Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ehk KOK

1. Loobuge suitsetamisest!

Suitsetamine on üks olulisemaid KOK-i tekke ja progresseerumise riskifaktoreid. Kui jätkate suitsetamist, langeb Teie kopsufunktsioon kiiremini kui suitsetamisest loobujatel. Mida varem loobute suitsetamisest, seda enam paraneb Teie kopsufunktsioon.
 
Miks loobuda suitsetamisest? Sest pärast loobumist:
■ väheneb õhupuudustunne;
■ paraneb koormustaluvus;
■ väheneb või kaob köha;
■ väheneb või kaob rögaeritus;
■ aeglustub kopsufunktsiooni langus;
■ väheneb KOK-i ägenemiste arv;
■ väheneb risk sattuda erakorralise meditsiini osakonda või KOK-i ägenemise
tõttu haiglasse;
■ paraneb Teie elukvaliteet;
■ pikeneb Teie eluiga.
 
Suitsetamisest loobumise nõustamiseks võib pöörduda suitsetamisest loobumise nõustamise kabinetti, perearsti või kopsuarsti (kopsuõe) vastuvõtule.
 
Nõustamistelefon suitsetamisest loobujatele lühinumbril 126 (eesti keeles) ja 127 (vene keeles) iga päev kell 10.00–17.00.

Informatsioon on kättesaadav ka veebilehtedel https://www.kopsuliit.ee; https://www.tubakainfo.ee; http://www.tubakavaba.ee.

2. Vaktsineerige end nii pneumokoki kui ka hooajalise gripi vastu!

Enamik KOK-i ägenemistest on esile kutsutud viirusinfektsioonide poolt, kusjuures on gripiviirus sageduselt teisel kohal. Gripivaktsiin on ohutu ega põhjusta grippi haigestumist, kuna vaktsiini sees on viiruse osakesed surmatud. Immuunsus gripi vastu hakkab välja kujunema umbes 1–2 nädalat pärast vaktsineerimist, kaitse gripi vastu püsib umbes 6–7 kuud. Pneumokokk põhjustab sageli ohtlikku kopsupõletikku, mis võib viia raske KOK-i ägenemise ning hospitaliseerimiseni. Seetõttu on vaja end ka selle vastu vaktsineerida.

3. Olge füüsiliselt aktiivne ja täitke arsti ettekirjutusi taastusravi kohta.

4. Võtke ravimeid regulaarselt ja paluge kontrollida ravimi hingamistehnikat!

KOK on krooniline progresseeruv haigus, mistõttu peab raviarsti koostatud raviplaani täpselt järgima. Kui määratud ravimi kasutamine on liiga keeruline, ravim ei sobi või põhjustab kõrvaltoimeid, võtke hingamistehnika kontrolliks ja uue sobiliku ravimi valimiseks ühendust oma raviarstiga. Kui ravim sobib ja olete seda pikka aega kasutanud, siis paluge oma raviarstil vähemalt kord aastas kontrollida ravimimanustamise tehnikat.

5. Käige vähemalt kord aastas arsti juures kontrollis!

KOK-i ravi ja jälgimine toimub pere- või kopsuarsti juures. Kopsuarstile suunamise otsustab perearst, lähtudes Teie haiguse raskusastmest, kaasuvatest haigustest ja sümptomitest. Regulaarne kontroll arsti juures toimub vähemalt kord aastas, vajaduse korral sagedamini. Selle eesmärk on spiromeetria abil kopsufunktsiooni languse dünaamiline hindamine, üldseisundi, sümptomite ja ravimite sobivuse hindamine, kaasuvate haiguste avastamine,
inhalatsioonitehnika kontroll ning taastusravi ja edasisuunamise vajaduse hindamine.

6. KOK-i ägenemise korral võtke ühendust oma raviarstiga!

Teie raviarst võib soovitada lisaravimeid õhupuuduse ja muude KOK-i ägenemise sümptomite leevendamiseks.Kutsuge kiirabi või pöörduge erakorralise meditsiini osakonda, kui seisund vaatamata lisaravimite manustamisele ei parane.

7. Kui vajasite haiglaravi KOK-i ägenemise tõttu, siis külastage oma raviarsti kindlasti ühe kuu jooksul pärast haiglast väljakirjutamist.

Pärast KOK-i ägenemist võite mõne aja jooksul vajada intensiivsemat jälgimist ja uue raviskeemi sobivuse kontrolli. Arstivisiit ühe kuu jooksul pärast haiglaravi vähendab korduva hospitaliseerimise ja surma riski.