Guideline Development Tool

Autor(id): Siiri Oad

Küsimus: kõigile haiguspuhuse alatoitumuse riskiga lastele toitmisravi alustamist võrreldes mitte eakohase kasvu ja arengu tagamiseks

Kontekst:

Bibliograafia:

Tõendatuse astme hinnang	Mõju	Tõendatuse aste	Olulisus
STP vs mitte midagi/platseebo/nõustamine: muutus kaalus kg'des 6 kuu pärast
3¹	juhuslikustatud uuringud	väike	suur^a	väike	väga suur^b	puudub	N=125. MD (mean difference)=0,42 (95% -0,12; 0,96). Z skoor = 1,54 (p=0,12) ^c	⨁◯◯◯ Väga madal^a,^b	KRIITILINE
STP vs mitte midagi/platseebo/nõustamine: muutus kaalu Z-skooris 6 kuu pärast
2¹	juhuslikustatud uuringud	väike	väike^d	väike	väga suur^b	puudub	N=109. MD= 0,03 (95% -0,10 ; 0.16) Z skoor=0.43 (p=0.67)	⨁⨁◯◯ Madal^b,^d	KRIITILINE
STP vs mitte midagi/platseebo/nõustamine: pikkuse muutus (cm) 6 kuu pärast
2¹	juhuslikustatud uuringud	väike	väike^d	väike	väga suur^b	puudub	N=109. MD= -0.4 (95%-1.23 ; 0.42) Z skoor=0.96 (P=0.34)	⨁⨁◯◯ Madal^b,^d	KRIITILINE
STP vs mitte midagi/platseebo/nõustamine: KMI muutus 6 kuu pärast
2¹	juhuslikustatud uuringud	väike	väga suur^e	väike	väga suur^b	puudub	N=109. MD= 0.18(95% -0.12; 0.47) Z skoor= 1.18 (P=0.24)	⨁◯◯◯ Väga madal^b,^e	KRIITILINE
STP vs mitte midagi/platseebo/nõustamine: söömismahu muutus (kcal/päevas)3 kuu pärast
2¹	juhuslikustatud uuringud	väike	väike^f	väike	väga suur^b	puudub	N=53. MD = 133.43 (95%-102.94; 369.79). Z skoor= 1.11(P=0.27)	⨁⨁◯◯ Madal^b,^f	KRIITILINE
STP vs mitte midagi/platseebo/nõustamine: valgutarbimise muutus (g/päevas) 3 kuu pärast
2¹	juhuslikustatud uuringud	väike	väike^d	väike	väga suur^b	puudub	N=53. MD= 3.45 (95%-5.87;12.76) Z-skoor= 0.73(P=0.47)	⨁⨁◯◯ Madal^b,^d	KRIITILINE
STP vs mitte midagi/platseebo/nõustamine: haiguse raskusastme skoori muutus (FEV1 % eeldatavast) 12 kuu pärast
1¹	juhuslikustatud uuringud	väike	väike	väike	väga suur^b	puudub	N=70. MD= 4.91 (95%-1.75;11.57).	⨁⨁◯◯ Madal^b	KRIITILINE
KMI z-skoor alatoitumusega pulmonaalhüpertensiooniga patsientidel
1²	vaatlusuuringud	väike	väike	suur^g	väike	puudub	Pulmonaalhüpertensiooniga lapsed (n = 195), nendest alatoitumusega 51 patsienti. 51 alatoitumusega patsiendi seast olid dietoloogi jälgimisel 25 (49%) patsienti (kaloraaži ja kasvu hindamine, suukaudsete toitmisravi preparaatide määramine, enteraalse toitmise režiimi parandamine, kõrge kaloraažiga toitude osas nõustamine). 25 patsiendist 56%-l oli 3-4 kuu möödudes alatoitumuse seisundi paranemine KMI z-skoori alusel.	⨁◯◯◯ Väga madal^g	KRIITILINE
Operatsioonieelne kehakaal: toitmisravi grupp vs kontrollgrupp
1³	vaatlusuuringud	väike	väike	suur^h	väike	puudub	Südameoperatsiooniks hospitaliseeritud vastsündinud kongenitaalse südamehaigusega, toitmisravi grupp (n = 30) ja kontrollgrupp (n = 28). Toitmisravi grupis hindas toitmisravi meeskond operatsioonieelselt lapse igapäevast toitumust ja kaloraaži, vajadusel alustati lisaks parenteraalse toitmisega. Keskmine toitmisravi aeg oli 16,8 ± 7,1 päeva. Kontrollgrupis olevaid lapsi toideti vastavalt vajadusele nende hooldaja poolt. Operatsioonieelselt oli toitmisravi grupi lastel parem tulemus kehakaalu osas, toitmisravigrupis keskmine OP eelne kaal 3,8+/- 0,4kg ja kontrollgrupis 3,6 +/-0,5kg (p = 0,029). Statistiliselt oluline tulemus	⨁◯◯◯ Väga madal^h	KRIITILINE
Operatsioonieelne albumiin: toitmisravi grupp vs kontrollgrupp
1³	vaatlusuuringud	väike	väike	suur^h	väike	puudub	Südameoperatsiooniks hospitaliseeritud vastsündinud, toitmisravi grupp (n = 30) ja kontrollgrupp (n = 28). toitmisravigrupis OP eelne albumiini tase 33,6+/-2,1 ja kontrollgrupis 32,4 +/- 1,8 (p = 0,018) Statistiliselt oluline tulemus, kliiniliselt mitteoluline tulemus, sest jääb referentsvahemikku	⨁◯◯◯ Väga madal^h	KRIITILINE
Operatsioonieelne prealbumiin: toitmisravi grupp vs kontrollgrupp
1³	vaatlusuuringud	väike	väike	suur^h	väike	puudub	Südameoperatsiooniks hospitaliseeritud vastsündinud, toitmisravi grupp (n = 30) ja kontrollgrupp (n = 28). toitmisravigrupis prealbumiini tase OP eelselt 133,4 +/- 10,4 ja kontrollgrupis 128,1 +/-7,1 (p=0,028) Statistiliselt oluline tulemus, kliiniliselt mitteoluline tulemus, sest jääb referentsvahemikku	⨁◯◯◯ Väga madal^h	KRIITILINE
Operatsioonieelne hemoglobiin: toitmisravi grupp vs kontrollgrupp
1³	vaatlusuuringud	väike	väike	suur^h	väike	puudub	Südameoperatsiooniks hospitaliseeritud vastsündinud, toitmisravi grupp (n = 30) ja kontrollgrupp (n = 28). toitmisravi grupis OP eelne hemoglobiini tase 123,3 +/- 11,1 ja kontrollgrupis 115,1 +/- 10,4 (p=0,005) Statistiliselt oluline tulemus, ka kliiniliselt oluline tulemus	⨁◯◯◯ Väga madal^h	KRIITILINE
Operatsioonieelsete komplikatsioonide esinemine, intensiivravil viibimise aeg, kunstliku ventilatsiooni all viibimise aeg ja haiglaravil viibimise pikkus: toitmisravi grupp vs kontrollgrupp
1	vaatlusuuringud	väike	väike	suur^h	väike	puudub	Südameoperatsiooniks hospitaliseeritud vastsündinud, toitmisravi grupp (n = 30) ja kontrollgrupp (n = 28). Preoperatiivsete komplikatsioonide (maksa- ja neerupuudulikkus, toitmise talumatus, nekrotiseeriv fastsiit, seedetrakti verejooks) osas gruppide vahel märkimisväärset erinevust ei olnud. Toitmisravi grupi lastel intensiivravil viibimise aeg, 11,9 +/-4,1 päeva ja kontrollgrupis 14,4 +/- 4,5 päeva (p = 0,036), Toitmisravi grupi lastel kunstliku ventilatsiooni all olemise aeg 6,2 +/- 1,2 tundi ja kontrollgrupis 7,0 +/-1,5 tundi (p = 0,026) Toitmisravi grupi lastel haiglaravil viibimise aeg 18,9 +/- 5,3 päeva ja kontrollgrupis 22,4 +/-5,8 päeva (p = 0,022)	⨁◯◯◯ Väga madal^h	KRIITILINE
Individuaalne toitmisraviplaan koos suukaudsete toitmisravi preparaatidega vs toimisraviplaan: antropomeetrilised näitajad (kehakaal, pikkus, KMI)
1⁴	juhuslikustatud uuringud	väike	väike	väga suurⁱ	suur^j	puudub	Ilma krooniliste haigusteta lapsed vanuses 2-5 aastat, n = 3640. STAMP sõeltesti alusel jaotatud patsiendid ilma alatoitumuse riskita (n = 2651), madala riskiga (n = 535), mõõduka riskiga (n = 267), kõrge riskiga (n = 187) gruppidesse. Uuringu edasisse plaani kaasatud 100 kõrge alatoitumuse riskiga last, kes jaotati juhuslikult 2 gruppi. Mõlema grupi patsientide toitumus ja puuduolev kaloraaž hinnati. Grupp A (n = 50) patsiendid said personaalse toitmisravi plaani koos suukaudsete toitmisravi preparaatidega, grupp B (n = 50) said vajaliku kaloraažiga toitmisravi plaani. Grupis A oli 6 kuu möödudes statistiliselt oluline paranemine antropomeetriliste näitajate osas: kehakaalu, kehakaalu z-skoori, pikkuse, KMI, KMI z-skoori, kaal/pikkuse z-skoori osas (p = < 0,000 või p = 0,000), välja arvatud pikkuse z-skoor (p = 0,973). Grupis B oli 6 kuu möödudes statistiliselt oluline paranemine antropomeetriliste näitajate osas: kehakaalu (p = 0,007), kehakaalu z-skoori, pikkuse, KMI, KMI z-skoori, kaal/pikkuse z-skoori osas (p = < 0,000 või p = 0,000), välja arvatud pikkuse z-skoor (p = 0,999). Grupis A oli kehakaal ja KMI märkimisväärselt kõrgem võrreldes grupiga B (p = 0,000) 6 kuu möödudes.	⨁◯◯◯ Väga madal^i,^j	KRIITILINE
Individuaalne toitmisraviplaan koos suukaudsete toitmisravi preparaatidega vs toimisraviplaan: STAMP skoor
1⁴	juhuslikustatud uuringud	väike	väike	väga suurⁱ	suur^j	puudub	STAMP sõeltesti tulemus oli 6 kuu möödudes statistiliselt oluliselt parem nii grupis A (n = 50) kui ka grupis B (n = 50) (p < 0,000). Grupis A oli 6 kuu möödudes endiselt 6% lastest kõrge alatoitumuse riskiga, keskmise riskiga grupis 18% ja madala riskiga grupis 76% lastest. Grupis B oli 6 kuu möödudes endiselt 14% lastest kõrge alatoitumuse riskiga, keskmise riskiga grupis 32% ja madala riskiga grupis 54% lastest.	⨁◯◯◯ Väga madal^i,^j	KRIITILINE
Individuaalne toitmisraviplaan koos suukaudsete toitmisravi preparaatidega vs toimisraviplaan: päevane kaloraaž
1⁴	juhuslikustatud uuringud	väike	väike	väga suurⁱ	suur^j	puudub	Tarbitud kaloraaži hulk oli 6 kuu möödudes statistiliselt oluliselt parem nii grupis A (n = 50) kui ka grupis B (n = 50) (p = 0,000). Grupis A oli tarbitud kaloraaž märkimisväärselt kõrgem võrreldes grupiga B (p = 0,000).	⨁◯◯◯ Väga madal^i,^j	KRIITILINE
Individuaalne toitmisraviplaan: KMI protsentiili muutus tsüstilise fibroosiga patsientidel
1⁵	vaatlusuuringud	väike	väike	suur^k	väike	puudub	Tsüstilise fibroosiga patsiendid vanuses 2-21 aastat, n = 247. KMI protsentiili alusel jaotati patsiendid gruppidesse: toitumusliku puudujäägiga (KMI < 10. protsentiili) (21,1%), alatoitumuse riskiga (10.-24. protsentiil) (18,6%), rahuldav (25.-49. protsentiil) (21,5%), optimaalne (KMI üle 50. protsentiili) (31,9%), lisaks oli eraldi grupp patsiente (6,9%), kellel oli kaalulangus isutuse, ägeda haiguse, toidukordade vahelejätmise, malabsorptsiooni või suurenenud aktiivsuse tõttu. Sekkumine hõlmas toiduenergia pakkumise hindamist (toidukordade arv, kõrgekalorsusega toitude kasutamine, suukaudsete toitmisravi preparaatide kasutamine, tõkete tuvastamine, vajadusel psühholoogi konsultatsioonile suunamine), pankrease ensüümide võtmist, diabeedi sümptomite hindamist, toitumisalase teabe jagamist patsientidele ja peredele. Sekkumine sõltus patsiendi vajadustest, raviplaan oli individuaalne. KMI mediaani tõus 15 kuu perioodil oli 19,3% (esimesel visiidil 35,2% ja teisel visiidil 42,0%, p < 0,005), n = 213.	⨁◯◯◯ Väga madal^k	KRIITILINE

Tõendatuse astme hinnang

Mõju

Tõendatuse aste

Olulisus

Uuringute arv

Uuringukavand

Nihke tõenäosus

Tõenduse ebakõla

Tõenduse kaudsus

Tõenduse ebatäpsus

Muud kaalutlused

STP vs mitte midagi/platseebo/nõustamine: muutus kaalus kg'des 6 kuu pärast

3¹

juhuslikustatud uuringud

väike

suur^a

väike

väga suur^b

puudub

N=125. MD (mean difference)=0,42 (95% -0,12; 0,96).

Z skoor = 1,54 (p=0,12)

⨁◯◯◯
Väga madal^a,^b

KRIITILINE

STP vs mitte midagi/platseebo/nõustamine: muutus kaalu Z-skooris 6 kuu pärast

2¹

juhuslikustatud uuringud

väike

väike^d

väike

väga suur^b

puudub

N=109. MD= 0,03 (95% -0,10 ; 0.16)

Z skoor=0.43 (p=0.67)

⨁⨁◯◯
Madal^b,^d

KRIITILINE

STP vs mitte midagi/platseebo/nõustamine: pikkuse muutus (cm) 6 kuu pärast

2¹

juhuslikustatud uuringud

väike

väike^d

väike

väga suur^b

puudub

N=109. MD= -0.4 (95%-1.23 ; 0.42)

Z skoor=0.96 (P=0.34)

⨁⨁◯◯
Madal^b,^d

KRIITILINE

STP vs mitte midagi/platseebo/nõustamine: KMI muutus 6 kuu pärast

2¹

juhuslikustatud uuringud

väike

väga suur^e

väike

väga suur^b

puudub

N=109. MD= 0.18(95% -0.12; 0.47)

Z skoor= 1.18 (P=0.24)

⨁◯◯◯
Väga madal^b,^e

KRIITILINE

STP vs mitte midagi/platseebo/nõustamine: söömismahu muutus (kcal/päevas)3 kuu pärast

2¹

juhuslikustatud uuringud

väike

väike^f

väike

väga suur^b

puudub

N=53. MD = 133.43 (95%-102.94; 369.79).

Z skoor= 1.11(P=0.27)

⨁⨁◯◯
Madal^b,^f

KRIITILINE

STP vs mitte midagi/platseebo/nõustamine: valgutarbimise muutus (g/päevas) 3 kuu pärast

2¹

juhuslikustatud uuringud

väike

väike^d

väike

väga suur^b

puudub

N=53. MD= 3.45 (95%-5.87;12.76)

Z-skoor= 0.73(P=0.47)

⨁⨁◯◯
Madal^b,^d

KRIITILINE

STP vs mitte midagi/platseebo/nõustamine: haiguse raskusastme skoori muutus (FEV1 % eeldatavast) 12 kuu pärast

1¹

juhuslikustatud uuringud

väike

väga suur^b

puudub

N=70. MD= 4.91 (95%-1.75;11.57).

⨁⨁◯◯
Madal^b

KRIITILINE

KMI z-skoor alatoitumusega pulmonaalhüpertensiooniga patsientidel

1²

vaatlusuuringud

väike

suur^g

väike

puudub

Pulmonaalhüpertensiooniga lapsed (n = 195), nendest alatoitumusega 51 patsienti.

51 alatoitumusega patsiendi seast olid dietoloogi jälgimisel 25 (49%) patsienti (kaloraaži ja kasvu hindamine, suukaudsete toitmisravi preparaatide määramine, enteraalse toitmise režiimi parandamine, kõrge kaloraažiga toitude osas nõustamine).
25 patsiendist 56%-l oli 3-4 kuu möödudes alatoitumuse seisundi paranemine KMI z-skoori alusel.

⨁◯◯◯
Väga madal^g

KRIITILINE

Operatsioonieelne kehakaal: toitmisravi grupp vs kontrollgrupp

1³

vaatlusuuringud

väike

suur^h

väike

puudub

Südameoperatsiooniks hospitaliseeritud vastsündinud kongenitaalse südamehaigusega, toitmisravi grupp (n = 30) ja kontrollgrupp (n = 28).

Toitmisravi grupis hindas toitmisravi meeskond operatsioonieelselt lapse igapäevast toitumust ja kaloraaži, vajadusel alustati lisaks parenteraalse toitmisega. Keskmine toitmisravi aeg oli 16,8 ± 7,1 päeva. Kontrollgrupis olevaid lapsi toideti vastavalt vajadusele nende hooldaja poolt.
Operatsioonieelselt oli toitmisravi grupi lastel parem tulemus kehakaalu osas, toitmisravigrupis keskmine OP eelne kaal 3,8+/- 0,4kg ja kontrollgrupis 3,6 +/-0,5kg (p = 0,029). Statistiliselt oluline tulemus

⨁◯◯◯
Väga madal^h

KRIITILINE

Operatsioonieelne albumiin: toitmisravi grupp vs kontrollgrupp

1³

vaatlusuuringud

väike

suur^h

väike

puudub

Südameoperatsiooniks hospitaliseeritud vastsündinud, toitmisravi grupp (n = 30) ja kontrollgrupp (n = 28).

toitmisravigrupis OP eelne albumiini tase 33,6+/-2,1 ja kontrollgrupis 32,4 +/- 1,8 (p = 0,018) Statistiliselt oluline tulemus, kliiniliselt mitteoluline tulemus, sest jääb referentsvahemikku

⨁◯◯◯
Väga madal^h

KRIITILINE

Operatsioonieelne prealbumiin: toitmisravi grupp vs kontrollgrupp

1³

vaatlusuuringud

väike

suur^h

väike

puudub

Südameoperatsiooniks hospitaliseeritud vastsündinud, toitmisravi grupp (n = 30) ja kontrollgrupp (n = 28).

toitmisravigrupis prealbumiini tase OP eelselt 133,4 +/- 10,4 ja kontrollgrupis 128,1 +/-7,1 (p=0,028) Statistiliselt oluline tulemus, kliiniliselt mitteoluline tulemus, sest jääb referentsvahemikku

⨁◯◯◯
Väga madal^h

KRIITILINE

Operatsioonieelne hemoglobiin: toitmisravi grupp vs kontrollgrupp

1³

vaatlusuuringud

väike

suur^h

väike

puudub

Südameoperatsiooniks hospitaliseeritud vastsündinud, toitmisravi grupp (n = 30) ja kontrollgrupp (n = 28).

toitmisravi grupis OP eelne hemoglobiini tase 123,3 +/- 11,1 ja kontrollgrupis 115,1 +/- 10,4 (p=0,005) Statistiliselt oluline tulemus, ka kliiniliselt oluline tulemus

⨁◯◯◯
Väga madal^h

KRIITILINE

Operatsioonieelsete komplikatsioonide esinemine, intensiivravil viibimise aeg, kunstliku ventilatsiooni all viibimise aeg ja haiglaravil viibimise pikkus: toitmisravi grupp vs kontrollgrupp

vaatlusuuringud

väike

suur^h

väike

puudub

Südameoperatsiooniks hospitaliseeritud vastsündinud, toitmisravi grupp (n = 30) ja kontrollgrupp (n = 28).

Preoperatiivsete komplikatsioonide (maksa- ja neerupuudulikkus, toitmise talumatus, nekrotiseeriv fastsiit, seedetrakti verejooks) osas gruppide vahel märkimisväärset erinevust ei olnud.
Toitmisravi grupi lastel intensiivravil viibimise aeg, 11,9 +/-4,1 päeva ja kontrollgrupis 14,4 +/- 4,5 päeva (p = 0,036),
Toitmisravi grupi lastel kunstliku ventilatsiooni all olemise aeg 6,2 +/- 1,2 tundi ja kontrollgrupis 7,0 +/-1,5 tundi (p = 0,026)
Toitmisravi grupi lastel haiglaravil viibimise aeg 18,9 +/- 5,3 päeva ja kontrollgrupis 22,4 +/-5,8 päeva (p = 0,022)

⨁◯◯◯
Väga madal^h

KRIITILINE

Individuaalne toitmisraviplaan koos suukaudsete toitmisravi preparaatidega vs toimisraviplaan: antropomeetrilised näitajad (kehakaal, pikkus, KMI)

1⁴

juhuslikustatud uuringud

väike

väga suurⁱ

suur^j

puudub

Ilma krooniliste haigusteta lapsed vanuses 2-5 aastat, n = 3640. STAMP sõeltesti alusel jaotatud patsiendid ilma alatoitumuse riskita (n = 2651), madala riskiga (n = 535), mõõduka riskiga (n = 267), kõrge riskiga (n = 187) gruppidesse.

Uuringu edasisse plaani kaasatud 100 kõrge alatoitumuse riskiga last, kes jaotati juhuslikult 2 gruppi. Mõlema grupi patsientide toitumus ja puuduolev kaloraaž hinnati.
Grupp A (n = 50) patsiendid said personaalse toitmisravi plaani koos suukaudsete toitmisravi preparaatidega, grupp B (n = 50) said vajaliku kaloraažiga toitmisravi plaani.
Grupis A oli 6 kuu möödudes statistiliselt oluline paranemine antropomeetriliste näitajate osas: kehakaalu, kehakaalu z-skoori, pikkuse, KMI, KMI z-skoori, kaal/pikkuse z-skoori osas (p = < 0,000 või p = 0,000), välja arvatud pikkuse z-skoor (p = 0,973).
Grupis B oli 6 kuu möödudes statistiliselt oluline paranemine antropomeetriliste näitajate osas: kehakaalu (p = 0,007), kehakaalu z-skoori, pikkuse, KMI, KMI z-skoori, kaal/pikkuse z-skoori osas (p = < 0,000 või p = 0,000), välja arvatud pikkuse z-skoor (p = 0,999).
Grupis A oli kehakaal ja KMI märkimisväärselt kõrgem võrreldes grupiga B (p = 0,000) 6 kuu möödudes.

⨁◯◯◯
Väga madal^i,^j

KRIITILINE

Individuaalne toitmisraviplaan koos suukaudsete toitmisravi preparaatidega vs toimisraviplaan: STAMP skoor

1⁴

juhuslikustatud uuringud

väike

väga suurⁱ

suur^j

puudub

STAMP sõeltesti tulemus oli 6 kuu möödudes statistiliselt oluliselt parem nii grupis A (n = 50) kui ka grupis B (n = 50) (p < 0,000).

Grupis A oli 6 kuu möödudes endiselt 6% lastest kõrge alatoitumuse riskiga, keskmise riskiga grupis 18% ja madala riskiga grupis 76% lastest.
Grupis B oli 6 kuu möödudes endiselt 14% lastest kõrge alatoitumuse riskiga, keskmise riskiga grupis 32% ja madala riskiga grupis 54% lastest.

⨁◯◯◯
Väga madal^i,^j

KRIITILINE

Individuaalne toitmisraviplaan koos suukaudsete toitmisravi preparaatidega vs toimisraviplaan: päevane kaloraaž

1⁴

juhuslikustatud uuringud

väike

väga suurⁱ

suur^j

puudub

Tarbitud kaloraaži hulk oli 6 kuu möödudes statistiliselt oluliselt parem nii grupis A (n = 50) kui ka grupis B (n = 50) (p = 0,000).
Grupis A oli tarbitud kaloraaž märkimisväärselt kõrgem võrreldes grupiga B (p = 0,000).

⨁◯◯◯
Väga madal^i,^j

KRIITILINE

Individuaalne toitmisraviplaan: KMI protsentiili muutus tsüstilise fibroosiga patsientidel

1⁵

vaatlusuuringud

väike

suur^k

väike

puudub

Tsüstilise fibroosiga patsiendid vanuses 2-21 aastat, n = 247.

KMI protsentiili alusel jaotati patsiendid gruppidesse: toitumusliku puudujäägiga (KMI < 10. protsentiili) (21,1%), alatoitumuse riskiga (10.-24. protsentiil) (18,6%), rahuldav (25.-49. protsentiil) (21,5%), optimaalne (KMI üle 50. protsentiili) (31,9%), lisaks oli eraldi grupp patsiente (6,9%), kellel oli kaalulangus isutuse, ägeda haiguse, toidukordade vahelejätmise, malabsorptsiooni või suurenenud aktiivsuse tõttu.
Sekkumine hõlmas toiduenergia pakkumise hindamist (toidukordade arv, kõrgekalorsusega toitude kasutamine, suukaudsete toitmisravi preparaatide kasutamine, tõkete tuvastamine, vajadusel psühholoogi konsultatsioonile suunamine), pankrease ensüümide võtmist, diabeedi sümptomite hindamist, toitumisalase teabe jagamist patsientidele ja peredele. Sekkumine sõltus patsiendi vajadustest, raviplaan oli individuaalne.
KMI mediaani tõus 15 kuu perioodil oli 19,3% (esimesel visiidil 35,2% ja teisel visiidil 42,0%, p < 0,005), n = 213.

⨁◯◯◯
Väga madal^k

KRIITILINE

a. Uurignute vahel oli mõõdukas heterogeensus, I2=50,5

b. Uuringute valimid väga väiksed (16, 8 ja 101 patsienti)

c. Z-statistik on standardiseeritud mõõt, mis näitab, kui kaugel on leitud efekt nullhüpoteesist (tavaliselt "efekt puudub") standardhälvetes mõõdetuna.

d. heterogeensus i2= 0%

e. Uuringute vahel oli oluline heterogeensus I2=72,55%

f. heterogeensus I2=36.29%

g. uuring ei vastanud täpselt kliinilisele küsimusele

h. kaasatud patsiendid olid vastsündinud

i. Lapsed vanuses 2-5 aastat, ilma krooniliste haigusteta

j. Uuringusse kaasatud laste valim ebaselge

k. patsiendid vanuses 2-21 aastat, tsüstilise fibroosiga

1.Francis DK, Smith J, Saljuqi T, et al, . Oral protein calorie supplementation for children with chronic disease (Review).Cochrane Database of Systematic Reviews; 2015.

2.Crowell, Presley R., Frederick, Mackenzie R., Fombin, Rozmeen A., Varghese, Nidhy P., Ruiz, Fadel E.. Prevalence of malnutrition in pediatric pulmonary hypertension cohort and role for registered dietitian involvement.Frontiers in Pediatrics; 2023-4-04.

3.Zhang, Qi-Liang, Zhou, Si-Jia, Chen, Xiu-Hua, Cao, Hua, Chen, Qiang. Creating the optimal preoperative nutritional status for neonates undergoing cardiac surgery by implementing a preoperative nutritional support plan.Journal of Paediatrics and Child Health; 2023-07.

4.Emam, Ehab,Khairy, Nassar, May,Fouad, Allam, Mohamed,Farouk, Ahmed, Mai,Mamdouh, Elkholy, Heba,Essam. Nutritional rehabilitation of malnourished children: are nutritional supplements a must?.Current Medical Research and Opinion; 2023.

5.Leonard, Amanda, Davis, Erin, Rosenstein, Beryl J., Zeitlin, Pamela L., Paranjape, Shruti M., Peeler, Donna, Maynard, Cynthia, Mogayzel, Peter J.. Description of a standardized nutrition classification plan and its relation to nutritional outcomes in children with cystic fibrosis.Journal of Pediatric Psychology; 2010.

Selgitused

Viited