n=140 vs kontroll n=154) ei hinnatud LOS. Patsientide kaalutõusuga (st toitmisravi rakendamisega) seotud lisakulu oli 95€

Väga madal
ac,ad,ae,af
OLULINE

CI: confidence interval; MD: mean difference; RR: risk ratio

Selgitused

a. Rakendatud individuaalne toitmisraviplaan oli uuringutes väga erinev. 3-kuu tulem võib olla liiga lühike periood tulemi mõõtmiseks.
b. Rakendati ka teisi sekkumisi: füsioteraapiat ja neelamisteraapiat
c. Heterogeenne rühm. Erinevad diagnoosid ja toitumuslik seisund, liiga väike arv uuritavaid, liiga lühike sekkumisperiood (minimaalselt soovitatakse 6 kuud). Küsitav on, et kas toitmisravi eesmärk eakatel patisentidel on pikem elulemus või parem elukvaliteet.
d. Polnud teada toitmisraviplaanide sisu, ega kas neid rakendati või kas toimus järelkontroll
e. Keskmine haiglaperiood oli 10 päeva (lühike sekkumisperiood)
f. Sekkumisrühmas oli patsientidel varasemalt olnud suurem kaalukaotus. Nad viibisid haiglas kauem 19 päeva vs 15 päeva. Ja peaaegu kõik neist said toitmisravi vs 75% kontrollrühmast. Lisaks on nende patsientide standardkäsitlus heal tasemel.
g. ei ole meid huvitav tulemusnäitaja.
h. väike valim (33+28 inimest)
i. hinnatud ei olnud täpselt neid tulemusnäitajaid, mis meie kliinilise küsimuse jaoks olulised.
j. väike valim (31+27 inimest)
k. käsitletud subgruppide uuring
l. väike valim (28+27 patisenti)
m. kõigist uuringutest 57% olid kõrge nihke tõenäosusega
n. Uuringu autorite hinnangul oli suur või väga suur tõenduse ebatäpsus uuringutes
o. uuringute vahel oli suur heterogeensus, I2=62%
p. uuringute vahel oli suur heterogeensus, I2=48%
q. autorite hinnangul avaldamise kallutatus
r. uuringute vahel oli suur heterogeensus, I2=70%
s. uuringute vahel oli väga suur heterogeensus I2=94%
t. I2=97%, P<0,001
u. I2=87%
v. I2=89,1%
w. I2=97%
x. I2=62%
y. I2=74%
z. I2=89%
aa. In the absence of national PrU data on the incidence, healing rate, mortality, and QOL, the authors had to estimate these inputs from the published literature and make assumptions when necessary. The information in the literature on these important parameters was also limited, and there appears a need for more research in this area. Another limitation is that the authors had to adopt certain cost estimates from other countries (eg, the costs of treating and preventing PrUs)
ab. Väike valim, CI lai. P väärtused pole välja toodud
ac. selection bias (polnud juhuslik - ajalooline kontrollgrupp)
ad. Kulu hinnati erinevate parameetrite järgi, raske võrrelda
ae. usaldusvahemik puudub
af. Publication bias may have affected the present review and researchers may have missed potentially relevant papers if they were not coded accurately in the controlled vocabu- lary of each database

Viited

1.Schuetz P, Fehr R, Baechli V, et al, . Individualised nutritional support in medical inpatients at nutritional risk: a randomised clinical trial.Lancet; 2019.
2.Ingstad K, Uhrenfeldt L, Kymre IG, et al., . Effectiveness of individualised nutritional care plans to reduce malnutrition during hospitalisation and up to 3 months post-discharge: a systematic scoping review.BMJ Open; 2020.
3.Hersberger L, Dietz A, Bürgler H, et al., . Individualized Nutritional Support for Hospitalized Patients With Chronic Heart Failure.Journal of the American College of Cardiology; 2021.
4.Baumgartner A, Pachnis D, Parra L, et al., . The impact of nutritional support on malnourished inpatients with aging-related vulnerability.Nutrition; 2021.
5.Seemer J, Kiesswetter E, Fleckenstein‑Sußmann D, et al., . Effects of an individualised nutritional intervention to tackle malnutrition in nursing homes: a pre‑post study.European Geriatric Medicine; 2022.
6.PÖLÖNEN S, TIIHONEN M, HARTIKAINEN S, et al., . INDIVIDUALLY TAILORED DIETARY COUNSELING AMONG OLD HOME CARE CLIENTS - EFFECTS ON NUTRITIONAL STATUS.J Nutr Health Aging; 2017.
7.Shimazu S, Yoshimura Y, Kudo M, et al., . Frequent and personalized nutritional support leads to improved nutritional status, activities of daily living, and dysphagia after stroke.Nutrition; 2020.
8.Otsuki I, Himuro N, Tatsumi H, et al., . Individualized nutritional treatment for acute stroke patients with malnutrition risk improves functional independence measurement: A randomized controlled trial.Geriatr Gerontol Int; 2019.
9.NEELEMAAT F, VAN KEEKEN S, LANGIUS J.A.E, et al., . SURVIVAL IN MALNOURISHED OLDER PATIENTS RECEIVING POSTDISCHARGE NUTRITIONAL SUPPORT; LONG-TERM RESULTS OF A RANDOMIZED CONTROLLED TRIAL.J Nutr Health Aging; 2017.
10.Folven K.I., Tangvik R.J., Nilsen R.M., et al., . Nutritional risk, nutrition plan and risk of death in older health care service users with chronic diseases: A register-based cohort study.Clinical Nutrition ESPEN; 2023.
11.Kaipainen T, Hartikainen S, Tiihonen M, et al., . Effect of individually tailored nutritional counselling on protein and energy intake among older people receiving home care at risk of or having malnutrition: a non-randomised intervention study.BMC Geriatrics; 2022.
12.Blondal B.S., Geirsdottir O.G., Halldorsson T.I., et al., . HOMEFOOD randomised trial e Six-month nutrition therapy improves quality of life, self-rated health, cognitive function, and depression in older adults after hospital discharge.Clinical Nutrition ESPEN; 2022.
13.Kaegi-Braun N, Tribolet P, Gomes D, et al., . Six-month outcomes after individualized nutritional support during the hospital stay in medical patients at nutritional risk: Secondary analysis of a prospective randomized trial.Clinical Nutrition; 2021.
14.Pourhassan M, Daubert D, Laurentius T, et al., . Optimized Refeeding vs. Standard Care in Malnourished Older Hospitalized Patients: A Prospective, Non-Randomized Cluster-Controlled Study in Geriatric Acute Care.Journal of Clinical Medicine; 2023.
15.Seemer J, Volkert D, Fleckenstein-Sußmann D, et al, . Usual Protein Intake Amount and Sources of Nursing Home Residents with (Risk of) Malnutrition and Effects of an Individualized Nutritional Intervention: An enable Study.Nutrients; 2021.
16.Merker M, Felder M, Gueissaz K, et al., . Association of Baseline Inflammation With Effectiveness of Nutritional Support Among Patients With Disease-Related Malnutrition.JAMA Network Open; 2020.
17.Baumgartner A, Hasenboehler F, Cantone J, et al., . Effect of nutritional support in patients with lower respiratory tract infection: Secondary analysis of a randomized clinical trial.Clinical Nutrition; 2020.
18.Löser, Anastassia, Abel, Jakob, Kutz, Laura Magdalena, Krause, Linda, Finger, Anna, Greinert, Franziska, Sommer, Margaret, Lorenz, Tessa, Culmann, Eva, von Grundherr, Julia, Wegert, Luisa, Lehmann, Loreen, Matnjani, Gesa, Schwarz, Rudolf, Brackrock, Sophie, Krüll, Andreas, Petersen, Cordula, Carl, Cedric Oliver. Head and neck cancer patients under (chemo-)radiotherapy undergoing nutritional intervention: Results from the prospective randomized HEADNUT-trial.Radiotherapy and Oncology; 2021.
19.Kutz, Laura Magdalena, Abel, Jakob, Schweizer, Diana, Tribius, Silke, Krüll, Andreas, Petersen, Cordula, Löser, Anastassia. Quality of life, HPV-status and phase angle predict survival in head and neck cancer patients under (chemo)radiotherapy undergoing nutritional intervention: Results from the prospective randomized HEADNUT-trial.Radiotherapy and Oncology; 2022.
20.Bargetzi, L., Brack, C., Herrmann, J., Bargetzi, A., Hersberger, L., Bargetzi, M., Kaegi-Braun, N., Tribolet, P., Gomes, F., Hoess, C., Pavlicek, V., Bilz, S., Sigrist, S., Brändle, M., Henzen, C., Thomann, R., Rutishauser, J., Aujesky, D., Rodondi, N., Donzé, J., Laviano, A., Stanga, Z., Mueller, B., Schuetz, P.. Nutritional support during the hospital stay reduces mortality in patients with different types of cancers: secondary analysis of a prospective randomized trial.Annals of Oncology; 2021.
21.Cano-Torres, Edgar A., Simental-Mendía, Luis E., Morales-Garza, Luis A., Ramos-Delgado, José M., Reyes-Gonzalez, Mirthala M., Sánchez-Nava, Victor M., Barragán-Berlanga, Abel de J., Rangel-Rodríguez, Ignacio, Guerrero-Romero, Fernando. Impact of Nutritional Intervention on Length of Hospital Stay and Mortality among Hospitalized Patients with Malnutrition: A Clinical Randomized Controlled Trial.Journal of the American College of Nutrition; 2017.
22.Wong A, ,Huang,Y,Sowa,PM. An Umbrella Review and Meta-analysis of Interventions, Excluding Enteral and Parenteral Nutrition, Initiated in the Hospital for Adults with or at Risk of Malnutrition..Am J Clin Nutr.; 2023.
23.Baldwin, Christine, Spiro, Ayelet, Ahern, Roger, Emery, Peter W.. Oral Nutritional Interventions in Malnourished Patients With Cancer: A Systematic Review and Meta-Analysis.JNCI: Journal of the National Cancer Institute; 2012-03-07.
24.Collins, J., Porter, J.. The effect of interventions to prevent and treat malnutrition in patients admitted for rehabilitation: a systematic review with meta‐analysis.Journal of Human Nutrition and Dietetics; 02/2015.
25.Thomson, Katie, Rice, Stephen, Arisa, Oluwatomi, Johnson, Eugenie, Tanner, Louise, Marshall, Christopher, Sotire, Tumi, Richmond, Catherine, O’Keefe, Hannah, Mohammed, Wael, Gosney, Margot, Raffle, Anne, Hanratty, Barbara, McEvoy, Claire T, Craig, Dawn, Ramsay, Sheena E. Oral nutritional interventions in frail older people who are malnourished or at risk of malnutrition: a systematic review.Health Technology Assessment; 12/2022.
26.Lattanzi, Greta, Lelli, Diana, Antonelli Incalzi, Raffaele, Pedone, Claudio. Effect of Macronutrients or Micronutrients Supplementation on Nutritional Status, Physical Functional Capacity and Quality of Life in Patients with COPD: A Systematic Review and Meta-Analysis.Journal of the American Nutrition Association; 2024-07-03.
27.Hamaker, Marije E., Oosterlaan, Fleur, Van Huis, Lieke H., Thielen, Noortje, Vondeling, Ariel, Van Den Bos, Frederiek. Nutritional status and interventions for patients with cancer – A systematic review.Journal of Geriatric Oncology; 01/2021.
28.Schuetz, Philipp, Fehr, Rebecca, Baechli, Valerie, Geiser, Martina, Deiss, Manuela, Gomes, Filomena, Kutz, Alexander, Tribolet, Pascal, Bregenzer, Thomas, Braun, Nina, Hoess, Claus, Pavlicek, Vojtech, Schmid, Sarah, Bilz, Stefan, Sigrist, Sarah, Brändle, Michael, Benz, Carmen, Henzen, Christoph, Mattmann, Silvia, Thomann, Robert, Brand, Claudia, Rutishauser, Jonas, Aujesky, Drahomir, Rodondi, Nicolas, Donzé, Jacques, Stanga, Zeno, Mueller, Beat. Individualised nutritional support in medical inpatients at nutritional risk: a randomised clinical trial.The Lancet; 06/2019.
29.Tuffaha H, Roberts S,Chaboyer W et al. Cost-effectiveness Analysis of Nutritional Support for the Prevention of Pressure Ulcers in High-Risk Hospitalized Patients.Advances in Skin & Wound Care; 2016.
30.Mitchell H, Porter J. The cost-effectiveness of identifying and treating malnutrition in hospitals: a systematic review.Journal of Human Nutrition and Dietetics; 2106.