Ravijuhendi teemaalgatus

Ravijuhendi koostamiseks võivad esitada ettepaneku erialaseltsid, tervishoiutöötajate kutseühendused, tervishoiuteenuse pakkujad ja teised huvitatud osapooled, nende hulgas Tervisekassa, Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkond, Tervise Arengu Instituut, Sotsiaalministeerium, Terviseamet, jt, samuti ravijuhendite nõukoda ise. Ravijuhendite nõukoda võib kuulutada välja ravijuhendi koostamiseks riiklikult olulised teemad, millele saab teemaalgatusi esitada. Olulise huvide konflikti tõttu ei võeta töösse ettepanekuid, mille on koostanud ravimeid või meditsiiniseadmeid tootvad või esindavad ettevõtted.

Ravijuhendi koostamiseks võib olla erinevaid ajendeid: vastuoluline või uus teave terviseprobleemi mõjutavate ravimeetodite kasutegurist, märkimisväärsed erinevused ravipraktikates ja haigete käsitluses Eestis, kliiniliste auditite tulemused, tagasiside praktikutelt, uute sekkumiste kasutuselevõtmine, tervishoiukorralduses esile kerkinud probleemid jne.

Teema põhjendus koos käsitlusala esmase kirjeldusega esitatakse ravijuhendite nõukojale vastavatel vormidel. Jooksva aasta jaoks tuleb teemaalgatus esitada hiljemalt 1. oktoobril ja ravijuhendite nõukoda otsustab koostamisele tulevad teemad detsembris.

Enne teemaalgatuse esitamist tuleb võimalikult varajases etapis kaasata asjakohased erialaseltsid, et tagada ühtne arusaam ravijuhendi vajalikkusest ja koostöövalmidus hilisemas etapis. Ettepanek peab sisaldama teemavalikut põhjendavaid statistilisi andmeid, mille saamiseks tuleb algatajal aktiivselt suhelda potentsiaalsete osapooltega, sealhulgas Tervisekassaga.

Analüüs ravi-, käsitlus-, patsiendijuhendite ja kliiniliste indikaatorite väljatöötamiseks olulistest valdkondadest

Tervisekassas on valminud on analüüsidokument, milles on kaardistatud haigused ja seisundid, mille ravikvaliteedi parendamise ning standardite või mõõdikute loomise osas on andnud soovitusi riiklikud strateegiadokumendid, rahvusvahelised kvaliteediindikaatorid, erinevad auditid ja haigekassa sihtvalikud, haigekassa raviarvete andmepäringud. Koondatud infole tuginedes võib eeldada, et just need on valdkonnad, kus oleks põhjust kaaluda Eesti kontekstis kliiniliste standardite või mõõdikute loomist. Kindlasti ei ole loetelu ammendav, vaid oluline on ka erialaseltside ja klinitsistide hinnang ja iga-aastased ettepanekud ravijuhendite nõukojale juhendite koostamiseks oma valdkonnas.
Dokumendiga saab tutvuda SIIN

Ravijuhendi teemaalgatuseks ja käsitlusala kirjeldamiseks:

  1. Laadige alla teemaalgatuse vorm (MS Word)
  2. Täitke kõik väljad (vt selgitusi allpool).
  3. Saatke täidetud vorm (pdf või wordi vormis) digiallkirjastatuna e-postile: ravijuhend@ut.ee

Abiks vormi täitmisele:

Ravijuhendi koostamise vajalikkus sh seos riiklike tervishoiuprioriteetidega ja ravijuhenditega
Patsiendid/sihtrühm Juhendiga kaetud patsiendid/sihtrühmad ja välja jäetud alarühmad (vanuserühmad)
  • Teatavat liiki haigust põdevad inimesed: Täiskasvanud hüpertooniatõvega patsiendid, kes on jälgimisel perearsti juures. Kaasatud on patsiendid, kellel eelnevalt on diagnoositud kardiovaskulaarne patoloogia ja/või diabeet. Kaasatud on eakad, >75 aastased. Spetsiifilised vanuserühmad: välja on jäetud lapsed <18 aastat ja rasedad)
  • Rasvunud patsiendid alates 18 eluaastast.
  • Insuldist (I60-I69) põhjustatud käelise tegevuse, liikumis-, kõne-, neelamis-, põie- ja/või soole-, kognitiivse jm funktsioonihäirega täiskasvanud.
  • Lamatise tekkeriskiga patsiendid, kes on ravi- või hooldusasutuses, sh voodihaiged, ratastooli kasutajad, vähenenud liikuvusega eakad inimesed.
Erinevused ravipraktikas ja/või tervisetulemites ja/või tervishoiukuludes Märkimisväärsed erinevused Eesti eri piirkondade ja tervishoiuteenuse osutajate ja/või tasandite (esmatasand vs. eriarstiabi) ravipraktikates ja patsientide/sihtrühma (sh alarühmade) käsitluses või erinevate kululiikide lõikes (ravimid, statsionaarne ravi jne)
Eeldatav mõju patsiendi tervisenäitajatele ja/või ressursside kasutusele (nimetage mõõdevad näited)
  • praeguse praktika kaasajastamisele
  • uute sekkumiste olemasolu (sealhulgas diagnostilised uuringud ja teenused)
  • uue, tõenäoliselt olemasolevat praktikat muutva tõendusmaterjali kättesaadavus
  • ressursside senisest tõhusam kasutamine
Peamised ravijuhendi kasutajad Tervishoiu valdkonnad või tasandid, kus kavandavat juhendit peamiselt rakendatakse.
Teemad, mida juhendis EI käsitleta
Näiteks:
  • Hüpertensiooni skriining ja ennetus (kaetud teise ravijuhendiga)
  • Suitsetamine (kaetud teise ravijuhendiga)
  • Sekundaarne hüpertensioon
  • Ülekaalu ennetamine ja vähendamine konservatiivsete meetoditegaHüpertensiivne kriis ja esmaabi
Kliinilised küsimused või probleemid, mida on vaja lahendada
  • Mis tekitab probleemi?
  • Kui sageli probleem esineb?
  • Mis diagnoosiga patsientidel antud probleem esineb?
  • Kuidas on võimalik antud probleemi ennetada?
  • Mis juhtub, kui kellelgi tekib probleem?
  • Kuidas nimetatud probleemi diagnoositakse ja/või ravitakse?
  • Milliseid tervishoiukorralduslikke abinõusid peab antud probleemi lahendamiseks kasutusele võtma?
  • Milliseid tulemusi sekkumisega oodatakse?
Lisainfo: Vaata ka McMasteri Ülikooli koolitusmaterjale siit.

Tekst

Reavahe

Kontrast

Seaded